Nimelt millise saega ja kuidas saete koljusid, et ikka sirelt oleks, minul tikub ikka saagimine kõveralt minema ja siis seisavad aluse peal viltu ?

Lõikad nii, et lõige jookseks mõlema silma keskelt läbi!

Ma olen lõiganud kolju käsisaega, millel peened karastatud hambad. Kõige parem on lõigata enne keetmist, siis saab mittevajalik kohe maha, sh. aju, mille rasvad ka muidu hoolikal eemaldamisel ikka kipuvad luu sisse keema. Kõige tülikam on selle juures nn. rakise tegemine, et kolju paigal püsiks ja et oleks sellel mingi juhtsuund, mille järgi lõigata. Ja siis rahulikult suunda jälgides lõigata. Peab ütlema, et enamasti lõikus kohendamist ei vaja. Ja kui vajab, siis seda tuleb teha suurel lihvkettal peale kolju kuivamist.

Peene hambaga käsisaega (nn. plasti või plaadisaag) on kõige parem lõigata. Olen lõiganud ka rauasaega, aga sellega on hulk nikerdamist - lõige kipub viltu või jõnguline tulema.

Vaadake viimase näituse pilte ! Viimasel ajal on trend soku koljut mitte lõigata ,vaid lõigata alus hammaste kohalt tühjaks ,näeb päris kena välja!
Kivi kotti!

Medalihõngulise sokusarve koljut soovitaks KINDLASTI mitte lõigata, vaid eksponeerida koos ülalõualuuga. Trofeede hindamisel on niimoodi kasulikum.

BM

Seda jah, just nimelt, kindlasti! Olen isegi Balti Näituse medalist seetõttu ilma jäänud. Kui soku lasin ja töötlesin, ei olnud sellist nõuet. Aasta pärast, kui näitus tehti, oli aga terve kolju nõue sees. Ja selle nahka see medal läks.

Kuigi tõtt öelda mulle isiklikult terve koljuga eksponeerimine eriti ei meeldi. Koos hammastega kuidagi võigas tundub. Olen lõiganud hammasterea tagantpoolt silmaavasid kuni kuklakühmuni maha.

Anna juhatust, kust vaadata, ei ole peale trehvand.

VAATA SINNA http://www.marandi.fie.ee/album/index.p ... 041268.JPG

Ma arvan, et kui sarved juba mingit medalit väärivad ja tahtmine on ka seda saada, siis tuleks kolju terveks jätta( kuigi alusele kinnitamine on tunduvalt keerukam) Kui aga trofeel medali lootust ei ole, siis lõigata nagu vanasti ja alusele kinnitamine ka lihtsam. Mina eksponeerin alusel sarvi , mitte koljut ja seepärast koljut terveks ei jäta. Medali lootusega sarvi pole siiamaani mulle sattunud, kui satuvad - eks siis vaatan mida teha.

Koljuga koos on tunduvalt lihtsam kinnitada kui lõigatud.
Terve kolju puhul keerad pika kruvi läbi aluse ja kolju sisse kinni (enne puurid väikse augu ette). Ja kolju on kõvasti alusel.

kult kirjutas: Viimasel ajal on trend soku koljut mitte lõigata ,vaid lõigata alus hammaste kohalt tühjaks.
küsimus selline, et mill tõttu see alus hammaste kohalt tühjaks lõigatakse ja kuidas seda üldse teha. pole sellise stiiliga eksponeeritud trofeesid lähemalt uurinud aga endal ühed sarved ootavad alusele panemist küll nii et kui keegi oskab selle aluse tühjaks lõikamise kohapealt nõu anda siis...

Koprajahil Kult näitas vastavat alust, sisselõige freesiga oli kogu alust läbiv ava koljust eenduvate hammasterea mahutamiseks ja see oli täpselt(vähemalt nii mõeldud),hammasterea kontuuri mööda. Kuna hambad ei ulatu tekkivasse avausse kuigi sügavalt, näeks ehk parem välja hammaste sügavuse ulatuses freesimine. Sellise lahenduse viimistlemine on aga keerulisem. Kui aga medaliga tegemist, siis tasub ehk puud ja kukalt kratsida. Ettepoole tagasi minnes, medalitrofee juures on oluline selle terviklik olek. Kui medalit ei taotle, tee või tiritamme!

Alusele lõigatakse lihtsalt keskele auk sisse .Paned kolju alusele enam vähem paika joonistad pliiatsiga hamba kaared peale ,väikse varuga ja siis saed v freesid selle keskelt tühjaks.Hammaste osa jääb kenasti aluse sisse ja ninaluu ilusti vastu alust.Koprajahil oli mul üks alus kaasas ,seal sai mõnele mehele näidatud.
Kivi kotti!

tänud info eest! tuleb kohe hakata kukalt kratsima ja sobivat alust vaatama!