Näitusel peab eelkõige peremees olema lausa kindlus ise.Käsud lühikesed ja kindlad,toetetuna näituserihma mõõdukast tõmbest.Liikumised punktist A punkti B kindlad ,mitte edasi tagasi tõmblemised. Ebakindlus kandub koerale üle.Koer saab aru, et ta ei saa toetuda ebakindlale peremehele ja hoolitseb ise oma keeruliseks kujunenud olukorra eest.Enda elust üks kogemus. Saksa jahiterjer võttis rahvusvaheliselt mis võtta oli.Teine päev oli laps ja koer.Poeg oli 8- ne ja nii suure auditooriumi ees muutus ebakindlaks .Kohe võttis koer juhtimise üle ja tulemuseks oli põrumine. Soomlane püüdis veidi last aidata ,aga koer oli omale kindel.

Arvan et sellepärast neid Mae koeri niiväga jahimeeste seas ei hinnatagi, et üledresseeritud ja selle tulemusena jahiinstinktid maha surutud. laikat peaks vaid niipalju kuuletuma sundima, et peremehe juurde tuleb ja rihma kaela laseb panna, ülejäänu käib juba loomulikust intellektist - ei urise koer jahil ühegi mehe peale, kui tema saaki ei puutu või kohta autos ei hõiva.
No aga sellest näitusel käimisest, vaatasin enne nii pool tundi seda tsirkust, igav hakkas, midagist nende jooksmistest aru ei saand, koerad kah niru välimusega.
Ei saa ma aru, milleks jahikoertele see jama. Võiks ju nii olla, et mingi ekspert vaatab üle vastavuse tõustandardile (mõõdud, hambad, kõrvad, sabad, isastel peened värgid kah) ja saad oma jahikoerapassi ja võid neid elukaid paaritada. Minu arust saavad neid kõrgeid hindeid ainult kõvasti dresseeritud koerad, aga olen veendunud, et jahikoer pole teenistuskoer ja dressuuri ei tohi teha jahiomaduste huvides. Kui aga niiväga on vaja neid järjestada, siis võiks seda mingil viisil jahikatsetega üritada. See võib-olla näitaks jahikoera omadusi ja võiks olla aluseks tõuaretusel, aga mitte näitusehinded.

[/quote]Arvan et sellepärast neid Mae koeri niiväga jahimeeste seas ei hinnatagi, et üledresseeritud ja selle tulemusena jahiinstinktid maha surutud. laikat peaks vaid niipalju kuuletuma sundima, et peremehe juurde tuleb ja rihma kaela laseb panna, ülejäänu käib juba loomulikust intellektist - ei urise koer jahil ühegi mehe peale, kui tema saaki ei puutu või kohta autos ei hõiva.
No aga sellest näitusel käimisest, vaatasin enne nii pool tundi seda tsirkust, igav hakkas, midagist nende jooksmistest aru ei saand, koerad kah niru välimusega.
Ei saa ma aru, milleks jahikoertele see jama. Võiks ju nii olla, et mingi ekspert vaatab üle vastavuse tõustandardile (mõõdud, hambad, kõrvad, sabad, isastel peened värgid kah) ja saad oma jahikoerapassi ja võid neid elukaid paaritada. Minu arust saavad neid kõrgeid hindeid ainult kõvasti dresseeritud koerad, aga olen veendunud, et jahikoer pole teenistuskoer ja dressuuri ei tohi teha jahiomaduste huvides. Kui aga niiväga on vaja neid järjestada, siis võiks seda mingil viisil jahikatsetega üritada. See võib-olla näitaks jahikoera omadusi ja võiks olla aluseks tõuaretusel, aga mitte näitusehinded.[/quote]

Õiglasem ju tõesti asja nii teha ja pealegi kogu tõule kasulikum(siiski jahikoer mitte näitusekoer )

käisin eile rakveres ühte saksa-jahiterjeri kutsikat vaatamas,tundub et sealkandis paistab koerte äri üsna moes olevat ja hirmus veresegamine samuti,sest kutsikas keda seal pakuti oli küll kõike muud kui jahiterjer aga koeramüüja ise oli100%kindel et tegu on just jahiterjeriga et pabritega ja puha,saatsin need inimesed seal viisakalt sinnasamusesse ja tulin tulema oleks pidand bensiini raha ka veel tagasi nõudma üle 200km ikkagi niisama maha sõidetud...... oleks siis kutsikas natukenegi jahiterjeri moodi olnud.

Saksa jahiterjeri kutsikas sarnaneb esimesed paar kuud mini rotveileriga.

Ah, ma ei saa üldse aru neist kohtunikest , kes näituseringis hindavad koera läbisaamist omanikuga, omaniku kostüümi sobivust koeraga, nii värvuselt kui stiililt ja muud säärast. Ja seda , kas sul on ikka nii klants olemine, et sobiksid pärast TP saamist ka lõppvõistlusele minema .
Näitused peaks ennekõike olema ikka koera välimiku hindamiseks.
Või siis tehtagu ometi neid jahikoerte erinäituseid rohkem, kus siis tõepoolest hinnataks vaid jahikoerte välimikku, et ka tulevastel põlvedel oleks laikad rõngas saba ja käärhambumusega.
Ps. kui jahikoer ikka niru jahikoer , siis dresseerimise kaela seda kindlasti ajada ei maksa või ehk hoopis dresseerimatuse, sest ex koerale jäljeajamise ja urgu minemise või veest linnu kätte toomise õpetamine ole ka omamoodi dresseerimine .

On minulgi paberitega vanemate paberiteta järglane (karjala karukoer nimelt) ja vaja saada jahikoera passi. Koer ise juba 7 kuune. Lugesin kõiki neid kirjatükke, aga ei ole ikka aru saanud millest alustada ja kas talle üldse on võimalik seda dokumenti saada ja mis see kõik maksma läheb. Vast keegi oskab mulle seda lühidalt seletada. Koerast veel nii palju, et keegi siin tegi seda tõugu maha, et ei pidavat töötama, aga minu omal on seniste kogemuste põhjal küll potensiaali. Käime sõnakuulelikkuse koolitusel ka ja peaks ütlema, et saab väga kiirelt selgeks mida talt oodatakse, aga teeb siis, kui ise tahab- ühesõnaga paras pujäänik ja meeletult energiline. Ei ole veel näinud tema juures erilisi väsimuse märke ka mitmete metsas joostud kilomeetrite läbimise järel.

Eks igas tõus on isendeid kes pole eriti asised (jahil), aga minu põnevamad (ja tulemuslikumad) seajahid on aset leidnud just tänu karjala karukoerale. Tüüpiline on see, et haugub siis kui looma seisma saanud, ja väikeulukile ei tee piuksugi, aga koolitust pole ka saanud.

Tegelikkuses peaks nii olema ju et kõik peatavad koerad (laikad, hall põdrakoer ja karukoer) peaksid looma haukuma siis kui loom seisab. Olen ise oma silmaga näinud, kui põder või siga läheb sörkides koera ees siis koer lihtsalt jookseb temaga koos, aga ühtegi piuksu ei tee. Ja nii see peakski olema.
Samas olen ka kuulnud laikadest mis alguses seisva looma peale hauguvad, aga kui loom liikuma hakkab, siis läheb kilgates järgi nagu hagijas. Selline aga ei tohiks ta küll olla.

Kaja, loomulikult ei ole sinu oravat haukuv kolli veel jahikoer. Selleks on vaja läbida jahikoera katsed ning kahtlen tugevalt et need paljalt orava haukumisega läbida on võimalik. Samas aga miks ei võiks saada jahikoera passi segavereline(nn krants). See on minu arvates maitse asi kas paberitega või ilma. Pealegi on ju paberiteta koerad alati odavamad ja kuigi ma ise pooldan kindlalt pabereid ei häiri mind sugugi kui mõni mees segaverelise koeraga metsa tuleb. Käiakse ju nii kui nii, parm siis juba seaduslikult... ?