Padrunipikkus on yks mõõtudest mida peab laadimistabelist jälgima. Iga relv on omanäoline ja niipeab pisut neid mõõte "kohandama"

Ja kuidas kohandada poest ostetud paukusid oma relvale Kas mitte siit ei koorugi vastus eelnevale?
Kivi kotti!

See padruni pikkusest tulenev lisatäpsus ei mängi minuarust jahisituatsioonides mingit rolli.Küll aga võistulaskmises,kus iga punkt hinnas ja teid medalile lähemale viib,sellepärast laskesportlased kasutavadki enda relvale laetud padruneid,et võtta relvast,mis võtta annab.
Kui nüüd kuul ei ole küllalt vindiharjade lähedal,siis tekib selline olukord,et toimub selline lainetav plahvatus,kui ma asjadest õieti aru olen saanud.Nimelt peaks peale nõela lööki ja rohu süttimist toimuma järgnev.Toimub rohu süütamine,rõhk hakkab tõusma,sütik liigub tahapoole,vastu polti ,rõhk suureneb,kuul lükatakse vastu vindiharju (siia ongi see koer maetud,kui harjadeni on liiga pikk maa,siis plahvatus ei ole veel jõudnud oma kulminatsiooni ja nüüd toimub järsk ruumala suurenemine ja rõhukaotus,mis pärsib korralikku plahvatust ning viiks sind nagu nõks ajas tagasi),rõhk suureneb veelgi ja kuul pressitakse läbi toru.
Huvitav oleks tegelikult näha sellekohaseid arvutusi (võiks olla koduseks ülesandeks füüsika õppureile),et kuda need asjad kiirustena,rõhkudena ja ajaliselt erinevad,kui võtta näiteks,et üks padrun ei pikene üldse ja teine näiteks nii 3mm.Päris keeruline vist,aga mitte võimatu.

Püüan oma viletsa mälu ja veel viletsama arusaama järgi "tarka juttu" kirjutada selle vindiharjadeni ulatumise/mitte ulatumise kohta:
Juhul kui kuul ei ulatu vindiharhadeni, on tema liikumise alguses puudu kuuli pidurdav jõud (kuuli eesotsas muidugi) ja kuul kiirendab takistuseta. Jõudes vindiharjadeni, tekib takistus ja kuuli kuju moondub veidi. Nüüd see veidi moondunud kuul, väljudes rauast, käitub veidi erinevalt kuulist, mis protsessi algstaadiumis moondus vähem, ehk samapalju, kui tema loomisel oli arvestatud. Reaalselt muidugi protsess sigapalju keerulisem on (jõudude jagunemine takistuseni jõudmisel jpm).
Tulemusele mõju - kahtlemata on olemas. Mõõdetav mõju - no enamus ei saa ka liivakotilt lastes erinevusest sotti.

Parimat!

Jälle üks iva juures.Nii et kui vahe liiga suur,siis lööb enne kuuli plönniks (loe: deformeerib natuke) ja siis hakkab seda plönni rauast läbi pressima.


Ega see vahe vist ilmnebki ainult ülipikkadel distantsidel tulistamisel,mida eriti USA-s harrastatakse.

Arlese jutule lisaks, et see liigne esivahe (headspace) mis selle kuuli veidi "plönniks" muudab võimaldab ka püssirohugaaside rõhul liiga järsult tõusta vastandina ühtlasema takistuse korral mõõdukamale ja sujuvamale rõhu kerkimisele. Ja rõhu liiga järsk tõus on niivähe kui mina asjast aru saan siseballistiliselt paha-paha, et mitte öelda teatud juhtudel isegi ohtlik.

Padrunikarbist leiab 1-2tk mis silmnähtavalt ka mõõdus teistest erinevad. Poepadruneid,... seda juhtub(kasutan) tõesti harva

lugesin teemat ja hakkasin ennast päris juhmina tundma. Olen kogu aeg teadnud, et vindiharjad algavad koheselt padrunipesa tagant, ainult, et on seal madalad ja lähevad nagu jahipüssi ülemineku koonuski harja täis kõrguseni üle. Seega peaks olema rauda lükatud padruni kuul igal juhul vindiharjade vahel, iseasi kui tihkelt. Kuul peabki rauas kuju muutma ja võtma raua kuju muidu jääks ju vindiharja ja rauaõõne vahele tühimik ja seal vihiseks tuul? Topi kuul nii sügavale rauda kui tahad aga surve tõusust ei pääse kuidagi mööda just nimelt selle koonja ülemineku pärast.

Barnes Triple Shock kuulide karbis oli päris pikk selgitus koos mõõtudega kuidas kuuli laadida et ta kõige paremini vindiväljade haardesse sattuks. Püüan sellest täpsemalt sotti saada ja mõõdud ära teisendada.

Olen kuulnud(lugenud) külmvalts tetra või heksa...vintharjast millel püssirohugaasid nii kergelt läbi ei murra. Ehk keegi seletaks lähemalt millega-milline tegemist?

lõik ajakirjast "Tehnika Kõigile" nr 2/95 (nüüd juba "Tehnikamaailm"):

/Glocki vintraud on omapärane, valmis vastu pidama tugevajõulistele +P ja +P+ padrunitele. Iseäralik on vintraua heksagonaalne (kuusnurkne) profiil, üks minimaalse püssirohugaaside lekke ja järelikult kuuli suurema algkiiruse poolest tuntud polügonaalse (hulknurkse) vintraua edasiarendusi. Heksagonaalsest profiilist tingituna vintraua kulumine väheneb, iga pikeneb./
Artikkel iseenesest kujutab Glocki püstolite tutvustamist.
Lisan pildi sealtsamast ajakirjast.

Ma tegin siin ka mingeid katseid,selle padruni pikkusega .Laadimis tabel annab padrunile 123 grs FMJ pikkuseks 66,9mm ,siis vabriku padruni pikkuseks mõõtsin 67,6.Sama kuuliga hakkasin siis katsetama kui pikk padrun siis ikkagi rauda läheb ja selgus ,et nii kombi scirocco-sse,kui ka browning-bar -i läheb sisse padrun pikkusega 70,2mm (308w).Arvatavasti jäi veel kümnendik varugi .Võrdlesin siis neid padruneid ka tiirus liivakotilt ja minu oskuste juures täpsusel küll mingit vahet polnud .Samuti vähendasin rohu kogust(N 135) tabelis antud miinimum 2,72-elt 2,5-ele g ja jooksis ka korralikult.
Küsiks siin asjatundjailt ,kas ikka see lausa kümnendiku täpsusega pikkuse tagaajamine ja tabelis antud rohu kogusest(miinimum) kinnipidamine on nii oluline ?Kui muidugist ei ole tegemist mingite eriti täpsete sport relvade ja maksimumini küündivate laskuritega
Kivi kotti!

Kindlasti lüüakse pärast minu järgmist mõtteavaldust valusalt, aga ütlen siiski. Silmaga või mõõteriistaga tuvastatav vahe on sees tõenäoliselt eriti stabiilselt aluselt toetatud relvaga lastes üpris arvukaid seeriaid. Nt bensch-rest shooting. Tavaolukorra, st jahil ja jahipraktilises harjutuses laskmise korral on peamine, et C.O.L oleks kuskil enamvähem selles etteantud pikkuse läheduses, kuna kuuli väljaulatus mõjutab ka padruni järgijäävat siseruumala ning sellest tuleneb mõju rohu põlemisele.

Laadisin kolme (308 WIN padrunisse) uut kuuli: Nosler Accubond, Hornady Interbond, Barnes Triple Shock, kõik 150 GR/9,7g ja osutus, et ükski laetud kuulidest ei ulatu üheski asendis (ka vaid 2-3mm hülssi surutuna) vindiväljade haardesse! Lihtsalt lukk läheb lopsti kinni! Nuputasin natuke, lõpuks leidsin kirjandusest Barnesi soovituse suruda kuul hülssi vähemalt 0,205 tolli=5,2mm puutepinnas. Nii tegingi, lõpuks sain C.O.L. sättida 73 mm peale. Kuulide BC on nii äärmuslikult kõrgeks aetud, et nõelterav siluett laieneb kaliibri diameetrisse alles hülsi suudme läheduses! Vat selline üllatus!

Huvitav ,Levandi rääkis Tartus instruktorite kursustel seda C.O.L. juttu just sedasi ,et peab jääma vahemik kuuli ja vindiharjade vahele .Kuuli kohesel takistusel pidi tekkima plahvatuslik põlemine (umbes selline oli selgitus)Vaidlesin vastu tuginedes Kaupo ja Arlese selgitustele ja otse ütlesin mida teie väidate .Tema väitis ennast asjast teisiti arusaanud olevat.Kuigi loogiliselt mõeldes võib see plahvatusliku põlemise jutt ka õige olla.Kas ja kuidas need asjad tegelikult laskmist mõjutavad Ilmselt võib hakata sellistest asjadest täpsuse tagaajamist ajama ülitäpsete relvade ja tõesti meisterlaskurite puhul.
Kivi kotti!