No ma ju ka ei tea täpselt mis tinad ja segud seepärast see huvi

No just seepärast ma kiidangi et on veel selliseid vendi, kellel sellise asja vastu huvi

Valdu Raplas müüb ka 28 kal. kuuevarbaliste toodetud kuulipauku. Seda siis laetud Polevo kuuliga.

Kui ma jahimeheks hakkasin ja soov oli laskmist harjutada sis kasutasin isevalatud kuule , tehnikumi õpilasel , oli ju rahaga kitsas . Kasutasin isevalatud turbiin kuule . Nimelt 12 kaliibris 16 kaliibri kuuli konteineris . Ainult et ei mäleta millist püssirohu kogust kasutasin . sellest sõltub ka täpsus. Konteineriks oli tavaline haavli konteiner. Ja tinaks vanad haavlid , tiirust korjatud vanad tina kuulid ja natuke jootetina . Kuul toimis ka metsas . Praegu aga ise kasutan poe moona , tuleb odavam ja kvaliteetsem . sest aeg maksab ka ju midagi . Enne ma kulutan selle aja tiirus harjutamiseks, kui ise kuule valan ja padruneid laen. Aga proovida tasub alati ja soovitaks ikka valada alakaliibrilisi kuule kuna need vormid venivad vaikselt ja sis võib kuul rauda venitama hakata.

On see võimalik, et mõõduga nii puusse panna saab. Rauda venitab????

Seal ei ole väga palju vaja puusse panna. Kui kal.12 rauaõõne läbimõõt on (olenevalt standardist), ütleme, 18,2 mm, tšokk veel natukene kahandab seda, siis kümnendik mm vbla ei tee veel midagi hullu, aga kaks-kolm kümnendikku juba küll ning ülekaliibriline kuul ongi valmis. Kuid ega ta seda rauda väga venita küll - nimelt raud ei veni järgi ja läheb lihtsalt lõhki venimise asemel Nii et kindluse mõttes tuleks peale iga valu kuulid siiski üle mõõta.

BM

Olen neid kuule vene ajal palju valanud,isa juhatas lasketiiru ja tina oli ainult korjamisvaev.Aga valamine on ju omaette vigur, siin peavad ikka ka kogemused olema.Vormi tuleb kuumutada, et tina sisse ei jääks õhumulle mis kuuli kaalu muudavad ja lendu mõjutavad.Pärast valamist tuleb kuulid üle kaaluda ja ka mõõta nagu BMki ütles. Ise olin väga rahul, kui 10nest kuulist 5--6 korralikud välja tulid.Ka tina kuumutamisel oli teatud tingimused, ei tohtinud olla vähe ega palju sula.Nii lihtne see asi küll pole, et muretsen vormi ja valan.Minul oli vorm mis koosnes kolmest osast ja sellega sai iga treijal hakkama.Valasin brennekest, maierit ja stendebachi, kui oli mingi suurem laskmine ees, siis kulus ikka pool päeva ära ja kasutasin tavaliselt laupäevast päeva kui saunaküttmine käsil.Kaliiber oli 16 nii minu kui isa püssil aga poolautomaadile ostsime padrunid poest, sellel oli 12kl.Praegu on moona saada ja pole enam ammu valamisega tegelenud.Kunagi sai ka 32kl. kuule valatud aga siis tegin savist vormi ja juhtus arva, et kaks kuuli ühte kaalu olid,ka kuuli kuju oli endaleiutatud, kuid looma nad võtsid.Püss oli vindist ümberpuuritud 32kl ja laskis küll.Praegugi peaks mõni vaskkestaga 32kl padrun kuskil vedelema.

Selle asjaliku jutu peale tuli mul meelde, kuidas üks vana jahimees rääkis mulle kuidas tema haavleid tegi. Mere ääres ta elas ja suures osas veelindudega ta oma peret ülal pidas! Tina sulatas ära ja hästi väikse lehtriga pilliroo/kõrkja otsast sisse. Millist mõõtu haavelt tahtis sellise jämedusega kõrre võttis. Kui tina tahkunud lõikas kenasti noaga parajad tükid ja kahe raudplaadi vahel ajas kuubikud ümaramaks. Egas siis olnudki muud, kui haavlid rauda ja tina ... ja saagita ei jäänud!

Ikka leidub sileraudseid millel paisud peal. Eks ta ikka veni küll, kui muud pääsu pole ja järgmiseks sammuks siis oleks raud ribadeks.

Valamine on peen teadus, mitte nii et sulatan metalli ja valan mahuti vormi ja ongi detail valmis ( antud juhul kuul). valamisel on kõige olulisem et materjali ja vorm oleks õiges temperatuuris ning jahtumine peab olema mingil määral juhitav, see välistab tühimikke ja nn. kokkutõmbeid.

Juhul kui keegi on valamisest huvitatud siis võin teha väikse kiirkursuse valamisprotsessi kohta. Samuti võin aidata vormiprojekteerimisega ning olla nõuga abiks valmistamisel.

Kirjuta niipalju kui tead kas siin või privas, aga kõiki neid jutte lugedes hakkab varsti tekkima tunne, et heast püssist saab varsti korralik pasun.