nüüd kui viljad enamuses koristatud kuidas sead ka söödal käivad?

Meil Lääne-Virumaal veel mehed kombainidega põllul ja siga ei taha sööta võtta. Eks ta leiab mujalt parematki ja ega ta rumal ka ole. Mina igatahes viin praegu süüa ja kui lumi maas, siis lähen uurima ja matti võtma.

suvel kui sead soolakut külastama hakkasid, sai neile maiustuseks ka hernest ja maisi puujuurte alla topitud. nüüd jäänudki käima ja praegusel hetkel söövad kõik mis viid ka ära. hetkel üle kotitäie vilja nädalas pole viinud. kodus ainult nädalavahetusel ja siis käin seal. korraga ei jõua rohkem viia, umbes kolmsada meetrit jala astumist.
teistel söötadel on ka usinasti käima hakatud

Sigade teemal üks õpetlik lugu. Sai laupäeval jahti peetud. Tulime esimesest tükist välja, siberi karukoer pani paari kitse järel järgmisesse tükki. No, varsti hakkas haukuma, aga ta ei haugu muidu kui on põdra või sea seisma saanud. Koeraomanik läks asja vaatama, aga tal polnud püssi kaasas, ma läksin siis kaasa. Koer madistas seal 2 suure seaga, üks vaatas siis mind, vajutasin. Siga tegi uperpalli, tõusis püsti, kukkus veel korra. Siis jooksis natuke ringi, lasin teda külje pealt ka. Selle peale ta tegi väikse tiiru ja tuli minu poole, jõudsin veel laadida ja korra lasta. Selle peale hakkas ta eemale minema, aga väga vaevaliselt, pidevalt kukkudes, verd suht palju järel. 50 m läks ja siis jäigi lamama. Koer oli jõudnud teisele seale järgi ja haukus selle juures. Vaatasime, et siga maas, minuti passisin, otsustasime, et ei hakka igaks juhuks üle laskma, mul oli ainult 1 pauk alles ja lastud oli niigi. Läksin siis teist siga vaatama, aga ei pääsenud ligi, vesi ees... ja kui hakkasin ringi minema, pani siga ajama. Läksin siis tagasi, pole siga, pole meest... ja polnud ka lohistamise jälgi. Oli hoopis vererada ja sea jäljed... asi oli nii kurb, et aeti teist taga 4 tundi (kopikatega)... koeraga, ja siis lasti üle. Koeraga mehel polnud püssi ja teine mees oli vana ja ei saanud korra pihta, ülejäänud aja ei suutnud sammu pidada. Siis laenas koerga mees talt püssi ning pähe... Vigastused olid seal suht tühised, polnud vigastatud ei selgroog ega ükski elund. Aga vist oleks ikkagi maha surnud.
Siit moraal, kui pole kindel, et siga surnud, siis kontrolli. Ta võib ainult teeselda teeselda .
Püssiga sai ikka kinnitust veel see, et ma ei tohi lasta sinna kuhu sihin... mul ei lase püss teps mitte sinna... tuleb käia tiirus, harjutamas. Aga metsas on ikka nii, et kui siga peale lendab, siis sihid tema poole ning ei mõtle sellele, kuhu peaks tegelikult sihtima. Aga antud püssi juures tuleb seda teha.
Nujah... sellest seigast panen ma igatahes miskit tallele (rohkem padruneid ka tasku). Pärast natuke sant tunne. Hea, et kätte saadi.
Ja õnneks saime me põtradega ka ühele poole.

See on jama, otsi mingi kasutatugi, need on kuradi odavad, aga kui laskmisel ära proovida, siis leiab normaalset laskva, ikka tasub otsida... .
Relvameister võib ka ümber teha, sõltub kui palju mööda laseb. Kui kuni 10 cm, siis saab lihtsalt suudmest ära muuta, aga kui rohkem, siis tuleb rauad lahti võtta ja uuesti kinni joota, katsetada, vajadusel uuesti teha jne, kallis lõbu.

Kas sul Feen süda ei hakanud kiiremini käima ja käed värisema, kui suur siga ette sattus. Minul igatahes alguses oli küll nii. Isegi praegult, kui hiilid ja suur loom ees on, siis enne laskmist tuleb ikka mitu korda sisse ja välja hingata, et püss laskmise ajal ei liiguks. Seda ma küll ei usu, et püss ei lase. Laseb ikka rohkem jahimees. Aga eks sa proovi järgi. Seda, et "surnud" siga ära jookseb on ennegi olnud. Kui ikka liigutab ja eluvaim vähegi sees on tuleb alati armupauk teha, et loom ei piinleks. Aga kogemustest õpidki.

Njah, mul eelmisel aastal oli ka korra juhus kus pärast laskmist kloppis süda nii tugevasti, et arvasin nagu siga hingeldaks metsas Aga enam pole seda olnud, sel aastal on piisavalt palju pauku tehtud... ja palju seal aega on... vaatad - siga, püss palge, (peast käib läbi mõte, et peaks kõrvake natuke võtma, aga sel teemal tekib tõrge) ning päästikule. Ja natuke hasarti on, aga mitte siis kui päästikule vajutan. Siis kui teist siga otsima läksin, ja mööda võsa ringi tuiasin, siis võttis küll natuke pulssi üles... aga selles asi pole... on tehtud spordiala kus inimest tuleb mingist hetkes mingi hetkeni objektina võtta, selle suhtumise olen jahis üle võtnud... see loom keda lasta, on objekt, momendini kuni lasud tehtud, edasi on ta juba surnud loom (või põgenenud loom), ja siis on suhtumine hoopis teine. Kuna püss laseb 35-l m-lt ca 15-20 cm mööda (toelt laskmisel kindlaks tehtud), siis on selle korda tegemine päris kallis. Eks ma pean mõtlema mis saab. Linnujahti saab sellega pidada. Selleks talveks käib veel tiirus harjutamas... järgmine aasta peaks midagi juurde soetama.

Mul tõmbab ka arenaliini üles kui suur ragin ja mürin tuleb kütiliini poole aga kui laskmiseks läheb siis töötavad ainult refleksid.

FEEN kui just saladus põle siis ma huvi pärast küsin kus kohta sa siga tabasid ja mitu kuuli pihta said.

Ei ole saladus. 1 tabamus oli külje pihta, keskkohast nõks tagasi (tiiru kogemused näitavad, et vasakust rauast sinna sihtides, kuhu ma sihtisin, pidigi see kuul antud kohta tabama). Selgroo alt läbi, ühtegi elundit vigastamata. Kehas rohkem auke polnud (ega ma rohkem keha poole ei lasknud, ülejäänud eestvaatest pea suunas... st... tuli 2 korda mulle peale). Aga pead ei uurinud, sest sinna lasi teine mees ka... ja oli pime, külm ja aeg hiline (ja mul äärmiselt kiire) ning ma ei teagi mis esimesest lasust sai, mille peale siga selili käis, püsti ajas ja siis uuesti pikali käis (mulje oli selline, et nüüd on maas). Äkki sai lihtsalt korraliku ehmatuse. Kolmas lask läks mööda...kiiruga laetud, läheneva siga (oleks pidanud ootama kuni kohale jõuab... ) ei mingit arvestamist, kui palju peaks kõrvale sihtima.

Feen,vanasti kui tiirus rohkem 35 m. siga lasime,et konkreetsem siihtida oleks, tegime sileraudsele kirbu ja sälgu peale. Seda sälku sai ristisuunas ka liigutada.Sarnane lahendus vene õhupüssile.Sellest oleks abi,või mis?

Siis tal peaks olema kaks sälku kuna üks raud laseb ühele ja teine teisele poole.

lihtsam ikka uus püss osta. Jama on iga lasu ajal mõelda, kui palju nüüd vaja kõrvale sihtida. kasutatud siledaraudsed suhteliselt odavad juba. õnneks on enda oma hea täpne. kui mööda läheb, võib vaid ennast sihtida. alles eelmine nädalavahetus proovisin märki lasta. 50 meetrilt läks 10 cm mööda. Käe pealt lastes. Samasuguse tulemuse olen ka enne saanud.
aga mis puutub adrenaliini, siis võtab ka endal ikka teinekord südame põksuma. siis põksus ikka päris korralikult, kui sügisesel põdrajahil tihedas pajuvõsas üks peale jooksis. oleks vahetult peale seda teda lagedamal kohanud, oleks vist lask küll mööda läinud.

Nimelt, ei saa seda normaalseks jahipidamiseks nimetada, kui püss ise mööda laseb ja pead arvestama, kuhu mööda sihtida. Ikka otsi teine püss.

Mul küll kolmest sileraudsest ühegagi sellist probleemi pole, et püss mööda laseb. Mõni püss on ainult väga tundlik moona suhtes, st et ühe moonaga laseb täpselt, teise moona ühest rauast 20-30 cm ühele poole ja teisest rauast samapalju teisele poole! Võib-olla on ka sinu püss sedasorti. ise otsisin see sügis mitme tehasemoona ja lisaks ka veel iselaetute seast paar kuud, lasin vist 5 padruni kaupa ära oma 50 -70 padrunit, leidsin sobiva moona ja panin 40 tk kappi varusse. Teine püss aga laseb igasugu sodi moonaga täpselt, ise vana risu roosteussist näritud.

See võib küll olla, et moon ei sobi. Siiani proovisin Fiocchi kuule ja Daukr-i Pam-i, jooksid täpselt samasse auku. Trefferit pean veel proovima (selle kuuli sain seast kätte). Mõte läks ka selles suunas, et mul üks raud pool-tsokk ja teine täis. Võimalik, et see mõjutab ka tublisti. Eks ma proovin tiirus veel erinevat moona (iseasi palju 16 kaliibrile erinevat moona on). Ja siis laen ise posu, kui sellest abi pole, siis jätan antud püssi linnujahiks ning hakkan uut seirama.