Selline küsimus laiale ringile. Kus kohas meil eestis valmistatakse coniberi raudu ja neile vedrusid? Asi on selles ,et need rauad mis on tehtud mingi ja nugise jaoks, ei ole just kõige tundlikuma päästiku süsteemiga ega ka parima konstruktsiooniga (nugise püügiks). Ma ei väida, et nendega kohe üldse püüda ei saa, aga ma leidsin netist parema lahenduse. Selle lahenduse päästik on nagu taldrikraudadel, aga tapab sama moodi nagu coniber. Teeksin sellise riista ise valmis , ainult puuduvad vedrud(coniberi vedrud). Äkki keegi teab selle firma nime, kus neid raudu toodetakse ja annaks ka mulle teada. Oleksin väga tänulik. Rege tuleb ju suvel rautada.

Valgas on selline firma nagu Otolux. Kontaktid leiad vast netist ise.

Aitäh Kakuke.

Kui conibearidest rääkida siis ostsin need endale talvel ja proovisin järgi.Pidi olema "kohesurmav",aga nugist maha ei löönud.Püüdsin nendega neli nugist ja kõik elasid ja piinlesid lõksu vahel,üks oli isegi lahti rabelenud ja jooksu pannud.Usun et mingi puhul see toimib,kuna see on väiksem.

Arvatavasti mõne aasta jooksul (nt alates 2009) jõustatakse humaansete lõksupüügi standardite euroakt (kas määrus või direktiiv, pole hetkel kindel). Selle kohaselt peavad kõik lõksud, mida üldse kasutada lubatakse, olema läbinud tüübikinnituse. Ei ole veel teada, kas saadakse erand kodusel teel valmistatud lõksude selle normi alt välistamise kohta või mitte. Nii et kui eelmist postitust lugeda, siis tundub, et on ikka vahe sees küll, kas on tegu Eestis toodetud ja teadmata omadustega metallist järeletehtud lõksu ja vedrudega või patenteeritud ja katsetatud originaaliga.

BM

Ei ole see asi nüüd nii hull ka. Elust on terve rida näiteid tuua kus koopia töötab paremini kui originaal või vähemalt samaväärselt. Igasugune sertifitseerimine ja normide kehtestamine on paraku ikkagi kellegi lobi töö, oma träni maha müüa. Võibolla on asi selles, et kasutatakse vale suurusega raudu (ei sobi antud loomale, küll aga mõnele muule) või siis valesti. Ma ise küsikski, et kuidas täpsemalt nende raudadega püütud on, kuidas loom vahel on olnud jne. Ma olen saanud conibeeridega tõsi küll tuhkrut (kolm looma) mitte nugist, aga seal töötas asi väga hästi.

Lobi töö osaliselt loomulikult, konkreetses küsimuses pigem nii loomakaitsjate kui vähem tootjate, aga vahe originaali ja koopia vahel on antud juhul pigem see, et löögijõudu jääb suvametallist tehtud tootel veidi väheks, vedru "sureb" kergemini ja igasuguses asendis raudade vahele jäänud uluk ei pruugi hukkuda. Originaalis muideks ei ole väikestel ConiBeari (R) raudadel isegi mitte kahte vedrut tihtipeale, samas on need suurepäraselt nugiseid püüdnud (sai 1991 Soomest üks eksemplar niisama katsetamiseks toodud). Olles käes hoidnud ja vinnastanud (tõsi, mitte dünamomeetriga vms mõõtnud) nii originaali kui koopiat, siis subjektiivne mulje on küll originaali kasuks. Muidugi, eks kindlasti on nii kehvemaid kui paremaid eksemplare.

BM

Loom oli lõksu mõlema haarde vahel,aga elas ja siples.Algul olid vedrud nii tugevad et andis päris vinnastada,praegu vinnastan vedru ühe peo vahel.Need lõksud ostsin vahendajalt,pärit pidid nad olema Valgast.