Alla 20-ne!!! Vastuseks küsin: Aa palju Teil vasikaid lasta on või oli? Feenil näituseks?
NB!
Peale ebaõnnestunud nädalavahetust tuleb Elistverest läbi sõita. Las naine teeb teisest taraservast ühe kiire aju, siis annad sellele kolmearulisele, parempoolsest aiast, tüki leiba. Too ajab oma mokad kudagi imelikult torusse ja võdistab tänuks neid taeva poole paar minutit! Ostad poest õlle ja vorsti. Põder rahul, naine rahul, peale õlut ise kah rahul. Ei pidand kusagilt sopa seest sarnast pulli sadu meetreid lohistama ja oma kalleid GORE-TEX pükse puruks rebima

Ei saa aru,mis pulliuputus see meie kanti on juhtunud.Feeni seltsis pullid, Rannu seltsis 3pulli ja meil ka 3pulli.Esimene veel, mis Väikejorr häälega ligi meelitas, oli müügiks ja kaalus üle 300kg. Lastud 70m kauguselt pähe, õnneks jäid sarved terveks, medalisarv ja andsid meile peaaegu terve aastase jahimaarendiraha. Lihakilo hind 40kr.
Nüüd küsimus, mida teete lastud põdranahaga?Tartus maksab põdranaha parkimine 1400kr kas on soovijaid kes ostaks?
Meie pundil veel vasikas lasta aga lehma ja vasikat pole veel näinudki, nii et otsustasime veidi vahet pidadas kuni ka lehmad meie kanti sattuvad.
Jõuab ikka liha vähemaks süüa ja hanisid piiluda, kui külma teeb siis repsi kiusata, koergi tahab jooksmist.

1 vasikas oli lasta... sattus teine siis pullihakatis olema. Tegelikult on lehmi ja vasikaid kah ringi jalutamas, isegi nägin ühte ajus. Pullidega on nii, et sama stsenaarium (et 2 vanalooma ja vasikas olid isased) oli ka möödund aastal. Eks niisama kolistades näeb ikka lehma vasika (või kahega) vahepeal ikka, rohkem kui pulle, aga jahis satuvad ikka pullid ette. Jahikorralduskava vaadates on nii, et optimaalse arvukuse korral ei saagi me üle 3-4 looma lasta, hetkel tundub, et põtra on optimaalselt, kui aga nüüd lõpuks ka need laskmata lehmad kutsikaid tooma hakkavad, siis tuleb äkki mingiks ajaks limiiti tõsta, eks näis... nüüd on aega ringi vaadata ja olukorda hinnata ning uusi loendusandmeid koguma hakata. (eks meil tegelikult Konguta ja Tähtvere peale samad loomad mingis osas, liiguvad mööda seda Elva jõe äärset, vahepeal satuvad ka Nõo maadele või sealt meitele). Pullide teemal... tegelikult liigub ringi paar tõsist isa kah... ilusa sarvega ja puha... äkki selles oma osa pullide osakaalus lastud vasikate hulgas, ja nooremate pullide hulgas.

Nõgiaru maadel põdra ja just pullide esinemissageduse tõus näitab muuhulgas ka seda, et ümberringi arvukus tõusmas ja nüüd sealt suruvad vähemsobilikele (lagedamatele) aladele. Kusjuures, kui nüüd suht hooaja alguses jaht peetud, siis hilisemal hooajal häirimist vähem ja kõrvalmaadelt tulijad leiavad endale soodsa talvitumispaiga ehk isegi . Seajaht muidugi omaette teema.

BM

nonii, sai eile ka lõpuks põdrajahist osa võetud, kuid oh ebaõnne... see üritus oli seekord täielik pang (mitte küll saagi poolest). igasuguse ühisjahi isu võttis tükiks ajaks ära. läksime poole jahi pealt väikevennaga kopratammi lammutama hoopis ja kui aus olla, siis seal tuju tõusis

Põtra tundub tõesti palju olema, kui mõnedel seltsidel juba jaht läbi. Meilgi (Vardi) 10 maas. Eilne päev oli eriliselt edukas - kuus looma,(kolm vasikat, kaks pulli ja üks lehm). Huvitav tähelepanek on seegi, et neljast välja aetud lehmast olid kolm kahe vasikaga. Õnneks meil veel limiit täis ei ole - 10 luba on veel.

See põtrade arvukus tundub tänavaasta suhteliselt kõrge olevat. Meie seltsile anti ka esialgsele 10 loomale veel 2 juurde. Ei mäleta isegi, et niipalju oleks laasta saanud. Viimati oli selline aeg 90-ndate alguses. Siis olio ka populatsioon kõrge. Vahepeal oli aga nii tühi, et polnudki kedagi lasta. Asi toimub mingite tsüklitena. Muidugi praegused suht-suured raided juba pikka aega toiminud. Seetõttu ka söödabaas värske võsa näol suurem. Lasta veel jäänud 3 suurt ja 3 vasikat. See laupäev jättis üks vasikas koos lehmaga hinge meile. Muidugi istuvad meie põdrad rabas. Tänavaasta saab seal aju teha. Eelmine aasta aga uputas nii, et ei saanud raba servast kaugemale.

Sai kaks päeva aju tehtud ja mõlemal päeval läksid põdrad mehe peale
kelle vindil vist lööknõela vedru puru.Kui juba laupäeval tõrge siis peaks ikka kontrollima milles viga tuleb pühapäeval sama targalt jahti ja jälle plõks.(lööknõel ei jätnud jälgegi tongile).Juhtub ka selliseid olukordi mis
ei ole enam naljakad.

Kas maksab ikka nii hooguu minna ,sedasi võib juhtuda ,et nii mõnelgi aastal edaspidi pole jälle midagi võtta! Lihtsalt mingitel asjaoludel võib ju näida ,et arvukus lõputult kõrge!
Kivi kotti!

Jah,sel aastal pandi algul mingi limiit paika ja siis suurendati seda (võib olla metsaomanike nõudmisel),neid lisa lubasi jagati minu teada üle vabariigi.
Selge on ka see et viimasye aastate jooksul on arvukus tublisti kasvanud ja opt.arvukus ületatud.Nüüd tuleks seda arvu natuke vähendada ja siis hoida nendes piirides.Mitte nagu oli hiilgeaegadel et lasti aastas 12000 põtra ja nii kolm aastat ja oligi vaikus.

Arukat küttimist!

ümberringi arvukus tõusmas ja nüüd sealt suruvad vähemsobilikele (lagedamatele) aladele.

Seda sama arvan minagi mida BM kirjutab. Minu jahipiirkond nimelt óngi selline põdrale vähemsobilik. Ühes otsas 3500 suvilat koos väikeste metsatukkadega ja teisel pool lage raba, milline sügiseti kubiseb seenelistest-marjulistest. Metsatukad on erametsaomanike poolt samuti poollagedaks raiutud. Riigi metsa praktiliselt ei ole. Kõrval asuvad aga suured RMK jahimajandi käes olevad metsad. Sealt need ülejäägid meile ennast pressivadki, kui seal elu kibedaks tehakse (arvukus suureks läheb). Kits elab küll meil võsas ja tema arvukus on samuti üle optimaalse. Tulevaastaga peaks optimaalse kätte saama. Seaga samuti nii, et kõige magusamad söödakohad ongi just jahimaade äärealadel. Söömas käivad meil, vahest ka ööbivad, kuid enamasti magavad rmk piirkonnas. Egas muidu jahimaadkorraldusega rmk meie seltsile häid maalappe juurde ei andnud vaid määris pähe selle suvilarajooni.