Olen lugenud kõiki siinseid foorumeid ja on ka võimalus ja tahtmine seda
ilma elu kõrvalseisja pilguga vaadata .
Arvamus on selline , inimene kes on loodusega koos üles kasvanud on osa sellest , talle ei ole vaja mingit eraldi eetikat ja seadust .
Aga jah olukord on muret tekitav ja samas paneb loodus varem või hiljem
ise asja paika nii on see olnud ajast aega .
_____________________________________________________________
Vanad traditsioonid ausse!!

Selle peale vist eriti loota ei tasu, et salakütile välk sisse lööb või ta langeva puu alla jääb.

Naljamees , oled näinud meest kelle põdrapull kasti lõi ja just nimelt oli salakütt kui teravmeelitseda tahad siis ma võin sulle paar lugu rääkida
mis su auru maha võtavad .

Ma arvan, et rohkem jääb neid siiski keskonnainspektorite kätte kui looduse meelevalda.
Ja ära auru pärast muretse, sellega saan ise hakkama.

Räägitakse kindlatest kommetest (viimane suutäis, oksa asetamine jne...) Nõustun bubo'ga et kui ikka oled hingelt tõeline jahimees siis sinu eetilisust ei näita mingid kombed millest räägitakse jahimehe koolitusel. Kui austad looma sisimas siis minuarust sellest piisab.
Noja eks eetika alla käib ju ka kõik see et emist ikka ei lase ja tallega kitse kah mitte. Siinkohal ju sama jutt, et kui tahad niiväga seda liha siis mine poodi ja osta.
"Ära tapa, pea jahti!" N. Baturin "Karu süda"

Kõigil omamoodi õigus, kuid pean siiski vajalikuks ära märkida, et ka väline külg nende kommete järgimisel on küllalt tähtsal kohal. Kuna me ju ei näe iga jahimehe sisemusse, siis ongi tore et täidetakse välised riitused ja see jätab ka kellele iganes kõrvalvaatajale laitmatu hinde. Kui inimene ei tea jahimeestest tuhkagi, siis väga hea kui ta saab aimu välistest tegevustest ja näeb, ümberlükkamatult, et asi korras ja austuses, nagu seda sajandeid tehtud...
Siia juurde käib ju ka see, et korralik jahimees suvariietuses jahil ei käi, ikka mingid oma salanõksud-uskumused, mida järgitakse. Kirjutamata seadused...riided mis ainult jahil käiguks et hoida lõhnu-maskeeringut võimalikult metsalähedasena jne. Ja vastavalt rahakotile kõiksugu muu atribuutika, mis eristab jahimeest jahimehest ja muust ümbritsevast.
Selle riietuse kohta leiab nii mõningaidki toredaid aksessuaare jahindus ajakirjadest, eriti saksa omadest. Ei pea ju jahimees alati välja nägema maskeerimis-laigulises a la commandos-e moodi. Militaristil ja jahimehel ikka vahe on ja suur vahe.

Kuidas suhtute sellesse kui teie jahindusseltsi jahimaadel, jahti pidades hõikab eemalt mööduv külamees, et siin jahipidamine keelatud, kuna tegemist tema eravaldusega. Mingeid selgeid piire ja märke üleval ei ole, esimene lähim maja asub ca kilomeetri kaugusel. Täpsustavate, viisakate küsimuste peale kõlab vastuseks, et kui palju küsid kutsun politsei?

Täitsa "normaalne/keskmine" eestlane, kellele omanikutunne on kõvasti pähe löönud. Seaduse järgi peaks ta tõesti ülesse riputama vastavad sildid või sõlmima (oli vist) jahikubiga lepingu, mille kohaselt tema maa peal jahti ei peeta (muidugi va. surnud uluki eemaldamine). Samas mis jahti Sa seal ikka edasi pead ja omale vastu rindu taod, et minul õigus, kui jaht rikutud ja maaomanik kõrval karjub. Ei jäägi muud üle, kui sellist vältida ja omale mingi muu koht vaadata (või mõni jääks tõesti veel looma passima selle koha peale?). Samas ei tasu seda politsei juttu ka tõsiselt võtta, sest haukuv koer ei hammusta.

Kui õiendatakse põdra jahi aeg, pole probleemi. Kui märke ei ole võib iga üks päikese tõusust loojanguni metsas viibida. Ja keegi ei keela ka aegajalt seal kõvemat häält teha.
Mis puutub politseisse, siis minule on politsei välja kutsutud. Tähendab helistati politseisse, nad ei viitsinud tulla. Maaomanik oli surm kindel, et kõik loomad kes tema maadel elavad, on tema omad. Tee kus seisin, kuulub ka temale(tegelikult riigi või valla tee). Ainsaks kuriteoks oligi "tema" teepeal seismine, metsas polnud kedagi.
Leidub igasuguseid

mõnel lööb omanikuks olemine ikka kõvasti pähe............jube kui õelax võivad inimesed muutuda....

Mida ütlete kevadise linnujahi (eelkõige hanejahi) kohta, mis nüüd küll juba mõned head aastad keelatud ent, mis ometigi pole kadunud traditsioon? On ju avalik saladus, et igal aastal alates aprillist passivad ka lugupeetud (väikeuluki loaga seltsiliikmed) jahimehed orasepõllu või raba veerel, oodates kuna haneparv tuleb.

Kas see ikka on õige tegevus, lasta linde enne pesitsuseaega, kuigi kunagi oli olemas selline asi, nagu kevadine linnujaht? Ehk peaks ikkagi augusti lõpu ära ootama...

Eks sellel kevadisel hanejahil on ikka pointi ka, haned va sindrid armatavad ennast täisõgida värskelt külvatud põldudel ja kui üks paras hanekari põllust üle käib siis on kahjustused suht suured. Ja lisaks on haned aru saanud et ega keegi neid ei puutu ning sa võid seal põllu ääres vehkida ja kisada palju kulub, ega nad sellest eriti häirida ei lase, et vältida kahjustusi siis oleks hane küttimine õigustatud põldude pealt kuna lastavaid hanesid ei oleks eriti palju ja haned hakkaksid pikapeale kartma põldudel viibida.

hanejahiga tuleb veel probleeme,olen kuskilt kuulnud et härrad eurod tahvad ka sügisel rabades hanejahi ära keelata ,et polvat eetiline seda lindu lasta kes tahab puhkama tulla,aga huitav kus ma seda hane siis lasen,õige küll ,põllust muidugi ,a ei sa ju lind istub pole eetiline või lased siis kui nad umbes 300m kõrguselt üle pea lendavad ,rootsikunnid vist teevadki nii neil kulub ühe hane tabamiseks 60-80padrunit vot nii on lood a kevadel on hani poole rammusam kui sügisel.

Mida rohkem keelamisi seda rohkem rikkumist

Nad pidavat ikka istumas käima,kusagil Eesti Jahimehes oli natuke sellest juttu.Käib nädal paar rabas istumas,et ehk hani tuleb.