Loen siin maikuu Eesti Jahimeest (jälle), ja siis mõtlesin niisama statistika teemal natuke juurelda. Ja muljetada.
Kõgepealt hakkas silma kopra arvukus. Põlvamaa (kobraste kuningriik) 1500 isendit. Viljandimaa 1100 isendit. Tartumaa 2200 isendit. Tartumaa loeteluga võib vast nõus olla (ma ise lugemas pole käinud, aga ju siis on ). Viljandimaa statistika tõin lihtsalt võrdluseks välja, sest seal tundus ikka meeletult vähem kopraid olevat kui Põlvamaal. Ja vahe on ainult 400 isendit. Kust siis selline suhe? Kas on Põlvamaal alaloendamine? (arvan, et kobrast loetakse üldse natuke vähem). Või on viljandimaal järvedes elavaid kopraid tõesti niipalju rohkem võrreldes kraavides elavatega ja Põlvas vastupidi. Sest kui 1 kobras kusagile tammi teeb, siis on seda lihtsam märgata kui seda, et järves elab 20 kobrast.
Põhjuseid võib olla tegelikult veelgi, ka see, et kogu see asi ongi nii. Et äkki siis keegi on asjaga paremini kursis ja kommenteerib seda asja. Viljandimehi on siis hulgi, kuidas siis olukord on?

Siis Tartumaal lastud luitsnokk-partidest on hea meel tõdeda, et 2st lastud linnst lasin isegi ühe... huvitavalt vähe neid lastud. Aga ega neid siinmail palju vist polegi. Või on ka määramata jäänud. Ja Hiiu- ja Läänemaa statistika on masendav. Krt... kas tõesti ei saa endale linde selgeks tehtud. Printigu siis tabel välja ja vaadaku sealt, et kes maha lasti. Jääb äkki meelde. Endalgi laboris jahiulukite nimekiri riiuli peal kleebitud, et hea ladinakeelseid nimesid õppida... mõnda lindu pole vist isegi näinud elusast peast. Ja need kes lasevad 50 lindu ja enam jahiga, ei viitsi isegi üle vaadata, mis lastud sai. Kui siin ka mõni selline, siis mingu ja häbenegu.

Ja jäneste küttimise statistikat vaadates sai kinnitust see, mis Viljandimaal olles silma jäi - jäneseid on seal palju. Veab teil
Oligi hetkel 3 kommentaari, hetkel nagu ei sähvata muud. Eks kirjutage oma arvamusi ja muljeid (ka minu tõstatatud teemadel).

jah mingu häbenegu jah. ise olen näinud kuda linde masside kaupa taivast alla lastakse. korra hoidsin isegi hinge kinni, kui merikotkas üle jahimeeste peade lendas, et äkki loevad selle ka jahilindude hulka (õnneks taevasse jäi). kormoranidest ma siinkohal ei räägigi, sest neile oli see täiesti must päev. jaht jahi pärast aga linnud tuleb selgeks õppida!!!! nüüd ju tiba aega. hakake aga aegsasti pihta. ja mida ära ei tunne, seda ei lase!!

ahjaa ja siis oluline asi veel, et jahimehed, kes ei viitsi ennast linnujahis liigutada - muretsege endale koer!!! terve rand on laipu täis (tühjadest padrunikestadest ei maksa rääkidagi!!!) nujah tuli veel meelde, et kuda üks jahimees praalis, et tema päeva jooksul 100 pauku teinud (ulga linde teise ilma saatnud)....lindu polnd tal ühtki ühes....

[
(kormoranidest ma siinkohal ei räägigi, sest neile oli see täiesti must päev).

Kormoran on vist nagu jahilind ju ja pealegi teevad päris suurt kahju kalameestele.

tean, tean, et jahilind aga ikkagi oli nukker vaadata, kuda jahimehed olid hõivanud nende laiu ja kormoranidel polnd enam kuhugi minna, et end veidi kuivatada. kõik kormoranid, kes tulid merelt ja tahtsid laiule laskuda said tunda haavleid. selge see, et siinkohal ei ole mõtekas enam seda kormoranide ja kalamehe teemat puudutada. ja ärge tõepoolest nüüd valesti aru saage, et ma täielikult linnujahi vastu olen aga minu teada on praegu saadaval piisavalt materjali, et linnud endale korralikult selgeks teha. küsimus on ainult südametunistuses...

Nüüd saab siia kokku isegi liigne sulk erinevaid mõtteid antud EJ-st, aga ongi kompaktsem
Tahtsin veel kobraste teemal huvi tunda... et kas Hiiu mk-s tõesti ainult 3 kobrast. Kelle alla Muhu saar jääb? Seal pidi ka mõni kobras olema, kes kohalikele hobusekasvatajatele muret valmistavad.

Muhu kuulub ikka Saare maakonna alla!

Tartumaa pindalaks on 2993 km2. Põlvamaa pindalaks on 2164 km2.
Kui nüüd jagada kobraste arv pinna peale ära siis saab tulemiks Tartumaal 1km2 kohta 0.74 tk ja Põlvamaal 1km2 kohta 0.7 tk. Suurusjärk oleks nagu sama. Minu mäletamist mõõda oli kuskil selles ajakirjas juttu ka, et tegu võib ühel juhul olla alaloendusega. Polegi kedagi näinud nii põhjalikult kopraloendusega tegelevat, kui näiteks Tsuksi Tartumaal. Eraldi teema on muidugi sobilike elupaikade olemasolu ühes või teises regioonis.
See kui käiakse linnujahis laskmas nn. "määramata parti ja hane" näitab inimeste primitiivset mõttelaadi ja laiskust. Tekitab ainult paksu pahandust. Eesti jahimeheski on läbi jooksnud ühe või teise liigi liigikirjeldus koos vastavate piltidega ja enamgi veel.

Eks need jahituristid kes meil käivad on kah parajad ****pead. Mis lendab see kukub. Nad ei vaevu mõnda isegi üles korjata.
Kah on imelik kuidas saab üks jahimees kirjutada oma väikeuluki "raamatukesse" PART. Eks ta siis ikka üks "jahimees" mitte jahimees.
KUI TÕESTI MÄÄRATA EI MÕISTA VÕTKE JUURDE MÕNI MÄÄRAJA. SEALT IKKA ABI SAATE!

Ise soovitaks omalt poolt http://www.ene.ee/index.php?view=raamat&type=1&rid=22

Joriseks ka veidi pardijahiteemal. Mind häirib see,et lastud parte ei viitsita isegi üles otsida! Milleks mõni mees ültse sinna pardijahile läheb?Meie kandis on Ulila turbakarjäärid, kus vene ajal pardijaht kõigile vaba oli ja esimesel jahipäeval kostis sealt pidevat pauguraginat.Seal nägin kui jahimees tuli kummipaadiga karjääri äärtest ja tõstis kaks kartulikotitäit lastud parte autosse.Ei tea küll mida ta nendega teha mõtles. Need pardid ju vaja puhtaks kitkuda ja kaks kotitäit !
Meil seltsis on kujunenud kombeks, et esimene päev teeme ühisjahi ja saagi paneme ühte punti.Osa jagame loosi alusel meeste vahel ära, see niiöelda naiste jagu ja teise osa kitkume, puhastame,suitsetame, praeme ja tarvitame koheselt koos "lisantitega".Saab jahikaaslastega jälle koos mõnusalt aega veeta ja kui mõnel mehel veel tahtmist on siis võib õhtust jahti ka teha.Ja see väliolukorras tehtud pardipraad seda juba lihtsurelik ei saa.

See muidugi võib veidi uhkeldamisena kõlada, aga ise sedasama tabelit uudistades märkasin, et 2004 a Läänemaal tabatud sõtkad peaksid kõik minu lastud olema (oli vist 2 või 3 tk). Pigem muidugi ei panda kõiki linde korralikult kirja...

BM