Õnnetusi ikka juhtub, aga on mehi kellega juhtub sagedamini kui teistega (halb karma vms). Üks minu lähemalt sugulane käis herr Varikuga EPAs ühel kursusel ja räägib, et tulevase ministriga olevat juba tunengipõlves igasugu veidraid lugusid sündinud (ja alati kogemata).

Aga kui EJS tegelastel vähegi oidu (ja viitsimist) on, tuleks nüüd ajakirjanduses avaldada pikk jutt jahiohutusest ja tublide jahimeeste tegemistest, et natukenegi jahivastaste rõõmuhõiskeid summutada.

Kuulge mehed kas mõni teist on kuulnud ütlemist - "las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi"? Mõningatel meestel on mingi haiglane hirm selle ees , mida mõni jahikauge ajakirjanik võib äkki mõelda või kirjutada ,ja mis kõik võib juhtuda kui, siis veel sama jahikauge lugeja juhtub seda lugema. Ma ei mõtle ainult seda käesolevat juhtumit , vaid üldse. Kas on ikka mõtet selliseid asju nii üle tähtsustada? Sellega me anname ajakirjandusele aina rohkem võimu ja seda oskavad mõningad "seltsimehed" väga hästi ära kasutada ,et manipuleerida inimeste ,nende tegude ja ütlemistega.

olgem ausad, väga paljud jahimehed ei tea kahjuks tulirelva ohutusnõuetest, relva ning jahiseadusest ööd ega mütsi ja antud juhtum on selle ehe näide. Minu nägemusel peaks see Varik saama sellise teo eest maksimaalse karistuse, mida sellise teo eest annab rakendada. Kannatanu on väga halvas seisus ja tema edasine tulevik on tume. Muuseas on minumeelest kõige suurem riskigrupp jahimehi just need, kes on relva saanud sügaval vene ajal ilma relvaeksamit tegemata (koos jahitunnistusega nagu sel ajal see asi käis), nende meeste teadmised ohutustehnikast on kahjuks üldjuhul väga nigelad.

iga 5 aasta tagant ei tule eksamil neil käia, kes vene ajal saanud load?

Kurb lugu ja iganes kahju ning paranemist ja tervet meelt kõigile osapooltele.Ka ise sai laupäeval metsas oldud ja päev selline mis nõudis erilist tähelepanu nii koeramehelt kui kütiliinilt.Saime küll kaks põrsast neljakesi, kuid koeramehe jutt oludest metsas, kus laskmine lumest tingitud nähtavuse tõttu eriliselt vilets, oli jututeemaks terve õhtu.Mees, kes olnud koeramees viimased viisteist aastat, leidis parema nii koerte kui üldise ohutuse suhtes jätta kasutamata tervelt seitsme sea laskmise võimaluse ja kui õhtul saunas sai ikka natuke ilgutud ka selle üle,siis täna annan ainult au mehe kindlameelsuse üle. Oleme korra ise paar aastat tagasi olnud seisus kus võtsime jahile kaasa mehe, kes meiega polnud koos käinud(väljaspool üldjahti) ja kaotasime kahe kuuga ühe laika(lasi rebase pähe) ja meie kaaslane lebas ka neli kartetsi jalgades,kehas kuu haiglas.Tean mis tunded meeste südametes olid,on siiani ja sellepärast tuleb alati igasuguste süüdistamiste ja arvamistega juhtunuga seoses vaoshoitult käituda. Meelega ei tehta sellist asja, kuid.... ohutusest räägitakse ja räägitakse......Igatahes meil ei tuleks kõne allagi tänasel päeval üldjahil punase vesti puudumine või ajusse laskmine. Ei tahaks olla selle jahijuhataja nahas kes sel päeval oli allkirja andnud,kuid eks põhiline et mehed üksteisega juhtunu osas jutule saavad ning asi leiab positiivse lahenduse niipalju kui see võimalik.Edu!

Õnnetus küll, aga sai pihta mõlemale jalale korraga? Kartessi kasutamine on vist keelatudv võib olla osale lubatud?

Pigem siiski poolmantel vindi kuul tegi sellised purustused.

Kuule mees ära aja paska ja tee mõtetuid üldistusi
Kivi kotti!

Lp Põrgukütt,kas need järeldused teed enda järgi, või olid vene ajal jahimees ja said niimoodi siis relvaloa.

Ise küll ei mäleta et ise oleks ilma kursust ja eksamit läbimatta jahi ja relvaluba saand aga ehk kõrgemal ametipostil olevatel seltsimeestel oli asi lihtsam seda ei tea.Kui võrrelda praegusi autojuhte ja vene aegu õppind siis on tuntav vahe tehnilise poole peal sest praegusele õpilasele loetakse minimaalne selle raha eest mis kursus väärt on.

Mida **** siin jahuda?Olen selle läbi eland (mitte enese peal vaid oma isaga juhtus eelmine aasta)nimelt parim sõber lasi põdravasikat kuid kuul leidis ka teise küti.OLEKS SEE SINA KES SA SIIN ALVUSTAD VÕI NÄÄGUTAD RÄÄGI SIIS.Ega ma mudugi õigusta las asi jõuab lõpuni mis tegelt tomus.

Kui nüüd maru-rahulikult kogu eelnev läbi lugeda, siis suslik, ega siin keegi ju nii-väga nüüd küll ei nääguta ega halvusta kedagi... pigem analüüsitakse juhtunud olukorda ja arutatakse, mis oleks võinud olla teisiti, ja mis saaks teha et seda enam ei juhtuks!
Õnnetusi juhtub igas eluvaldkonnas...paratamatus eksole?

Saan aru, et sul see teema eriti terav (kuigi väheke jäi su lugu arusaamtuks) kuid, kui ilma emotsioonideta suudad korra seda lugu jälgida, siis taipad, et keegi ei nääguta (stiilis vaata kus nüüd lasi, või on ikka m**n) vaid püüavad asjas selgust luua ja .... ja paranemist kaasvõitlejatele !

Vaene jahijuhataja, tema nahas küll olla ei taha. Seaduse järgi on tema kõige suurem süüdlane.

Tegin 89 a oma esimesed paberid. Siis oli klubis koolitus ja eksam, rohkem materjale jahindusest kui relvadest + laskmine. Relvaeksamit eraldi ei olnud ja enamus pole pidanud seda ka hiljem tegema. Piisab vaid õigeaegsest pikendamisest, jahitunnistuse pikendamiseks tuleb teha atesteerimine. Metsas tegid vanad noorele asja niiöelda puust ja punaseks ette. Kui millegi vastu eksisid, võidi isegi füüsiline noomitus teha Aga asi toimis ja õnnetusi ei juhtunud. Meil muidugi pundis prominente polnud, kõik lihtsad maamehed