Tere! Kas keegi oskab öelda kas sigadele leiba ja saia ka tohib söödaks anda jakuidas nad seda söövad?.

No, saiaga on nii, et seda nad söövad suuga. Mulle just hiljuti räägiti. Teema oli selline, et ühel tuttaval jällegi olla kunagi käpp asjas sees olnud ning ühest ettevõttest ülejäänud saiad (st, mis kõvaks läksid) sai sigadele viidud. Asi nägi välja siis nii, et pikk sai maase nagu tokk. Öösel tulid sead manu ja siis oli see kriuks-käruks-ragin-ragin selline olnud, et ootamisel tekkinud uni koheselt kadus. Sellised head juustusaiad. Nii, et sai sobib küll. Edasi, leib. Vanadest maal elatud aegadest, kui veel sead olid, mäletan, et sai sigadele ka leiba viidud (st, kodusead siis). Sõid küll, ja jõuludeks viiakse ka hobustele jms kuuldatavasti ikka ahjusooja leiba. Leiba ei tohi anda kaladele, selles sisalduv sool olla põhjuseks, miks luud pidid tugevaks muutuma ja siis konservideks ei sobivat enam. Loomadele võib aga julgelt anda. Isegi mõlgutan, et peaks talvel mõnikord saiapätsi kaasa võtma kui sõime manu lähen.

Olen kodus tahkeks läinud leivad saiad sigadele viinud Kõik pannkse nahka. Sama kuivainetega. Köögikappi tuli ilmselt kamaga mingi kuramuse putukas ja naine praakis kogu kapi sisu välja- lsead said jahu, kama makarone, riisi- kõik võeti hästi vastu.
Viimane eksperiment oli kondiitritööstuse jäätmetega- vahvlijäätmed. nii segikeeratud toiduplatsi pole tükk aega olnud.
Üks tuttav ütles, et eriti hästi läheb peale kõiksugu neljavilja ja teraleivad

Kas leib mitte suures koguses ei pane notsu seedimist hakkama.

Mine tea äkki kellelgil leivakombinaadis käpp sees hakkab autokoormate kaupa leiba metsa vedama

Me vedasime kunagi välja praagitud arbuuse ja ananasse, ning vähemal määral muid eksootilisi vilju. Nahka pandi kõik. Ainult porgandid tuli ennem võrgu seest välja võtta, võrgust nad ise jagu ei saanud.

Saia, leiba olen viinud kogu aeg.Enne metsaminekut käin poest läbi ja see poesolev sai,mis alla hinnatud, on mul alati kaasas olnud ning muidugi kodused ülejäägid.Saiapätsi kisun tükkideks ja pillun metsas laiali, kõik kodused toidujäägid pannakse kinni, eriti meeldib heeringas ja silk või nende jäägid, tänavu oli kurgiuputus ja viisin ka prooviks aga ei taha kurki.Poemüüjad juba vaatavad, et vaene mees iga kord ostab seda vanaks läinud saia.

meil õnnestus ka viia metsa igasugu nodi.tähele panek järgmine -arbuus ja melon tuleb katki teha ,enne ei söönud,aga tomat seisis niikaua kui ära kõdunes ,viinamari on lemmik ära söödi ka paprika muudest juurikatest rääkimata

ärge sigadele palju leiba saia andke,surevad nagu kärpsed!

Tegid nalja, või on sul sellele väitele ka mõni loogiline seletus???
Ise olen küll saia päris tihti metsa viinud ... muidugi mitte kümnete kilodega aga mõtlema paneb ikka ...

Eelmine aasta viisime 2 tonni saia leiba metsa ca 3nädala jooksul,sead sõid nagu meeletud.Umbes kuu aja pärast ei käind ükski siga enam söödal.Võttis hellaks,helistsime Mati Kaalule ta arvas,et kui hallitanud ei ole on kõik ok.Igal juhul hellaks võttis.See aasta oleme vähemaga proovind,seni kõik OK.......

Nüüd siis vähemalt teada keda süüdistada kui sead kadunud.... Saialõikaja on nad ära mürgitanud !

Loogiliselt ei tohiks midagi juhtuda, noh leivas on sool, mis sellest? Küll võib juhtuda pahandusi jahuga, ükskord sai mu tuttaval üks hobune tallis lahti ja vitsutas end nurgas jahu täis. Hommikuks oli kena täkk peadpidi sõimes ja võrdlemisi surnud, keskelt jäme kui tünn. Jahu võib paisuda nii hullult, küpsetamisel on see juba ära juhtunud. Vene ajal kui leib mitte midagi ei maksnud söödeti koduloomi kogu aeg leivaga, sigu, lehmi ja muid lojuseid. Midagi ei juhtunud.

Minu kogused jäävad paarile tonnile küll nii umbes tuhande kordselt alla Aga jah sigu on tõesti meil väga vähe Paar üksikut uitavad ringi aga karjadest pole haisugi ...ehk talveks mõni kari asetseb end ka meie laantesse elama/sööma...

See suremise jutt täielik jäma. Vanemad mehed tuletage vene aega meelde, kui poest odavat vormileiba loomadele söögiks kokku osteti. Leiva kilo oli odavam kui jõusööt ja mammid kasvatasid nendega kodusigu, lambaid, lehmi-pulle nii et vähe polnud.
Samas kui ise sigu pidasin, siis üks vanem mees õpetas, kuidas seale paksu pekki selga saada. Ca 1 kuu enne tapmist tuleb anda palju rukkijahu. Siis läheb pekk kollaseks ja paksuks. Samas hoiatas, et noorena ei pidanud rukkijahu seale hea anda olema kuna ka süda läheb rasva ja siis võib siga ära surra. Tundub naljakana, et siga võib saada südame rasvumisest infarkti, kuid asja üle järgi mõeldes kasvatati vanal ajal siga ju 1 aasta või kauemgi. Tapakaal ilma soolikateta oli minimaalselt 200 kg ja kui selja pealt lahti lõigati, siis turjapeki paksust mõõdeti labakäega ( kui sirgete sõrmededega käsi pisteti lõikekohta ja see pekk ulatus poolde peopessa oli hea siga). Isegi selliseid elukaid poisikesena eemalt vaadanud. Sellepärast võib minu arvates sellel jutul tõepõhi all olla.
Sai aga on valmistatud teadupärast nisust, mis on sigadele magustoit. Samuti metsseal ülerasvumise võimalus ju puudub. Kodusiga aias kinni ja liikuda ei saa.
Seepärast sooviksin ka lugeda robi kommentaari asja põhjendusega, mitte aga ajaviiteks kirjutamist.

Kirjutan nii nagu asi oli,kui ei meeldi ära kritiseeri.PS:sead söövad leiba meelsamini kui saia!