§ 1. Jahiseaduses (RT I 2002, 41, 252; 63, 387; 2003, 13, 70) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loale lisatakse:
1) jahipiirkonna piirikirjeldus ja kaart;
2) maaomaniku või – valdaja ja jahipiirkonna kasutusõiguse saanud isiku (edaspidi jahipiirkonna kasutaja) vahel sõlmitud kirjalik leping või maaomaniku või- valdaja kirjalik nõusolek maade jahimaana kasutamise võimaluse ja jahipidamise tingimuste kohta või maaomaniku kirjalik jahipidamise keeld. Riigimaasse puutuvalt ei tohi nimetatud leping või nõusolek ette näha tasu võtmist maade jahimaana kasutusse andmise eest.";


Nagu ma õieti aru saan siis peab iga maaomanikuga sõlmima lepingu, kas poolt või vastu. Neid on ju jahimaa kohta tuhandeid, kes selle töö küll ära teeb. Minu arust pole küll mõtet kõikidega sõlmida, ainult nendega kes on vastu, see kes vastu pole on järelikult poolt . No OK mõne suurmaaomanikuga ju võib aga iga 1 hektari pärast... ma ei näe küll mingit mõtet selles.

Jahipäälik teeb Kaastunne kui sina see olema juhtud.

Sellepärast ma oma pahameelt üles näitangi.

See seadusesäte on üks hukkumisele määratud projekt, kuna on ebaloogiline et kõigi maaomanikega suudetaks lepingud sõlmida. Sellele lisandub veel muidugi see, et on väga palju maaomanikke, kes soovivad veel tasu selle eest saada. Kes küsib siga, kes sokku ja mõni veel vorsti. Lepingutesse soovitakse seada veel igasugu tingimusi jne. Jahimehed teevad seda jahtimise tööd omast vabast ajast ja see ei ole kuigi tulus ettevõtmine.
Saareaal on talumehi arvamusel, et jahimees peab iga öö tema põllu ääres valvama ja siis kui tuleb siga ja sööb 2 kartulit siis jahimees võtab omalt põllult ja toob asemele. Lisaks sellele et talumees ikka lubab jahimehel oma une ajast tema põllu ääres passida peab jahimees selle eest ka mingit tasu ikka maksma.
Ühesõnaga on tehtud järjekordne seadus mille täitmine korrektselt on võimatu. Kui ma ei eksi siis on veel kirjas isegi see, et iga sõlmitud lepingul peab olema lisa kus on maa piiride kirjeldus jne. pooled maaomanikud isegi ei tea kus neil maa on veelvähem nad oskavad piire kirjeldada.

.... ja palju on selliseid maaüksusi mis asuvad kuskil Lõuna-Eestis ja omanik Põhja-Eestis või üldse kuskil välismaal ja kes teeb kindlaks kõik need maaomanikud kes jahipiirkonda jäävad. See seadusepunkt on täielik lollus. ütlen veel korra: kes tahab keeldumist see tulgu tehku keeldumine, kes ei, see tähendab, et lubab. Vaikimine tähendab nõusolekut

Vigisesin mina ka sellel teemal jahilistis, aga hakkab vägisi tunduma, et hüüdja hääleks kõrbes see jäigi. Tekib selline lootusetuse tunne ja tahaks kohe teada, et huvitav kas EJS õigusloome juures ka oma sõna sekka ütleb (siiamaani pole siinkohal midagi kuulnud)? Jama ... jama ... tunda on, et puudus on heast tahtest.

Jahilistis tuli ka jutuks jahikoera passi nõue. Minu isiklik arvamus on ka see, et jahikoer millega metsas jahti peetakse olgu ikka paberitega. Muidu ongi selline asi, et hommikul enne jahileminekut korajatakse külavahelt kõik koerad mis vähegi joosta jaksavad kokku ja hurraaga jahile. Minu arvates on see absurd ja see mis moodi need koerad metsas ja loomaga käituvad ei tea ju ka keegi.
See põhjendus, et jahikoerte puhul hinnatakse ilu näitusel jahikoera passi saamiseks on jama. Passi saavad ju kõik kellel on põlvnemisdokumendid korras.

Passi jaoks ikka katset ka vaja, mis sellise paberitega koeraga metsas teha kes ulukist midagi ei arva ja parem autos Pedigreed krõmpsutab.

Praeguse korra järgi ei ole mingit katset vaja tõupuhtal laikal, taksil või terjeril. Saavad peale näitusel käimist ilusti jahikoera passi. Nagu ka jahilistis juttu oli, on tõupuhtuse tunnistus ka eelduseks et tegemist on jahikoeraga, kuna see mis moodi mingi tõug metsas käitub ju geenides.
See kui koer ise ära rikutud on ja metsa asemel autos raadiot kuulab on peremehe probleem.

1. Jahiajad, lubatud jahipidamisviiside kasutamise ning jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused

(1) Lubatud jahipidamisviisid on loetletud «Jahiseaduse» § 40 lõikes 1. Lubatud jahipidamisviiside kasutamine arvestades jahiaegu ning jahikoeraga jahipidamise aegu ning tingimusi on ulukiliikide lõikes toodud käesolevas paragrahvis.

(2) Jahikoera võib kasutada lasu tulemuse selgitamiseks ning haavatud või surnud uluki otsimiseks.

Kas ma sain seadusest õieti aru, et Jahikoera võib kasutada lasu tulemuse selgitamiseks ning haavatud või surnud uluki otsimiseks, mitte aga tervet uluki otsimiseks, nagu teevad hagija mehed rebast taga ajades.

See uluki otsimise ja lasu tulemuse kontrillimise klausel käib selle kohta, et jahikoera võib sellel eesmärgil kasutada aastaringselt. Muidu ikka võib ka lihtsalt koerajahti pidada alates 01 oktoober kuni 28 veebruar.

aga sõnastusest see ei tulene, seal peaks siis olema mingi "lisaks koeraga jahi pidamisele...." vms

Seal samas parahrahvis on allpool välja toodud ulukiliikide kaupa, millisele ulukile millisel ajal ja millise koeraga jahti võib pidada.
Seega seaduses kõik ilusti kirjas.

Ja mina arvasin,et need ajad mis on ulukiliikide kaupa ära toodud, millise koeraga ongi se aeg kuna koeraga võib aind lasu tulemuse selgitamiseks ning haavatud või surnud uluki otsimiseks kasutada.
Sest punkt 1 ütleb, et Jahiajad, lubatud jahipidamisviiside kasutamise ning jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused
ja alapunkt 2 ütlebki selle tingimuse, et Jahikoera võib kasutada lasu tulemuse selgitamiseks ning haavatud või surnud uluki otsimiseks.
No eks ma siis arvasin et nendel aegadel mis on seaduses ära toodud võibgi aind koera lasu tulemuse selgitamiseks ning haavatud või surnud uluki otsimiseks kasutada.
Üsna keeruline värk, aga ju siis nii võib jahtipidada nagu siiamaani on peetud.

Eks see ole üks oma ja hää eesti seadus, arvata on muidugist, et ka koostajad on mõelnud sedapsi kui Nivaomanik arvab, aga kui hakata tähte närima ja kohut käima, siis tegelikult koeraga nagu ei tohikski jahti pidada, vaid ainult tulemust kontrollida
Vanas Jahieeskirjas oli kah üks sihuke aps sees, selle punase vesti kohta, nimelt oli üks sidekriips puudu kõigis eeskirja teksti versioonides ja sellest tulenevalt oleks võinud vesti kanda ka mitte pealmise riideesemena, vaid all või hoopis taskus. Lause oli umbes selline "kollektiivjhail on osavõtjad kohustatud kandma punast või oranzhi pealikuube või vesti". Kui selle vesti ees oleks olnud sidekriips, siis oleksid pidanud kandma pealisvesti, muidu aga mitte Pidasin mitme advokaadiga nõu ja lausa ootasin, et tuleks inspektor, torkaks vesti tasku ja hakkaks kohut käima, nalja kui palju
Nüüd selles eelmisest aastast olevas on see veake ära parandatud, kriipsuke olemas.