kas kobras paati kardab ja kuidas oleks teda suurte jõgede peal paadist lasta.Kui paati näeb või paadi virvendust tunnetab vees kas kohe paneb punuma või ujub edasi rahulikult kes on paadiga koprajahti pidanud ja kuidas see ka välja nägema peaks .olen kalda peale lasknud külla aga nüüd ei sa enam kaldale ligi kuna sõber on nii vee ülesse paisutanud ja muidu ka veel vee pind tõusnud .kas ka paadiga saab kesk paika jõge oodata või peab paat peidus olema .

Ma pole neid isiklikult küttinud paadist, kuid tean rääkida, et kui kanuuga iga aasta matkamas saab käidud, siis alati neid kopraid kohtame ja vahel küll lausa külg külje kõrval liigume. Ei tea konkreetselt ja üheselt väita, kuid vahel jah lausa julged on. Võibolla mängib siin rolli see, kus rohkem liikujaid jõgedel, kus vähem, seega ühes kohas loom harjunud inimesega, teises mitte, võta siis kinni, kus paremini ta end ligi laseb!?

Meie kogukonna kütid harrastasid paadiga jahti,kui kobrast liialt paljuks läks.Tulemus oli märkimisväärselt hea.Lasti paadil allavoolu minna ,aerudega vähem müra, kui kobras nähtavale ilmus,siis edaspidine olenes küti osavusest.Loom võis olla ka kaldal vee piiril ja tabatuna vette kukkuda,aga paadi ja konksuga saadi loom kenasti kätte.

seda ma olen ise ka kulnud et ei pidavat kartma kobras paati eks lähen proovin järele aga küsimus veel vist kellas on ka kas õhtul hämaras või hommiku vara .vist enamus juhul õhtul ja kuu valgel ööl või mis teie arvate .

Kirjanduse järgi vast õhtuti kõige etem või mis praktikud arvavad?

Eks ta üks varjatud eluviisiga loom ole- nigu metssiga.
Ja pelglik ning ettevaatlik. Emajõel olid nad suht ülbed- juba valges välja tulid- askeldasid- a seal tihe paadiliiklus oli- äraharjusid. Peale eelmise talve veemadalseisu, kus urusuudmed kuivaks jäid- on kobras suht arv nähtus- allpool Tartut miski 6 km peale õnnestus loendada 2(!) pesakonna tegutsemise jälge ja mitteütegi isendid kalapüügiajal terve suvejooksul! Ja 2-3 aastat tagasi ujusid nad vaat et peaga vasta paadipoordi- püüa või spinnalandiga.

Ei karda paati/inimest/autot ja ukerdavad päeval väljas siiski ainult haavatud- põdurad loomad ja /või noored- 1-2 aastased.

Samas kraavipeal, kuskil pärapõrgus, kus nad kurjainimloomusega (muid otseseid vaenlasi ju praktiliselt neil netu) pole kokkupuutund- ragistavad nad ka päisepäeva ajal- kuid kas seal paadiga miskit teha on?
Jõekat tagaajades olen päeval neid jõekallastelt üles ajand küll ja küll.

Aga vähegi laevatataval jõel saab tõesti väägaeduliselt triivides neile jahti pidada. Ja ankrus seisvat paati nad ei pelga- kui sa muidugi kuss oled ega suitsu närvirahustuseks üksteisejärel ei kaku. A seal, kus neil puud on risti-rästi üle vee- meenutab see rohkeb burlakke Volga jõel- rohkem kaldast paati järgivead.
Ommikune jaht on- mitte kõigeparem- pehmelt öeldes- sest kobras ju väljas ammu ja kas kaldal või võsas- ja kaugelt su tuleku ärakuuleb ja jalga laseb- kuuled-näed vaid korraks musta kogu kuskilt väljailmumas ja veesulpsatust... Seega ikka peab enne hämaraks minekut platsis olema- ja päeval valges just selleks- et luuret teha- varitsemiskohti nende väljaskäimisekohajuures otsida.

aitäh eks lähen ja proovin mõni õhtu selle asja ära .täna oli juba väljas kui läksin ja praegu on vesi mega kõrge kas kõikjal eestis või kuidas .

Oli loom nii julge, et see suvi Tartus Atlantise ööklubi alt mööda Emajõge a 30 minutit rahulikult kala harrastas püüda, pimedani siis veel päris palju aega oli...

Kes see kala harrastas püüda? Kobras?!!!! Lähen vaatan kohe järgi kas tegu on naljafoorumiga.

Kakuke- kusmaal sa sündind oled?

Mäletan, lapsepõlves, kuulsin juttu hundist, kes sabaga kala püüdis- miks siis kobras seda teha eivõiks- sedaenam- et ta kaladele tükkmaad lähemale pääseb...

Aga vat- kas ta neid ka sööb? see teine küsimus.

Võibolla käib evolutsioon sellise mühinaga, et ongi teine kohastunud ümber ja veel nii kiiresti, et teadlased pole ka seda märganud. Sensatsioon, hakkan kohe homset ajalehte ootama, järsku see mainib midagi uuest kopra kohastumisest (käib maal põtru murdmas nagu zakslane rääkis miskist jänesest).

Väiksel Emajõel möödund suvel oli selline juhus, et tulime hommikul mootorpaadiga püügilt, kell oli 06.30 ja oh imet kobras ajas omi asju, kalda ääres, paadist umbes 15-20m kaugusel ja mootorpaat teda küll ei eksitanud, jäi sinna ka peale meid.
Võibolla marutaudis!!

Ja-ja, Zakslane- sekord- või õigemini tookord pääsesite eluga...

Nimelt kui uurida lähemalt koppra anatoomiat, leiame ulka sarnasusi meile kõigile tuttava jänkuga- luhikesed esijäsemed ja tugevad jõulised taga/kintsud/käpad. Ja arvestades, et jänku saab vabalt hüpata 3-5m- seda eriti haake tehes, arvan, et oleks te sõitnud poolelähemalt mööda- oleks kobras- naks- hammastega teie paadiaerudes kinni ja paariminutijooksul poleks neist järgi muud kui unnik saepuru . Ja kui ta oleks veel paati sisse üppand... õnged, spinnad, istmed, põhjarestid...
Ja kui tegu oleks veel olnud puupaadiga...

mis te siin naljatate ma avastanud et koprale jääb lehtpuudest väheks ja on nüüd juba hakanud kergelt närima mändi mida see peaks küll tähendama .Eile avastasin et sõber on juba mitmele männile jäljed peale teinud ja ka leppasid on langetanud kas see tähendab seda et hakkab tammi ehitama männist ja lepast või mis