Olen noor jahimees, alles esimest hooaega. Oman sihukest sileraudset nagu iž-27MM.Sooviks teada targematelt ja kogenumatelt kas sellise relvaga on mõtet minna kopra jahti.Relval puudub ka optika.Erinevatest foorumitest olen lugenud põhiliselt ikka vintraudse relvaga kopra jahi pidamisest.Kui kannatab ka sileraudsega jahtida siis äkki annaks keegi nõu mis moonaga lasta jne.

kobrast ikka k]ikseparem kyttida..........ma ise vindiga lasnud aga see n6uab ikka tapset lasku ja kiiret reaktsiooni.......

sorry unustasin sisse logida.........

NR 5 GA ja kui vahegi lasta oskad ei tohix probleemi olla......reeglina kopra laskmine 5 kuni 15 kauguselt...... ja noh optika ehk annab midagi pimedas juurde kuid yldiselt piax ilma hakkama saama .........edu sulle...

Suured tänud.

Ikka on. Ise käin ka praegu olude sunnil sileraudsega kobrast passimas.

Olen lasknud igasuguse pauguga kopraid kuid abiks on alates 6,5. Kui lasta vintraudsega siis olen valinud mõne kergema täismantelkuuli. Optika tuleks kindlasti kasuks sest kobras tuleb tavaliselt välja vahetult enne päikeseloojangut ja hämaras on siis lihtsam lasta.

njah aga selle täismantliga peab ikka hea lask olema.....ja täpselt pähe.......muidu nagu kyll maha ei saa....vähemalt omast kogemusest....


aga siledaga sai mõnipäev tagasi 6,2 lätlasega lastud ja noh enam-vähem....

Maksile ka minu kogemustest. Lasta võib ju kõigega,kuni kuulini välja.Eks see nr 5 haavli laeng mõju ka 5-elt meetrilt kuulina,aga ise nii peenikest pauku ei kasutaks.Arvan,et sobiks haavel alates 4,5või 4,75.Kuna tabada oleks vaja pead,siis jämedamad kipuvad pisut kaugemalt vahele jätma.Kuna peaga nagu midagi teha pole olen ka kuuli tarvitanud(on kindel ka 20-25-elt meetrilt),eks see moona valik olene püssist ja mehe täpsusest ka.Minu meelest on palju tähtsam loom pärast lasku ruttu kaldale saada, sogases vees võid muidu ka hea lasu korral loomast ilma jääda(kukk ju lendab ka peatagi).Olen tarvitanud pikka ritva millel traadist u 0,5m-se läbimõõduga aas otsas.Kui ikka võimalus,siis küti ikka võimalikult enda kalda ligidalt ja pärast tabamust kohe kaldale.Veel olen kogenud,et laskmis positsjoon võiks asuda veidi kõrgemal-kuhilpesa,küngas,kõrgiste-ära rabele,tõsta püss kui oled looma vaateväljast väljas,las aga ujub ligi-- põmm--loom ruttu veest välja ja nii lihtne see ongi.Kivi kotti!Küll oma kogemus õpetab!

mulle hakkab järjest rohkem tunduma ,et see ikka joppamise asi kuis välja kukub.........mõni aeg tagasi lasime 6,2 lätlasega 1 kopraonule 5 pauku ca 8 meetri pealt ja alles siis saime maha aga eila hommikul lasin yhe lasuga ca 10 m ja kohe maas.............(muidugi need 5 lasku olid ikka pihta kah.....kaela ymbruses kõik) eilsel lihtsalt oli 1 haavel otse selgroos ja teised kohe kuklas .......ilmselt see nii maha võttiski.......või krt sa siin aru saad...

Esmaspäeva õhtul sai kopratädi 20 meetri pealt magnumpauguga (12/76)
nr. =0 3.9 mm ära kutsutud. Aga kokku läks kolm pauku-siit järeldus. et võiks veidi jämmem või siis lähemal olla.
Eelmisel õhtul olin sama kraavi peal proovinud vindiga 30-06 aga 50 meetri pealt lasin üle kopra pea. Tead küll, et sisselastud 150 peale ja pead alla võtma, aga vähe sai.
Järgmisel õhtul hakkas lootus juba kaduma, et ei tulegi välja. Olin tunni vaikselt istunud ja mõhkugi- eelmisel päeval olid ca 19.30 väljas.
Kell oli veerand 9 kui mõtlesin, et aitab küll ja lähen vaatan allapoole tammi peale. Kokkupandava tooli jätsin kohale. Tulen tagasi- suht vaikselt aga mitte väga hoolikalt, hakkan istet võtma ja tardun poolel teel. Sealt ta tuleb ujudes. Ootasin kuni tõstis käpad kraavis olevalerohututile. Tõstsin häääästi vaikselt püssi. Ilma punapunktita oleks kaunis kehv sihtida olnud, kaunis pime juba. Esimese paugu sai lõua alla, teise kuklasse kui see uuesti paistis. kolmas oli juba vormistamise küsimus, et sindrinahk urgu ei jõuaks pugeda. Kaalult jäi alla 20-ne kilo.
PS kongits ja taskulamp kaasa!

Panin 4,75-ga kuuelt meetrilt , pea kui maz rattaga üle sõidetud, aga ära tahtis minna. panin ikka järele ja kätte sain.

mõne paugu olen ikka teinud, aga et nr 5- ga (diam. 3mm) kopra kallele...



mis koprast järgi jäi? mis imeloom see 6,2 lätlane on? äkki miski 6,2 mm kartetshiga laetud siledaraudse moon. kui nii, siis arusaamatu, miks 8 meetrilt vaja teha 5 pauku ühe looma pihta. sellise maa pealt vist ühest küll, või oli käes 5lasuline...
jutu järgi kihutasite mitmekesi ühele koprale?


no comments!

aga minu enda seisukoht on et vähim mida kopraonule siledaraudsest pakkuda oleks korralikult laetud 4/0 ehk siis 5,00 mm ja sedagi mõistliku maa pealt. olen paar korda lasknud 4/0 paarikümne meetri pealt ja mõlemad korrad jäin ilma saagita- loom läks vette ja sealt kes teab kuhu. enam ma siledaga nii pika maa pealt ei lase- muidu on tõesti joppamise värk.
praegu kasutan koprajahis ainult vintrelva

aga mina arvan, et laskmise seisukohast võib kõrgemal positsioonil olek tõesti õigustatud olla, aga varjumise koha pealt ei soovita. taeva taustal on su tegemised kordi rohkem märgatavamad.
polekski nagu rohkem lisada, hästi öeldud, eriti esimene ots

aga kes palju põmmutada tahavad:http://www.jahilasketiir.ee/failid/Skeetg.exe

Pardijahis olen lasknud ka nr 8-ga- mis torus oli- kui ikka 4-5m jalgualt väljaujub, võtab maha nigu niuhti. 3,9mm arvan siiski malavata budet.
4/0, 5/0 paras (4,5-5,0mm haavel). Sest lähedalt lastes ka stendipauk kuulina töötab- a kaugemalt kui 30m rente- või 6,2 lätlast oleks patt kasutada. Liiga laiali viskab- või siis hõredaks asi jääb- 76 haavlit või 24-või oopis 9- ikka suur vahe. Jamuse haavliga kopprajahis peab käima mees- kel tsilinder või väike tsokk- 0,25max on ja kes täpselt teab- kui tihedalt nad märki tabavad.

Täna tundsin esimest korda puudust videokaamerast...

Igasugu tsirkust näind- a kobraste kurameerimist- esmakordselt.
Lahvandus värskes jääs- küll mina mötlesin- kuda? Ümberringi jää- a vat üks koht lahti? Istusin rahumeeli langetatud lepapuu tüvele, panin püssi põlvedele- ja... seal nad olid- 2 kobrast- ujusid- edasi-tagasi- üks teise seljas- nigu koerad/kassid- a vees... keerutasid ja sulistasid- ja siis emane- pruun ja kohevil- kaldale ronis. Istus maha ja akkas oma kasukat isasele demoma. Sabapääl istukil sügas end esikäppadega siit ja sealt- ja see isavolask- süsimust ja kummalisel kombel märg- tuli kaldale.
Ja miilustasid! Ei nurrund nigu kassid- kuid ninasi õõrusid õrnalt ja nuusutasid...

Ma pole niitassa kunagi jahtigi tulnd- kui vaikselt ma sealt kraavipäält lahkusin... kuivand hein krudises niimishirmus- a loodan- et nad ei ehmund ega jätnud oma tööd pooleli...