Laadisin ka ennemuiste padruneid 12kal, päris mõnus tegevus oli,dosaatoriks kasutasin vene vindi padrunikesta,tegin sellest paraja pikkusega n.n. kopa mis andis püssirohu õige kaalu.
Kuid peagi vahetasin TOZ-i Mossbergi 500 vastu ja padrunite laadimina kaotas oma mõtte.
Oma laetuid padruneid ei saanud enam padrunipesast kätte, kuigi üritasin neid mõõtu kalibreerida. Siit hoiatus kõigile kui omad pump-või poolautomaat püssi tuleb see laadimisrõõm maha jätta.

..noo...ka päris palju poe moona on mis lahti ei lähe....ja eriti veel poe moonas olev püssirohi..või siis tong -20 kraadi ringes ei toimi sell hooajal paljudel meestel juhtus seajahi ajal et siha jäi laskmata...

Pole siiamaani juhtunud sellist asja et oleks võlts pauk sattunud poe moonast.Olen kasutanud nii Lätlaste PAM kuule kui RWS brennekeid: kõik
padrunid on lahti läind isegi -24 kraadi juures.

Laadimine ikka iga mehe rahakoti järgi - kes saab endale poe pauku lubada (ja hiljem sülitada, et ei läinud lahti) ja kes laeb ise, et jääks muude mõnude jaoks ka raha üle. Ise laen kõik oma sileraudsete (12 ja 16 kal) paugud ise ning vintrelva alles plaanin osta.

Siis on ikka vedanud küll, mul olid kord 4 karpi, kuulid ja kartetšid, andsid mitu korda seajahis tõrke, viisin püssi relvameistile kontrollida, kõik OK, siis lasin järjest õues kõik järgijäänud padrunidvälja. Tulemus: kuulipadrunitest 40% ei teinud paukugi, 20% kukkusid toru ette maha ja 40% olid normaalsed paugud. kartetšid andsid tõrke 40% padrunitest. Samas lasin välja ka sadakond vana, nii 1968-75. a pauke, kõik OK, välja arvatud üks partii 00, mis kukkusid torust kohe maha.
Ei oska kunagi kindla peale öelda, mida see partii endast kujutab, võib suurema ostuga vägagi mööda pükse saada

No ****, mehed, see on mingi jama ju kui ühed lähevad lahti ja teised mitte! Et lased 60ndate moona ja OK aga uuemad, teatav praak...Relvad ja laskemoon peaks ju olema ikka ühed enim katsetatud teema maailmas, egas enam ürgajal elata...Nii võib siis samahästi ju endal silmad peast lasta või torud lehtriks kui moon praak? Osa ei lähe lahti ja siis küll tuleb ükspäev ka see kus liialt laetud padrun on, teoreetiline võimalus ju on selleks.
Kui on praak siis tuleks tootja poole pöörduda ja äri ära lõpetada + kahjutasud, küll neid annab välja kirjutada...Mingi tüngavärk, see ei lähe ju mitte.
Mida arvate?

Relvapoes öeldi ükskord, et läti padrunitel oli algul üsna tihti topelt laeng sisse juhtund, hiljem enam mitte... ei tea .. endal on läti padrunitest vägagi imelikud kogemused ja pole neid enam aastaid ostnud (kogemus selles et ei võta maha)
Nende mittelahtiläinud padrunite põhiviga oli tongis, kas liiga sügaval või liiga kõva, tongile ei jäänud õiget löögijälgegi, ainult õrn täke, seepärast püssi kahtlustasingi.

P S Ega topeltlaeng nii ohtlik pole, kui topeltports haavleid, mis püssi kindlalt ribadeks lööb, seda topelthaavlite laadimist on aga nats raske ellu viia, enne saab kest otsa.
Pidagem ikka meeles, et iga plahvatuse jaoks on vaja tekitada vastusurve rauas, ja mida raskem kuul või haavlilaeng, seda suurem surve ja suurem jõmakas käib sama rohukoguse juures. lahtiselt ju rohi ainult põleb, mitte ei plahvata

Igatahes väga selgelt on klaar et rämpsmoon ja kogulugu sellega. Katsetada pole mõtet...

Ja ega sellel firmal pikka eluiga loota pole.Kui plekk külge jääb,siis igaveseks.

Olen välja lugenud küll, et vindile laadimine tuleb küll odavam, aga ise olen kokku löönud peas 16 kal laadimisel tekkivaid kulusi ja ei saa küll öelda, et see võrreldes poest ostetuga palju odavam on....

Ennem tuleb kallim ise laadida, kui kõik komponendid ostad. Aga kui on vene ajast jäänd mõni kast kesti, peoga tonge, paar karpi kuule, natuke rohtu ka veel alles, siis on küsimus vaid ajas ja minu puhul ka kaalus, mille pean laenama. Aga tegevus ise on kaasahaarav.
Veel tuleb odav, kui on kuulivorm ja ise valad kuuli.
Suurest laiskusest kasutan varianti, et panen poepadrunil (Clever, RWS) 34-36 gr nt nr 9 haavlite asemel peale kergema alakaliibrilise kuuli, mitte ürgraske Brenneke, vaid Polevo, Strela vms ja siis saab ikka loomale normaalse maa pealt lasta, tavaline müügilolev S&B Brenneke jääb nõrgaks, lätlasest rääkimata. Padrunis on ju arvestatud raske haavlikoorma lennutamisega, seega ka rohulaeng kõvem... Siis tuleb ka hind odavam, padrun 3-3,50 + kuul ca 3.00, kokku 6-7 EEKu.. Ehkki võiks kulutada vaid nati aega

no ok kui tulebki paar eeki vahele aga sa saad endas kindel olla.ja kui midagi juhtub või jääb hoopis juhtumata jääb saad aint ennast kiruda-ise sita kokku keerasid ise sööd
a ostad siin mingit lätlast lased loomale 1sisse ja teist veel vaja ja see praak juhtub olema on kibe maitse päris pikalt suus ja midagi teha pole aga ise laadides tead mida teine kord teisiti teha

Point ei olnudki selles tegelikult et ma nüüd kroone taga ajaksin, aga ise pole mõtet laadida sel juhul kui mõned komponendid on vanad või ebamääraselt deformeerunud. Ise ikka hea laadida

Honkomees on juba peaaegu naelapeale pihta saamas... Ma lisaks sinna veel sellise "kavala" täienduse, et mina nt mitte ei osta nende nr 9 haavlite asemele Polevo kuuli vaid... valan ise nendest samadest haavlitest ümber kuulid. Ja nii saangi tiirus päris südamerahuga mitukümmend pauku kõmmutada, kui tuju tuleb. Ja mis ajakulusse puutub, siis... kui töö käpas (valamine + laadimine) ei kulu paarisaja ümberlaetud padruni valmistamiseks rohkem, kui üks õhtupoolik; ~3+... tundi, ütlen ma.