Kas selle kevadepoole talve on tavaliselt määranud aeg ise, või kui suurt mõju on avaldanud ilmastik? Vaadates praegust kehva ilma siis .... Tegelikult ka jooksukas peaks umbes kevadtalve poole peale hakkama

Nu vat ega ma kah täpselt eitea- millest see tingitud- kas kõrini pimedas konutamisest või kirbud või kesnad on- miskid kollased mutukad-äätüütand (kevadeti nülgimisel käissevahele kipuvad saadanad- sügise seda pole)- a mitte jooksuaeg...

Ma sellejärgi tean öelda, et veebruaris- märtsis, siis, kui päike paistetab- soe- olen püssi õlale võtt ja lõunaajast läind lihtsalt luurele- ilus ilm ja puha- et kus ja mida...
A ta istub tammil ja kratsib end või närib oksa- laks!- 7-80 m ära- olemas...

Kui praegu hommiku poole kobrast passima minna, siis mis kella paiku peaks kohal juba ka olema. Enne päikese tõusu? Mulle suht võõras see kopra passimine veel

Mina soovitan Sulle seda õhtul teha ja samuti kui kuulata targemate juttu, siis ka päeval peaks lootust nüüdseks olema (ilusa ilmaga). Hommikust koprajahti ei kujuta ette (eriti praegu).

Oleme ka paarkorda sõpradega käinud, õhtul. Oleme peale viit jõeääres olnud ja aktiivsem liikumine on hakanud poole seitsme paikku. Kuid nendel kordadel on õnn kobraste poolel olnud. Aga elamuse mõttes on asi väga mõnus olnud. Nädalavahetusel jälle jõeäärde !

kas kobra liigub .meil põhjarannikul ei liigu ültse eelmisel aastal oli mul juba sellel ajal mitu tükki kotis aga tänav pole isegi liikumist tähendanud .kui oli lund palju käisid väljas aga ei tabanud ühtegi kui päike välja tuli ja ilmad ilusaks läksid pole ühtegi liikumas ei tea milles asi on

Ega praegase sulaveega läeb aega- jõed ja kraavid mühisevad nii et vähe pole- kopprapaisud poolemadalamaks uhtnud(või tõpprad ise alla lasnud?)- a enne kui vesi ei rahune ja lange - ei tule nad välja. Kui ehk kuskil sool või järvel/tiigil- a teed on nii läbi, et autuga kuskile ligi ei pääse. Mõnes kohas kahlamispükstega paras ukerdada.
Aastad pole vennad- kalamehena mul hea meel- et vett palju- a kobrast...
3 nädalat on veel- lihtsalt tihedamalt käija tuleb.

Aga mina käisin üleeile ja sain ühe. Jahimõnu jäi küll üürikeseks, sest juba minnes oskas üks ette jääda. Vaatasin auto aknast, et vend ujub ja sain siva püssi laetud + autost välja. Ja põrutasin "0" haavlitega... Jäi maha, kohe. Natu veel köhis ja oligi kõik. Misedasi? Panin liha miskisse marinaadi (tegel't omatehtud tomati-sibula-pipra möks...). Kui kaua peaks hoidma? Kuidas aru saada, et kas vana või noor loom sai lastud?

üldiselt tahab kobras kaua marinaadis olla ja need mehed kes seda lõhna ja maitset tunnevad peavad vaatama, et nülgimisel saba all asuvaid näärmeid puru ei lõikaks Kõige parem on kobrast nülgida laua peal, keerad ta sinna küllili ja lõikad lõuast sabani lahti ja muudkui nülid. Kui sa kopra jalgapidi üles riputad on ebamugav teda koorida ja kõik mis näärmetest välja voolab jookseb mööda lihakeha alla ja sellest haisust ei saa enam kuradiki moodi lahti. Eks ta üks kannatliku mehe töö on olen neid ikka palju koorinud ja suurele koprale kulub oma 20 min ära küll.
Kusjuures lisan, et kopra maks on praetuna viimasepeal sakumm, parem kui ühegi teise looma oma ja on teine üllatavalt suur.

mis tähendab ei tule enne välja kui vesi alaneb. Praegu just on pesad üle ujutatud ja istuvad nagu kodutud kaldal, mine vaata metsas kraavides elu kihab nagu sipelgapesas.

hommikusest kopraliikumisest. et eelmisel sügisel sai pardijahis käinud. mõtlesime, et läheme pimedas kohale ja siis ootame hommikut, hea alustada, muidu teised väga arglikud, suur järv, aja neid veel taga. peatuspaigaks võtsime paari pesakuhila läheduse (neid järvel mingi 10+ tk, ja mõned nö saarekestel/saarekestena järvel). igal pool ujusid ringi ja ragistasid puude kallal. üks ujus paadi kõrval välja, ja kadus sellise pauguga, et süda jäi seisma . mõtlesime siis, et võiks järvel ka jahti teha, siiani nagu kraavide jms läbi aetud. läksimegi õhtul kohale... ja ei tule, ei tule... ja siis läks juba nii pimedaks, et midagi ei näinud, ainult üks part üritas paati maanduda. järgmisel aastal peaks seal uuesti hommikul proovima (kuigi, looduskaitse alla võetakse järv, ja jahile tekivad mõned piirangud, ja siis selgub, et kas kobrast järvel küttida saab).

ja nülgimise kohta. kui nüüd mõtlema hakkan, siis sellisel juhul kui loom üles tõmmatud, siis on jah selle kõrvalmaitse eelmadamise teemal rohkem vaeva tulnud näha. nüüd kevadel (üleeile viimati) on laual nülitud, ja ei mingit muret, pane või niisama ahju (vist ), soovitan soojalt mingi tunnike enne soolavees kupatada, siis saab ahjus või pannil korralikult pruunistada, ja sealihagagi võib segi ajada (mitte küll päris, aga võhikud jäävad uskuma, et ongi kodusiga ). igasuguseid võimalusi veel piima ja köömnete ja loorberiga mängimiseks, aga... kevadiste loomadega on ilma saanud, ja vahe minimaalne (pigem värvi suhtes ja köömen teeb tee vabaks igasuguste maitseainete mõjulepääsemiseks)
Ja maksa suhtes selline tähelepanek, et kui kui püssiga lastud, siis väga hea, ja kui raudades pole lõunani vedelenud (maksa kogunenud siis eriti palju verd), siis ka hea, aga muidu võtab kibeda meki man.
Ning rasvaga selline lugu, et kui parajat kuumsuitsu anda, siis tilgub kõik rasv ära, korra oli isegi selline lugu, nagu oleks barbeque grilli teinud, korralikud eristatavad rõngad ja puha. See oli minu esimesel koprasuitsutamisel, olin maksimaalselt rahul.

Ehh, FEEN, krt suu ajad vett täis oma pajatustega...Paistad asja jagavat ja Tartu mees puha...peaks kunagi ehk kokku saama, mis arvad? Kiirustama ei hakkaks, mulle on lubatud valgustada kopraküttimise nippe aga ega see tähenda et me ka koos midagi ette võtta ei võiks...Lisaks sügisepoole pardi-hanejahti, minu nõrkus...Kuna ise tartlane alles, ütleme nii 2 aastat siis siiani kampaania puudumise tõttu enamus käike käimata.

igatahes praegu ainult hommikune lugu annab tulemusi ....ma 2 hommikut kõinud ja koguaeg kott täis..........ainult et kell 6 hiljemalt peab kohal olema........

njah, sellel kevadel ma enam jahti ei jõuagi. toimetamisi rohkem kui teha jõuab. aga siis sügisel saab sel teemal jälle mõelda. et edukat jahti neile, kellel salleks veel mahti.