On õhus selline teema minu jaoks. Nimelt rääkis üks laskmise autoriteet, et eraldada vintrauast tina, tuleks see elavhõbedat täis valada, et siis viimane saaks reageerida tinaga. Mind huvitab, et kas selline meetod ongi vaid kasutusel, et saada korralik tulem ja kui on siis kust saada sellist kogust elavhõbedat, et toru sellega täita?

Sellest elavhõbedaga tina eemaldamisest on siin foorumis ka Arles kunagi rääkinud. Mäletamist mööda leidis ta selle olevat rumala ja tervistkahjustava viisi rauda tinast puhastada. Arvestades, kui mürgised on e-hõbeda aurud, ( lisa veel reag. tekkivad pliiühendid) on korduv tegelemine sellega kindlasti tervistkahjustav.
Tina saab rauast eemaldada leeliste puhastusõlidega ja tihkete troppidega, nagu seda ikka aastakümneid tehtud on.

Mnjaa .... päris kogu aeg ma keemiatunnis ka ei maganud, st. see mürgine paha jne jutt on tuttav. Mulle millegipärast jäi sealt meelde, et elavhõbe vist pea ainus millega tina reageerib või kuidas?

Mis seal siis ikka, head regeerimist!

tina reageerib ka paljude hapetega - keskkoolikeemia!
iseasi, kas sa tahad oma relva torusse hapet valada...

Kõik geniaalne on imelihtne,rauda ikka kuumutada ja kuumutada,tina sulab ise välja ,kuidas ma ikka nii hea mõtte peale tulin.

Torust saadav tina kogus on niivõrd väike, kas tasub jännata? Milleks teil seda tina üldse vaja on?
Nali naljaks. Aga kas keegi oskab öelda, kui palju see tina kuuli jooksu muudab? Kas on märgatav vahe peale puhastamist tinast? Või on tegemist relva ressursi suurendamisega.

Enamus puhastavaid solvente saavad tinast jagu/lahustavad tina ära. Anti Järvelaid puhastab juba paar aastat Männiku tiirus sileraudseid püsse (mis saavad hirmsat valu ja tšokid on tina täis) Brunox`iga ja võtab päris hästi, küll vintrauas ka hakkama saab.

Tina probleem on kindlasti nende relvadega, kust palju tina läbi käib - sportrelvad ja haavlipüssid. Aga mõju on olemas kindlasti - nagu ka vasel täpsusele näiteks. Siin paar selle ala targemat võikski kirjutada täpsemalt eri mõjud lahti.
Vana kooli mehed jah tahavad elavhõbedaga mängida, kuid - minul juba keskkoolist meeles, et elavhõbe mõjutab edasi antavaid geene esimesena. St. kui veel mujale mürgised aurud mõjuda ei jõua, on sinna juba mõju olemas.
See, mis Kaupo juurde lisas - igati põhjust positiivsest õppida, eriti kui ohutum on

Haavliraudadel minumeelest häda rohkem plastmassiga ,mida konteinerid rauda jätavad! Paljuke neid päris tina haavleid enam kasutataksegi,need ju ka kas terasest v üle vasetatud.
Vaevalt ,et need solvendidki inimsõbralikud on ,pudelil ju kirjad peal -kinnises ruumis......... .Iseasi on muidugi veel nende ainete (Hg) kättesaamisega. Soovitasin Kakukesel mõni vana vererõhu mõõtmise aparaat ära lõhkuda ,ta kirjutas- "arvad vist ,et ma mõni vanake olen ,kes igal hommikul vererõhku mõõdab"
Kivi kotti!

Müü see elavhõbe maha mis sa muidu puhastamiseks kasutad, ning ma usun et sa saad osta kaks püssi selle asemel et ühte puhastada.
a kas mitte elavhõbedaaurud mitte mõistusele mitte ei mõjunud, tekitavat dementsust ja nõdrameelsust, Lomonossov olla isiklikult endaga loomkatseid teinud, tahtmatult muidugi

Kui sellist asja lõhkuma hakkad, siis pead sa kakuke ikka olema hull kaskadöör ! Aga kui ikkagi julgus sellist asja lubab teha, siis peale kasutamist vala see üliohtlik värk (ka püssiraud) kaaliumpermaganaadi lahusega üle! Meenub, et see pidi koduses majapidamises kõige paremini selle aine ohtlikkust neutraliseerima...

Tänapäeva haavlilaskmise juures tõepoolest enam tinaeemaldamisega püssirauast suurt tegu pole. Selles osas Kuldil õige märkus. Põhilised jäägid rauas ikka konteinerist jäänud plastmass.
No kui just sileraudsest kuuliharjutusega tegu pole ja ka seal sportlaskmisel enamasti kuul konteineris. Omal ajal kui kasutusel oli konteinerita 32 g laen oli raud tõepoolest tina täis, kuid siis aitas ikka hea ja korralik puhastushari. Polnud neid solvente siis ollagi.
Ja arvan, et ka vintrauast (ilmeslt siis väikesekaliibrilise rauast, kus kasutusel ilma katteta tinakuul) saab tina kõige paremini kätte korraliku harjaga puhastamisel.

Oi oi! Sõbrad, "ajage" ikka trennis umbes 150 padrunit raudadest läbi, küll tina ikka ladestub, päris nähtava kihina! Plastikujäägid ladestuvad ka aga vähem, nii 10-15 % võrreldes tinaga. Sportingupüssid on ju tugevate tšokkidega tavaliselt alates MOD (0,5 mm ) ja tina pressib otse läbi konteineri seina ja konteineri külgpilude tšokki. Huvitav, et Beretta raudadesse (eriti DT-10) jääb plastikujääke rohkem kui Kemen ja Browning püssidesse?
Sportlaskmise haavlid on ikka plii ja antimoni sulamist, mida kõrgem on antimoni protsent (tavaliselt 3%-5%) seda parem ja kallim padrun. Ainult Clever/Mirage Pro Extra R on vasetatud haavlitega sportingu padrun.