kas kellelgi on jagada infot norra halli põdrakoera töötamise kohta?
Keda ajab ja kuidas õpib ja kuidastöötab

olen näinud põdra koera tööd sea aias katsetel.Ükski neist üle kolmanda järgu ei saanud.Töötasid küll visalt kuid haukusid joostes 3 meetri kaugusel ümber sea ja kontakti ei loonud.

Kas see koer peabki siga ründama , eesmärk ikka siga kütile ette ajada ja mida vähem ta seda tehes viga saab seda parem.

Olen nõus, et põdrakoer ei peagi sea peale töötama, aga rääkisin seda, mida olen oma silmaga näinud, sest põdra peale töötamist pole näinud, aga kuna põdrakoer on ikkagi peatav koer, siis järelikult peab ta siga paigal hoidma, nii, et kütt saaks ligi hiilida ja sea maha lasta, põdraga samuti. ega ta ei ole mingi ajukoer, et ajab looma metsast küti ette.

Kas mitte nii ei peagi töötama. Ümber sea joostes jääbki siga seisma ju. Koer ei pea seale turja kinni kargama, nii ei saa ju üldse lasta. Laika jookseb ka ju sea ümber ja haugub, mitte ei võta kohe ***** kinni

Kus sea aias neid katseid tehti. Ehk oskad kontaktandmeid anda. Tahaks enda koera ka katsetada

LLugu on nii et kui kintsust kinni ei võta siis esimest järku ei saa.Siga jääb ennast kaitstes ju paigale Oled ikka näinud vast Kui võtab kõrvast või ninast siissaab teise järgu katseid saab Alaveres teha võta Mae Mardiga ühendust.

No siis selle järgi tuleb välja et see argentiinlane,kelle soetamise kõrvale heitsime ju lausa super koer.Paneb need katsed järgud kinni nagu kolin.Me siin lõpuks jõudsime sinna välja,et koer ikka ulukit murdma ei pea,aga kui see katsel ainult kasuks tuleb,siis...

Võibolla on Sul kaval nendega ühineda...
http://www.ejs.ee/uudised2002.html

keegi pole öelnudgi et koer peab sea maha murdma jutt käib kogu aja sea peatamisest.Siga jääb seisma juhul kui ta peab enda tagumiku koera eest kaitsma.

Ei taha kohe kuidagi nõustuda, et laika peabki kintsu kinni kargama. Katsetel saab ehk tõesti esimese järgu nii, pole nende asjadega kursis.
Olen näinud kuidas laika metsas töötab. Leidis sea üles ja hakkas tema juures haukuma. Kui siga liikuma tahtis hakata, jooksis koer ette ja siga passis jälle paigal. Laikale ongi omane hästi erk ja kaitsev liikumine. Korra teeb, nagu ründaks ja siis taganeb kiiresti sea rünnaku eest. Kui koer kuldil kintsu küljes istub, saab ta kihvadega päris kõvasti vist haiget.

Mul omal üks probleem laikaga: tundub et ta ei taha kohe kuidagi looma juures haukuma hakata. Kas seda annab kuidagi õpetada ka või ongi koer tuksis. Koer on 8 kuune

Oleks hea vanemate koertega koos sea peale lasta,siis õpib kiirelt nõksud selgeks.Ega's noor koer vaatab ka kuidas karja juht tegutseb,nii tema siis juhi järgi.

ei tea kes need katsete korraldajad olid kas nad siis seda ei teagi et norrkas kontakti ei loogi ta on peatav koer ta jooxeb ymber ja haugub aga kallale te ei läe.
aga norrkas on paras pujään kui ikke tehab siis teeb tööd ja kui ei teaha sis ei tee ka.meil endal on yx ta on täpselt selline nagu eespool mainisin

Noh, eks koeral ja koeral on vahe ka, aga ainult haukumise peale siga küll seisma ei jää. Ja nii kiiret laikat ei ole olemas, kes jaksaks seast kiiremini jooksta. Ikka peab koer katsuma näksata ja siis, sea peatumisel ja sabaaluse kaitsel, eemale ohutusse kaugusse hüppama. Eks see paras kassi-hiire mäng on. Ise lapin oma koeri korra-paar aastas, aga see on ilmselt paratamatus: kui sellega ei arvestaks, siis pole koeri mõtet metsa kaasa võttagi.

Olen laikadega jahti pidanud nii juba 10 aasta ringis ja see on loomulik, et laika siga näksab. Minu arust on see isegi sisse kirjutatud laikade töö hindamise juhendisse, mille järgi kategooriaid jagatakse.
Tõnul täiesti õigus, et tahaks laikat näha, mis jookseb palja maaga täie auruga minevast seast mööda ja siis ette haukuma. Ei usu et see on võimalik.
Järgi jooksvad ja tagant klähvivad koerad on teised.
Laika töö puhul ei ole siiski ründamine ja närimine esmane, vaid selle abil saadakse loom pidama.

nojah, see oli juba kuskil eespool mainitud, et kui koer ei näksa, siis esimest järku ei saa. lihtne ja loogiline. üritasin netist hindamise kriteeriume leida, kuid enne sai viitsimine otsa.

kui ma õigesti mäletan, siis oli seal 8 erinevat kriteeriumit, nende seas visadus ja tigedus, aga ka otsimise kiirus, sõnakuulelikkus ja hääle kõla. mul vana koer sai 1. järgu 90 punktiga, ei teagi, on see nüüd hea või halb skoor. noori pole proovimas käinud, tänapäeval on see ju eestis nii jaburalt komplitseeritud