Kiip jahikoerale on suurim lollus Minu soovitusel on mõnigi "kiibistatu" endale tato. lisaks saanud. Laikale hädavajalik ja elementaarne

Teoreetiliselt peaks need kiibi lugejad olema ka kõigis varjupaikades, enamasti ju viiakse koer sinna ja siis saab operatiivselt omaniku kohta infot. Lisaks võib ju alati olla andmetege kaelerihm.

Minu laika jookseb millegipärast lähima taluni ja kui mutike paaripäevapärast lähimast poest EJS Lillemäele helistab saan koerale järgi minna Tatood oskavad kõik lugeda. Kirun kutsikaomanikke kes oma koera ei viitsi EKL enda nimele registeerida. Siis helistatakse kasvatajale ja pean mina juba omaniku koerani juhatama. Kiibiga jääks minu laika ...kassile ja mutikesele seltsiks

On olemas üks sort ka halbu inimesi , kellele ei loe ükski tel number kiip ega tätoveering. Lugege kõige värskemat infi jahilistist, kus isegi koeraradar maeti kilekoti ja plastikpudeli sisse pakituna maha.Kardeti koeraga koos kaasa võtta. Endal läks 9 kuune fox võrkaiaga piiratud õuest 5 aastat tagasi jäljetult kaduma.Kus neid kasutatakse või kuhu nad müüakse ,ei tea???

Mul kadus (ka kodust või selle lähedalt) eelmine aasta taks jäljetult ühel laupäevasel päeval ja seda tänaseni. Oletada võib kõike kuhu jäi, aga täpselt midagi ei tea.

Suurim lollus või mitte aga minu teada on see näitusel lausa nõutud mina oma laikale paningi ainult selle pärast. Tatood on ju võimalik võltsida samuti tuhmub see aja jooksul.
Kõige lolli kindlam on vast ikka tel. nr. kaelarihma külge siis on teada et iga küla mammi saab ka asjale pihta ja leiab koera omaniku.
Kiibiga oli mul eelmisel talvel selline lugu et meile eksis lumetormi ajal kaks Huskyt mõlemil olid kiibid kahjuks polnud me siis sellega veel eriti kursis ja kui olekski olnud kust sa selle kiibi lugeja ikka saad hakka siis võõraid koeri veel linna vedama (nad olid ju niigi hirmul ja väsinud) õnneks leidsime omanikud raadjo kuulutuse peale . Sma tormi ajal eksis meile ka üks laika kellel oli rihma peal tel. nr. tema sai juba samal õhtul koju.