Mul sõber ostis 1200.- kr noa.Kas sellel on mõtet.Kas odav nuga on halvem kui kallis nuga?

On ju kolm võimalust:
Tunda tõeliselt head tegijat ja lasta teha
õnneliku juhuse või otsingu tulemusena leida odavamalt
osta just sinna kanti raha või veel enamagi eest
hea nuga.
Aga ääremärkus juurde - kui eputamiseks, siis vist odav veel ja kui kasutmiseks, siis sõltub ju väga suuresti otstarbest. Veidi on nugadest foorumis juba kirjutatud, kuid teemana peaks sellesse veel veidi süüvima ja ehk võrdlemagi.

ehee!
nüüd sul suurepärane võimalus noa peala 2x
rohkem kulutada ja siis võrrelda!

ära unusta tulemustest teada anda!

Nagu igasuguse varustuse puhul, on ka noa puhul minu meelest 2 põhimõtet:

1. kuidas kellelegi - kelle jaoks on 1200.- suur raha, kelle jaoks mitte - sina ei pea teps mitte teiste järele oma eluteed (elik noa ostmise teed) valima;

2. reeglina kallim asi on parem kui odav, aga alati ei pruugi see nii olla.

Mina isiklikult valin nugasid selle järgi, et noa ära kaotamise korral tekkiv kahjutunne, noa rahaline väärtus ehk ostuhind ja noa kasutusotstarbekohane efektiivsus oleksid omavahel mõistlikus seoses. Alati küll ei õnnestu, kuna nthiljuti kaotasin ära 80.- krooni eest kuskilt ehituskauplusest soetatud ja väga heade nülgimisomadustega noa - kahju oli küll rohkem kui selle raha eest oleks võinud arvata

BM

"baddmann"-Tänan hea soovituse eest ja olen sellega täitsa prii,et algul selline keskmine nuga,küll tulevikus saab ka korralikuma ja uhkema ja parema noa

Lisaks BM-le, noa väärtus seisneb tema praktilisuses. Ise loobusin ehitusnugadest, kesiku kallal nokitsedes peab ikka 2 korda luisku näitama, jube tüütu. Minu nuga maksab eesti poes pisut rohkemgi, kui 1200, aga mina maksin ta eest poole vähem. Tegemist on ühe skandinaavia firmaga. Seda hinda mis ta eest siin tahetakse ta võibolla tõesti väärt pole.
Maitse asi - ütles kukk ja nokkis tatti.

Üks sepp tegi mulle asja selgeks niimoodi: Iga töö tarvis on oma teras, kööginoa (liha lõikamiseks) on üks, puutöö jaoks teine ja nülgimiseks kolmas teras. Luisumaailmast oli ka loeng, igale terale on oma vastav luisutüüp. Puulõikamise terasega ei saa nülgida ja vastupidi, ka teritusnurgad on erinevad. Teadus omaette, küsimus selles kui palju üks või teine materjal mida lõigatakse nuga nürib. Ja tavarahva arusaam jahinoast on selline, et see on üks võsanoa mõõtmetes jurakas, pigem tääk kui nuga. Kui nuge müüsin, siis taheti ``kingituseks jahimehele`` tihti selliseid. Sai proovitud selgeks teha, et jahil kasutatav nuga on lühikese teraga, soovitatavalt mustast, mitte legeeritud terasest ja liigsete edevate- segavate kaunistusteta.

Vaata ka
http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewtopic.php?t=306

tundub et siin on minu kohta kirjutatud...
ma ei ostnud kallist nuga mitte eputamiseks, vaid hoopis sellepärast et teda on hea käsitleda!!!!
Alguses oli mul odav nuga, aga tal oli üks puudus nimelt kui käsi veriseks sai nii noapea kohe libe ja kaob käest ära(sest pea oli tehtud plastmassist ja mingist halvast kummist)

Sellepärast ostsingi uue noa!

Mina lasin ühel tuttaval teha. Ostis poest odava mingi u 100 eek noa, ja tegi sellest imesid. Silm tal hea tera peale.Vana saba läks prükkarisse. Saba noal on nyyd tehtud põdrasarvest, tera ei miski firma oma aga ta karastas ja teritas seda kuidagi omamoodi. Tegi veel nahast tupe koos kaunistuste ja kinnistustega. Näeb välja nagu kallis nuga, käsitseda hea nagu kallis nuga, seisab kaua terav nagu kallis nuga aga maksab umbes 100 eek veidi rohkem. Hind ei ole noa juures oluline.

No mis sa kostad!? Kus see nuga küll veriseks sai, nülgimise, tükeldamise juures juntsusid näha polnud, ju ei jõudnud puu otsast alla.

nuga sai veriseks võrus...

Käisin põtra nülgimas Fiskars pussiga. Kogemus halb sellest. Kõva tera läks vastu konti nüriks ja käepäraste teritusvahenditega enam head jooksu terale sisse ei saanud. Tera pikkus, 15,5 cm, oli ka liig selle töö jaoks. Samas, kummist käepide oli tasemel ei libisenud ka ligaseks saades.
Neid nugasi, mis poes müügil kui "sõjaväe" asi osta ei soovitaks ja kui oled ostnud, siis jahile kaasa võtta ei tasu.
"Ehtsa" sõjaväe noa tunneb ära mustaks tehtud tera järgi.

Omal nüüd kasutusel soomlaste Rapala nuga, Trapperis maksis 480 eeku. Esimesed loomad töödeldud, väga rahul noaga. Kummist pea püsib ka rasvases käes, tera on hea ja kestab.

Mua tegin endale ise väitsa. Tegelt materjal oli sigahää - vana tsiha-tsaha rauasaeleht. Peaks on põdrasarv, muidugi maretjal on väga habras ja ei talu eriti lööke, kuid see-eest tera on viimasepeal. Ainuke viga on, et teritamisega läheb ropp aeg... Põdral lõika karva või vahest satub ka kondivastu, ei lähe teine nii kergelt nüriks. Sel saelehel on veel seeviga, et kui pead teha, siis sinna auke puurida ei saa, kui siis ainult kõvasulamipuuriga.