Kaupo praktiline kogemus, nagu ma aru saan,nullib enamuse eelpool sel teemal esitatud arvamustest ja väidetest, mis sel teemal avaldatud. Igal arvajal ja teadjal on justkui õigus ja samas ei ole ka. Jääb ikkagi kiusama mõte - kus on tõde! Kas elule ja tervisele küllalt ohtliku asjatoimetuse jaoks on normaalne, et tõdesid on nii palju kui selle kuulutajaid?!

Mina olen juhindunud ikka tabelites antud padruni pikkusest.Eespool kirja pandu võtsin Richard Lee raamatust (soovitatud vahe oleks 0.015-0.030 tolli ehk 0.381-0.762 mm) Siit ka lihtsalt teoreetiliseks teadmiseks enda jaoks,et mingi vahe vindiharjadeni peaks olema,pool millimeetrit on ikka päris paras lõtk.

Püssirohi siiski põleb (kiiresti küll), mitte ei plahvata ega detoneeri. Vastasel juhul lendaks padrunipesa ja püss laiali! Ühe ballistikaeksperdiga rääkides ütles ekspert, et tema isiklikult arvab, et püssirohi põleb sfääriliselt, ringikujuliselt.
Ilmselt väike vahe kuuli ja vindiväljade vahel siiski märkimisväärselt täpsust ei mõjuta, gaasid nikuinii kuulist mööda ei pääse? Ja küsimus on ju kümnendikmillimeetrites...

To Trucker! Millest ikkagi juhenduda - Vihtavuori Latausopas annab näit. 308 WIN. laadimiseks 9,7 g MEGA - ga padruni pikkuseks 71,0 mm, sama kuuliga Lapua tehase pauk on täpselt 65,0 mm pikk! Ikkagi küsin, kus on tõde! Kas tegemist on tõesti 6 mm näpukaga? Kui on - siis kumma ? Kas keegi oskab lahknevuse AMMENDAVALT ära seletada ?

Mina pole nüüd küll mingi tõekuulutaja,aga maamuna peal ei võta keegi seda riski,et teadmata sinu relva mudelit annab sulle padruni pikkuse kümnendik millimeetriga ette. See minu poolt edasiantud soovituslik vahemik on mõeldud iselaadijatele,kel on ka võimalus enda relval konkreetse kuuliga padruni pikkus pessa ära mõõta ja siis nad timmivad seda kümnendiku kaupa veel konkreetse padruni peal sinna- ja tännapoole.Kaupo poolt kogetu võtab aga kukalt sügama.
Tabelites toodud pikkused on meiesugustele,kes ka tahavad ise padruni valmis saada ,tootja toodab aga laskemoona kindla peale,et see ka igale relvale sobiks.
Kuskohast sa aga selle . 308 WIN. laadimiseks 9,7 g MEGA - ga padruni pikkuseks 71,0 mm leidsid?Mina leidsin sealt 2.638 tolli(6,7mm) ja Lee tabelist saab sinna 65mm ligidale pikkuse siis,kui N130 rohtu kasutada (66mm)
Ja see padruni pikkus sõltub siis järelikult kuuli tüübist,kaalust,rohust.

To Trucker ! Eeltoodud andmed,nagu juba mainitud, on pärit sellisest väljaandest - Kiväärin-ja pistoolipatruunoiden Latausopas, Vihtavuori 1/2004. Selgituseks veel - minu relv on Tikka. Seni kasutanud Lapua padruneid. Laadijakogemus - pea olematu! Just seetõttu olen asja üsna põhjalikult uurinud ja avastanud üsna olulisi lahknevusi teooriate ja tegelikkuse vahel. Kasvõi seesama kuuli kaugus vindiväljadeni. Foorumi asjatundjad räägivad üliolulistest kümnenditest - samas mainitud Lapua näitel on see küll 6mm ja enamgi! Tõepoolest - keda või mida uskuda!

IMHO Lapua Mega ei lenda elu sees nii täpselt, et seal mingit vahet oleks, kui kaugel (reaalsuse piirides siiski) kuuli ots vindiväljadest asuks

BM

Hei Puukoi! Loe postitused uuesti läbi ja saad teada keda uskuda. Jahirelvade puhul ei ole asjal suurt tähtsust ja seda on ka siin toonitatud. Ei ole ju laadimisraamatud tehtud eraldi jahimeestele ja täpsuslaskjatele. Igamees lugegu raamatust välja endale oluline. Jahikuuliga ei olegi nende ideaaltingimuste täitmine vajalik aga täpsuskuulid on hoopis teise kujuga ja ka üldjuhul pikemad ning ilma valtsimisrandita. On ju jäetud sellega laadiale võimalus padruni pikkust oma vajaduste järgi kohendada. Muidugi on palju jahikuule ilma randita, seega on ka jahimeestele võimalus jäetud. Aga vajadus?

Minu loogika järgi peaks padrunis ja ottomootori silindris toimuvad protsessid õite sarnased olema. On ju küttesegu ühtlane jaotamine, et põlemine toimuks sfääriliselt (ja mitte mingil juhul detoneerides) omaette teadus mootoriehituses.
Ballistikas peaks asi sellevõrra lihtsam olema, et padrunis on põletusainet rohkem ja õhku vähem ja täituvus seetõttu (enam-vähem) ühtlane. Ja ega laadija seda mõjutada saagi: rohi hülssi ja asi vask.

Jutt 9,7g Mega kohta õige, eriti täpne see kuul ei ole! Tapab hästi, deformeerub ühtlaselt ja loom jääb maha, aga isegi 50 pealt proovides tabab 3-4 cm ringi, ma hakkasin juba optika kinnituskruvisid põrnitsema aga õnneks oli partii endalaetud Hornady 9,7g FMJ kaasas, põrutasin sellega 50 m pealt paar kuuli 1-1,5 cm ringi ja rahunesin maha!
Ära seda Latatusopast piibliks pea, sealgi on mõned näpuvead sees, pane oma C.O.L. paika ikka oma püssiga vastavalt, alusta kaugemalt pihta ja suru kuuli rohkem sisse, kuni lukk ladusalt kinni läheb! Kirjuta täpsed padruni mõõdud üles!

Kaupole ! Ega ma täpsuse üle ei nurise - lasevad väh. minu püssist need Lapua 65mm tehasepaugud täiesti normaalselt. 100m spets. puki pealt pigem 3cm dm. ringi. Esimesed proovilaskmised omalaetutega annavad jah tiba paremagi tulemuse! Seale, põdrale on siiani kuni 150m hästi toiminud. Mulle, kui algajale iselaadijale on sel teemal sõnavõtud, mida ma foorumis tähelepanelikult jälgin, pigem segadust tekitanud kui selgust toonud! Vaat see on minu probleem!

Sai selle padruni pikkuse kohta infi otsitud nii kirjandusest,kui ka netist ja jõudsin järeldusele,et ühest tõde polegi.Nii et jagunevadki mehed kahte leeri.Ühed ütlevad,et vahet vindiharjadeni pole vaja ja teised jälle,et mingi õhkõrn vahe peaks olema.
"Truth is out there" .

Kes vastab ?
Asi selles, et ümberlaetud ja lastud hülssidel on kael märkimisväärselt tahmane! Kas see on normaalne või on tingitud mingist veast laadimisel?

tahmab kui on rohtu vähe või laed kerget kuuli aeglase rohuga.

TÄnu!
See kahtlus, et rohtu vähe, tekkis mul endal ka! Kuigi tabelite järgi ülemise piiri lähedal. Sest kui kuuli kergitada vindiharjadele lähemale s.o. 2-3 mm, siis hülsi maht kasvab oluliselt, mis omakorda mõjutab põlemist. Kasutan Norma 202 rohtu 9,7g kuuliga,see küll tabeli järgi aeglaseim võimalik.
Aga enne, kui katsetama hakkan,vast mõni veel lisab kommentaari! Kas olen ikka õigel teel? Loe ka järgmist posti!