Ma oskan selle peale rääkida et kunagi tehti ka hagijatega seajahti aga jahimehed ise loobusid sellest sest sead lihtsalt murdsid hagijad maha, on nad siis liig uimased või mis-ei tea.
Kuulnud lugusi kui siga olla tuulemurdu koera passima jäänud ja siis parajal hetkel koerale peale läinud.Tegu siiski eranditega kuid siiski.
Sellised elukad

Kui ütlete hagijas, ja peate silmas eesti hagijat, on asi selge.
Aga kui üks tugevakavuline-hästitoidetud vene hagijas lööb 5-6 -el üle sajakilostel kesikuesindajatel tuule nii alla, et 40 cm paksusest lumest läbi torpeteerides oleks neil sabade asemel justkui Karssoni propellerid tagaotstes , on lugulaulud teised.
Üks juhuslik seik, aga arutluseks- mõtikluseks jäi pikaks ajaks.
Enamus laikadest teeb hoopis graatsilisemat tantsu selliste isenditega.

Ka koeri on erinevaid
(jutt polnud mõeldud Dogo Argentiino klubile aplodeerimiseks).
BH.

No mehed, on ikka hullud jutud, et sead koeri murravad! Mõni liiga tormakas saab küll rapsida, aga nisukest kuulen esmakordselt.
Meil oli varemalt põdra- seajahi koeraks taksi ja läti hagija ristand. Parim minu meelest, koer lõi kaugelt juba laulu lahti, põdrad-sead tulid seepeale ilusti rivis rahulikus tempos kütiliinile, lasta oli mugav. Pealegi paistis, et see loomi eriti ei häirinud - elupaika tulid üsna kiiresti tagasi.
Ja ei olnud koera pika elu jooksul ainsamat juhust, et oleks kuidagi viga saanud.

Noaga torkamisest läheb jutt küll üsna kaugele. Aga hagijaga seajahist tean arvata, et naabrid peavad praegugi (pst!) jahti hagija ja hagija ristandiga ei tea millega ja edukalt. Paar korda olen nendega koos trehvanud jahti

Laika - no krt ilus koer ja sigu ja pea kõiki teisi loomi ka hästi ajab! Aga vot sead ajab ära ... ja tagasi ei tule! Seda on meie jahisektsioonis paljud mehed väitnud ... varasematest aegadest teatud tõde iseenesest! Ise suurem-asi laika vastane ei ole, kuid selle koeraga sea-jahti ei poolda kah...
Varemalt oli meil seajahiks foksterjer.... natukene liigutas loomi, kuid suurt hirmu neis ei tekitanud... ja sigu oli ikka iga nädalavahetus mitmeid karjasid!

Läheb küll teemast mööda aga kui jutt koera ja sea peale läks siis.Omal noor Ehagijas, rebast ajab ilusti ja nüüd olime pühapäeval sellise s..a ilmaga väljas.Kadus lõpupoole ära ja kui Väikejorr otsima läks, tulid, suur kuldijurakas hüpetega ees ja hagijas kisaga järel.Väikejorril oli tegemist, et kaelarihm pihku saada.Oleks vist võinud edasi ajada aga see ilm ja kartsime, et kaob ära, sest noor koer ikkagi.

ega see vanakult kõige hullem polegi, ta teab juba et koera ligidal on kuskil ka kütt, emis kes kaitseb oma lapsukesi on 100 pr. hullem

Minu arvates pole üldse mõtet koertega jahti pidada.Mõned aastad tagasi tegime laikadega jahti,sigu oli algul nagu muda kuu aja pärast pold meil jälgegi.Mul paar tuttavat teistest sektsioonidest räägivad sama juttu.Seepärast ei tahagi me koeri enam oma metsa.Palju huvitavam on ise püss käes mööda värsket rada sisse minna,ja mõned kütid seisavad kraavi peal ees...

Palun vabandust, aga minu arvamus on, et seajaht koerata on nagu coitus intermptus. On ja ei ole ka. Räägitakse tõesti, et sead on nii palju hunti näinud, et kardavad laikat nagu tuld. On ka väiksemaid koeri, millega jahti pidada. Ja kuidas kährikute arvu reguleeritakse, kui koeri jahimaadele ei lubata? Ainult võskast?

Nõustun täielikult Buckiga, et ERITI seajaht ilma koerata on nagu saun ilma leilita - on aga täit mõnu ei saa.

Meie ilma koerata polegi seajahti teinud ja imelugu sead alles. Kõvasti rohkem kui möödunud aastal ja põhikoeraks karjala karukoer,ajab häälega kuid kinni ei pea.Jahti teeme iga kord ise kohal, ehk seegi mõjub. Ja noaga torkamist pole meie pundis nagu kõneks olnud.

täpselt nagu meil, ei teagi kust neid nõndapalju on saand. Mõni aasta tagasi oli üsna tegu, et mõni siga üles leida, nüüd on igal pool suured karjad!

Õige seajaht on ikka 3-4-kesi ja koertega. Siis on kõige lõbusam. Kui mehi rohkem, las seisavad ümber piiratud ala.
Noaga torgati mu vanas sektsioonis palju, mõni mees torkas enamuse kesikuid, mitte ei lasknud. Veidi seakisa ja siis vaikus. Mul laikat polnud ja seetõttu ise torganud pole, aga probleem see nüüd küll ei ole- kui vaja, tuleb teha. Kui laikad kesikut või põrsast murravad, üks kärsast, teine sabast, kolmas turjast (ükskord oli neid viis tükki kallal ja lasta üldse võimatu), siis tuleb torgata. Koerte eluga ei saa riskida ja laskmata ka ei saa jätta, sest koerad järgi ei pruugi jätta, jäävad ööseks metsa, siis liiguvad juba hundid, oleme ka koera saanud kätte 3 päeva pärast. Oli siis ümmargune nagu kummipall ja kesiku nahka pistnud. Öösel metsas jäänud koerte pärast oleme ka öösel paugutanud, et hunte eemale peletada.
Nii et torkamine on noore kesiku või põrsa puhul täiesti õige lahendus.

Selle teema juures oleks pidanud olema kolm suurt punast tärni ja hoiatus...ROHELISTELE JA ROHKEMROHELISTELE LUGEMINE RANGELT KEELATUD
Kuid mis muud sel puhul ikke üle jääb, kui mõned kogenumad-julgemad laikad paarile nooremale tahavad ette näidata, kuidas see ÕIGE seajaht käib ja teineteist üles küttes asjalood kiirelt selliseks kujunevad (sest kisa võib katkeda ka enne põrsale, just põrsale, appijõudmist. Polegi seda, millega enam kisa teha).
Ja siis tulebki kaikaga osa koeri kiirelt korraks eemale lüües kiire lõpp teha.
Lihtsalt EI OLE TEIST VÕIMALUST!!!
(Ja lohutad juurdetormanud ja kohkunud teist, valge karvaga laikaomanikku, et tal pole koera õmblema vaja viia ja et kõik on jälle OK!)
Kuulge, Teie rohelised!
Jänes Kadriorust juba ütles:
VASTIKUD - VASTIKUD- VASTIKUD-VASTIKUD jahimehed!

BH.

Miks siin nii palju OT (offtopicut) on?

Kes tahab, see ikka torkab põrsa ära, kuid jahi värks on huvitavam ikka tavaliselt püssiga.