Mul on olnud analoogne juhus, kui olin 12a ja vanaisa, tema sõbra ja sõbra pojaga olime seajahis. Siis võtsid laika ja taks põrsa kinni ja tõmbasid ta pikali. Põrsas ainult inises ja mingist rabelemisest polnud juttugi. Põrsas oli nii rahulik, et mul oma lolli peaga tuli juba mõte, et seo ta või koera jalutusrihmaga kinni. Mingil hetkel, aga saabus vanaisa sõbra poeg ja lasi koerte vahelt põrsa kartetsidega ära. Õnne oli palju ja koerad jäid terveks, aga nuga oleks väga hästi oma töö ära teinud. Eks inimesi ole igasuguseid, ühed kes kardavad, kurdistavad koeri ja teised torkavad.
Huvitav kas põrsa ehitusmaterjalide poodides müüdava Moraga ära võtaks?

Väga hell teema. Kodusigu tapan pidevalt juba 20 aastat, kuid metsas vigasele kesikule küll noaga eriti ligi minna ei tihka. Põrsale küll. Loomulikult kui ma oma 150 kg ka kesikule peale kargan saab viimane lihtsalt laiaks litsutud kuid ei ole eriti tahtmist selle elukaga kuskil mudamülkas maadlusmatši arendada. Lihtsam ikka püssiga kõrvataha ära sättida. See kõrri torkamine on vastu punniva sea puhul paras kunsttükk. Lihtsam on esimese jala taha otse südamesse torgata. Neid juhuseid on mitmeid olnud, kui nn. surnud siga ellu ärkab ja metsa ära kaob. Ühest kurioossemast juhusest vist kunagi juttu ka tehtud, kuidas sõber kutsus appi suurt surnud kulti välja vedama, kuid surnud kulti enam kohal ei olnud.

Ma arvan küll, et torkaks ära korralikult. (Hea Moraga olen muideks näinud isegi põdra rinnakuluud avatavat, aga see ei puuduta nüüd küll põrsa surmamist, seda tehti ikka post mortem).

Btw, kui keegi Tartust oskaks kohe joonelt öelda, kus ehitusmaterjali vms poes on hetkel häid Morasid kindlasti saada, siis ostaks endale 2-3 tk varuks lausa.

BM[/i]

3-4 erinevat sorti Mora nuga on K-Rautas. Seal on alates 35 eg-se plastikpideme ja mõtetu tupega (siis selline kodune rebasenülgimise jaoks kohandatav) variandist kuni 80 eq-se kummist pidemega ja lihtsalt vööle kinnitatav variant. See viimane parem. Kui aus olla, siis kusagil müüakse ka pikema teraga morasid, just sigade torkamiseks nagu loodud. Aga mosse teab sellest lähemalt pajatada.

Mina kasutan järgmist võtet:kui koerad on põrsa või väiksema kesiku kinni võtnud panen püssi puu najale ja lähenen seale tagant poolt.Vasaku käega võtan seal tagumisest jalast kinni ja tõstan ta üles tekitades nn.käru.Peale seda on siga suhteliselt abitu ja närima enam ei kipu.Siis võtan tupest noa ja pistan kaela unearterisse ise samal ajal koeri keelates(aastas ca.15 siga).Võib ka aba taha allapoole siis tabab südamesse.Ega ma seda noaga pistmist eriti ei poolda aga koeri ma kurdastama ja sandistama kah ei hakka.

Jah ja mina olen Michael Jackson. Ole nüüd.

Buck.Pole mõtet uskumatud "Toomast" mängida.Ütle üks põhjus miks ma uba peaksin ajama.Aastas kütime ca.60 siga.Ja ainult talvel koertega.Seksioonis 7 meest.

Ei taha tähte närida, aga meil jahikursusel küsis ka mingi mees selle noaga põrsa võtmise kohta...et noh kuidas. Sellepeale sulges õppejõud ilma pikema jututa mehe suu öeldes:"Kas sa leiad jahipidamisvahendite seast noa"? See olevat kunagi siin loetelus olnd aga vist välja võetud mõne aasta eest.

§ 39. Jahipidamisvahendid

(1) Lubatud jahipidamisvahendid on:

1) sile- või vintraudne või kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv;

2) poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit;

3) püünis, välja arvatud taldrikraud;

4) peibutusvahend;

5) jahikoer;

6) piirdelipud.

(2) Tulirelv peab olema tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses (RT I 2001, 65, 377; 88, 531; 102, 673; 2002, 29, 175) sätestatud korras.

(3) Peibutusvahendid ei tohi olla elusad loomad.

Ps: Tean meest kes võtnud elu umbes 80 seal ja neist 11 ainult relvaga. Olid kaks head koera, kes lihtsalt töötasid väga hästi.

Lasin ka põrsa mõni nädal tagasi, oma laika oli turjal ja hoidis põrsa kaela lõugade vahel, teine haukus paar meetrit eespool. Jõudsin juurde ja ei saand aru, mis see koeral lõugade vahel on. Tõstsin püssi ja võtsin optikasse - koer hüppas hoobilt eemale ja siis vajutasin. Eks koer ka teab mida see püssi tõstmine tähendab. Aga kui päris küljes, siis küll ei julge pauku teha ...

varastada ka ei tohi aga ikka varastatakse.
seaduse järgi muidugi ei tohi looma noaga tappa, aga alati ei ole võimalik püssi kasutada. ausalt öeldes mina küll ei taha, et keegi mu koera eest hakkaks siga laskma. naabersektsioonist eelmisel aastal juhus: koer võttis metsas siga ja noor jahimees sattus ligi. nägi siga ja lasi ära. koer oli aga kohe seal kõrval ja sai kuuli killuga pihta. ja see oli viimane kord, kui see koer häält tegi. ja tegu ei olnud laskja koeraga vaid teise mehe koeraga.

Ei üritagi moraali lugeda...lihtsalt tuletasin meelde. Meil on kaks koera maha lastud. Ühe lasi omanik ja teisest ei taha rääkidagi, kuna selle lasi jahiturist. Aravan, et endalgi käib mõte peast läbi kui sellisesse olukorda satun. Kui julgus tuleb ja endas kindel olen, teen ära.

meelde tuletamine halba ei tee. muidu mõnele jääb veel mulje, et me siin propageerimegi noaga jahti

Baddmannile: Turu tänaval vana Tirsi kõrval on tööriiete pood "Parem käsi", seal on kummipidemega Mora Erikssonid 11 ja 15 cm, nii tavalisest kui roostevabast. Aga iga hetk ei pruugi neil kogu valikut olla. Viimati oli ainult pikki.

Oli omal paar nädalat tagasi väga vaja meest, kes seapõrsale noaga kallale läheks.Seakari tuli üle lageda täie tambiga peale. Lasime kolme mehega, minul oli 4 kuulipadrunit ja lasin kõik välja.Teised mehed panid kohe autoga seakarjale vastu aga mina jäin paigale, sest üks siga, tugev põrsas oli ristluust läbi lastud kuid läheb.Mul kuulipadruneid rohkem kaasas polnud kraav sea ja minu vahel, seal tagaots maas aga laksutab lõugu ning muutkui edasi ja nii umbes veerant tundi, kuni ristkraavi pidama iäi ning kütiliin appi tuli.Kuid meie mehed küll noaga torgata ei julgenud.

Poisijuntsu vallandas kõva poleemika (või oli see minu ehk liiga ähvardav vastus). Käivad meil 2-3 noort meest sellel hooajal metsaõhku nuusutamas ja ajamas. Ja hea on, et käivad, kustkohast see järelkasv muidu tuleb! Kes nendest nüüd puu otsas oli, kes puu all nuga pihus, jah raske öelda, aga kui Anti oli see kes esmakordselt ajamas oli, siis ikka vihaste mehepoegadega tegemist, et kohe metsa ja suskama.
Mul igal juhul ei ole sellist mõtetki tekkinud kogu jahimehe aastate jooksul. Möödunud aastal lasin nende koerte eest seapõrsa, läksin vaatama, kuhu see tabamus õieti läks, see kuramuse laika kargas näkku! Hea reaktsioon päästis! Minna rüsinas võõra koera eest suskama, no ma ei tea!?
Koeraomanik võib küll seda lõbu lubada, ja nii mitmedki neist niiviisi jahti peavadki, aga kõrvalisele mehele on see kahekordne risk.