Tuvijahi (Kaelustuvi-Columba palumbus) teisel päeval küsiks palju selle jahi harrastajaid meie hulgas on ja millised on kogemused?

See mu üks unistusi. Ise suur tuvi fänn... aga asja juures on iroonia see, et ma pole veel ühtegi kätte saanud Sel aastal saan KINDLASTI mõne.
Eelmise aasta kogemustest. Tuvi on selline kaval lind, et kui sind ära näeb, siis on ikka sellist laperdamist õhus, et anna olla, ei saagi sihikule. Kõige parem on passida mõne puu all kus nad sageli maanudvad. Jama selles, et tihti ei pane ise tähelegi, et tuvi puu otsa maandus, ja alles siis märkad kui ta minema lendab. Aga nii olevat teda kõige parem jahtida. Siis, viljakoristusaegadel kogunevad parved põldudele. Ise olen näinud ca 50 lindu korraga, aga siis ei saanud jahti. Ja nädala pärast oli seal neid liikvel mingi 10-15 tk, ja suht ära hirmutatud juba (teisedki jahivad seda lindu). Aga siis oleks saanud lasta küll (laskmispraktikat oli siis liiga vähe ja ei kasutanud võimalusi ära). Eks ma kirjutan siis midagi veel kui kogemusi lisandub.

Nujah, kannatust peab olema... ja täpset kätt ka. Tuvidel on tavaliselt mõned lemmikpuud, kuhu nad maanduvad, sealt kõiga parem lasta kah. Teine võimalus on viljapõllud, mõnes põllus on nad pärast koristust kohal nagu aamen kirikus. aga siis on see jama, et mõni ikka istub traadil ja peab vahti, juurde hiilida on väga raske. Mõistlik on posti alla ennast maha toetada ja siis põhku peale kraapida (no, st korralik varjend tekitada), ja siis kodutuvidega mitte jantida vaid oodata millal kaelustuvid kohale saabuvad. Ja kui õnneks läheb, siis valmistada väib nagu partigi (poolitatult näevad üsna ilusad välja).

Tähtis asi see et jahimehe jaoks oleks erinevad linnud ikkagi Kaelustuvi ja Kodutuvi jne jne....mitte lihtsalt tuvi. Kasvõi määraja kaasa võtta...

Jah... nu, kaelus- ja kodutuvi vahe pole raske kindlaks teha... aga kui veel turteltuvi mängu tuleb, siis peab küll kusagilt meeles olema, et sellel nokk pruun... (jne).

Ise vast mainiks, et turteltuviga ja kaelus-turteltuviga meigast ära ei vaheta, küll, aga võib see juhtuda kodutuviga ja väga sarnane on ta välimuselt õõnetuviga. Ütleks, et õõnetuvil puudub vaid valge laik kaelal (muidu praktiliselt sama). Kodutuvil on jälle valge päranipuala, mida pole kindlasti kaelustuvil ja õõnetuvil. Nokk on ka must kodutuvil.
Panen pildid ka:
Kaelustuvi ehk meigas

Õõnetuvi

Kodutuvi

Turteltuvi

Kaelus-turteltuvi

Kas tänavu mõni foorumlane ka tuvijahti on teinud? Kui, siis kus ja milla( mmastiku ja päevaja mõistes)?

Siga võttis aja ära,kuid plaanis on küll ka tuvi proovida.Vene ajal, kui koristatud põllul olid suured põhuhunnikud, kasutasin need ära ja 21-12 oli tuvijahiks paras toru, siis ju moondamisriiet või võrku polnud. Kui hommikusest lennust ei saanud siis molutasin õhtuni, mõni ikka trehvas.Pärast passisin juba pimedani parti, kes enne pimedat tavaliselt tuleb.Pardijaht viljapõllus kujuneski mulle meelisjahiks. Tuleb ainult nende lennuteed teada aga hämarikus on kaugust veidi raskem määrata ka.
Nüüd läks küll jutt pardi peale.

Ma siis tegi eile Kakukesega otsa lahti. Läksime tegelikult korajahti, aga teepeal nägime hulka vareseid. No, ei andnud nad rahu ja sai plaaniks võetud mõni maha lasta. Kakuke aga tüüris mind keset hakiparve ja varesed olid kõik eemal... ja nii nad laskmata jäidki. Kakukesel oli muidugi lõbu laialt, sest linnud siblisid igal pool ümber, aga pauku ei tulnud No, ma siis läksin teiselt poolt sitapatareid uuesti neile ligi hiilima (neid, kes olid otsustanud eemal puude otsas platsi võtta), nägin ainult suurt jänest... 10 sammu ja vaikse sörgiga lippas ees (kus nad jahiajal on?), ja põgenevaid vareseid oli ka. Aga samal ajal avastas Kakuke eemal, põllus, tuviparve. Juurde oli hiilide peaaegu ideaalne, ees niidetud heinamaad, sinna 200 m kanti, siis metsatukk ja võsariba, pikki seda traataed, mis eraldas heinamaad viljapõllust (ja seda veel varjestas kõrge hein. No, hakkasin siis ühelt poolt hiilima, kaaslasteks eemalt talust lähenev rotveiler ja mingi pudelihari (kes kogu aeg lõugas ja rotveilerile õhinat andis edasi liikumiseks, nii et peremehe kutsele see hästi alluda ei tahtnud), õnneks külge ikka ei tulnud ja ka tuvid ei teinud neist välja. Kakuke läks siis teiselt poolt vastu, et ajab nad mulle peale. Sain siis tuvidele üsna ligi, sest imelikul kombel hodisid nad sinna heinamaa poolsesse serva. Tegin 2 pauku... ja ei midagi. Ise ka imestasid... päris suur parv oli, ja esimese paugu ikka sihtisin ka, teine läks juba selliselt, et suund oli paigas Aga siis tegid 2 lindu õhus natuke siplemist ja pots ja pots. Vot, nii saigi see tuvijaht alguse. Rohkem neid taga ajama ei hakanud, koprajaht ikkagi ootas. Sellga läks nii, et Kakuke uputas järjekordse kopra, andis talle paar pauku vastu hambaid ka (no, kui see hammustama kippus), ja kaotas oma prillid ära (millest päris kahju). Sellest hoolimata tuleb loodetavasti kokkutulekul õppenurk kobraste uputamisest, Kakuke siis viib seda läbi ja uputab selle käigus nii mõnedki koprad

Mis moodi sa Feen nad ära moorisid?

hehee... kuna nendest saavad esimesed modellid raamatu jaoks, siis hetkel nad veel ootereziimil. Aga mõtteid on igasuguseid, ainult valik on keeruline, mida siis eelistada. St, loodetavasti panen need retseptid üles kah, kui asi valmis, ja siis äkki mingi pildikese ka juurde.

eile õhtul lasin 4 tk. vanaonu õpetas nende jahti. kavalad linnud on, võõrast objekkti kardavad. kui soovite edukat jahti siis peate paar õhtut jälgima nende liikumist, selgeks tegema nende istumis puu või puud (tavaliselt on nendeks puudeks kask, haab ja mänd need peavad olema eraldatud teistest puudest) ja kindlasti kõrge kasvulised. siis tuleb end maskeerida ja oodata. edukat meika jahti. nende liha on valge, õrn ja eriti maitsev rõõsakoore pippra ja soola seguga.

Kuigi palju olen sellist jahti pidanud,põllu äärses metsas.Suureks abiks oli laika,kes andis märku,kui lind läheduses oli.

Eile sai ka siis seda tuvijahti proovitud, kuigi alguses oli plaanis rohkem pardi jaht. Tuvid istusid odrapõllu ääres suure elektriliini otsas ja neid võis seal ca 50-60tk olla. Minu liikumise peale tõusid nad sealt lendu ja panid kohe ajama, kuid jäin liini alla ootama ja õhtuks õnnestus 4tk kätte saada. Jahti soosis ka sombune ja tuuline ilm, mistõttu paugud vaiksed olid ja tuvid muudkui tiirutasid. Nyyd peab ainult mõtlema, mis nende alukatega pihta hakata:)

ehki mul selle tui suhtes oma eelarvamus,just selle söödavuse poole pealt (kuna tui pole pesahülgaja)proovisin ka selle jahi ära,relvaks kasutasin 22LR,eelnevalt tegin kindlaks puud kus nad istumas käivad,ise suure rohu sisse varitsema,algul jäin puudest umbes 80m kaugusele ja kuna püss sisse lastud 50ne peale,tegin kohe kolm möödalasku, suht ebamugavast asendist tuli lasta,läksin puudele lähemale,umbes 50m peale,lõpuks kaks käes,riietus laigulne koos näomaskiga,muidu terased linnud igatahes mind ei märganud,iseenesest oli päris põnev jaht,homme hommiku jälle.