millal see oli kui kevade siis võis tal olla mingi aine puudus

pole teist kyll ise paadist püüdnu aga Pedja peal suvel kalal olles ujusid koprad kyll teinekord 4-5m kauguselt mööda ja väga justkui ei peljanud

toda paadilugu ei tea küll, kuid alles möödund nädalavahetusel hiilisin mööda kraavi äärt ning jäin neid üks 15m tammist ülesvoolu passima. Ei läinudki kauem kui 20min, juba algas igavesti lõbus kobraste sulistamine üks 25m kaugemal ja lähemale nad ei tulnud. Krõbistamine käis ümberringi kõikjal, kokku nägin kolme erinevat, kui olin sääl neid koolmveerand tundi passind lõin käega ja hakasin ligi hiilima. Kaks suurt looma jagasid matsu välja ja sukeldusid, kuid selle aasta poeg ei teind must väljagi ja nii ta saigi õhta ka ära nülitud. Arvasin küll, et koprad on üliettevaatlikud loomad, kuid nood tundsid küll end väga turvaliselt.

kindlasti pole kobras mingi üliettevaatlik, ennem vastupidi. Nii mitugi korda olen lihtsalt astudes, mitte hiilides, eneselegi ootamatult koprale laskemaale sattunud. Aga kas ta suvatseb ühes kindlas kohas välja tulla, ja millal, vot see on küsimus. Istub nii mitmeid päevi oma urus ja kõik.

Minu kogemused näitavad, et paati see elukas ei paista kartvat. Ja niikaua kui ta tuld ja valu pole saanud, on ta kõige kõrvalise vastu üsna ükskõikne.