Tartumaa "mees" sai ka "karuteenega" hakkama. Pani põdrajahis karuotile pihta. Asi kisub vist jamaks ära. Peaks koos suuruluki laskekatsega käivitama ka silmaarsti kontrolli. Näiteks: vahetad jooksva metssea silueti äkki karupoja omaga? Ei tea palju läbi kukuks, kui eelnevalt ei teaks?
Jama kui suured ja haritud inimesed niimoodi teevad. Kui ikka kahtled milleski, siis jäta parem laskmata, kokkuvõttes kõigile kasulikum.
Kindlat silma!

Eelmine aasta lasti ju päris mitu karu sea pähe maha. Meil tuli ka eelmisel hooajal põdrajahi ajal ajust karuema kolme pojaga metsast välja. Õnneks kellelgi näpp kõveraks ei läinud. Kahju et ise ei näinud.
Aga mis puutub viimasesse uudisesse, siis vaevalt, et see sea pähe maha lasti. See oli ikka kindel lask. Päris suur loom oli. Oleks kogemata, oleks võinud siis ju teatada nagu eelmisel aastal teised tegid. Omal ka jamasid vähem. Nüüd saab ikka vist päris karmilt

Ma arvan, et kogu mäng käib närvide ümber, kui ikka pole veendunud kindlalt mis loomaga tegu siis ära ikka näppu kõverda. Selle jutuga, et vilja sees oli mingi looma selg, küll taevasse ei saa.

Ega tea, võibolla tahtis kutt lihtsalt "musta" trofeed seinale, karu nahk ja kolp ju päris kenad.

See mees oli ainult selle peal väljas, et saaks karu lasta ja olla tegija. Ta ju ise tunnistas, et lasi kindlalt karu, mitte ei ajanud seaga segi. Oli veel teine paarikümne meetri peale tulnud tee peale.
Leidub ikka idioote.
Ega sellised enne oma tegu ei kahetse, kui ise sea pähe kuuli saavad.
Selget silmavaadet kõigile.

Oma tegude eest tuleb ka tal maksta ja mitte vähe.
Loll vend oli ikka, et sellise teo ültse sooritas,
karu on ju ilus niisama ka vaadata.
Mulle tuli põdrajahis juurde 30 sammu peale suur isakaru(250-300kg)
näpp küll sügelema ei hakkanud.

Tubli mees, et loomal minna lasid. Paganama kahju, et ise ei ole näinud. Igal aastal on meil paar otti ikka ringi liikunud, aga nähtud on vaid korra(eespool vist oli juttu). Kevad leidsid metsamehed mu metsast karu küünistega puu ja nüüd sügisel lõhkus mitmel mesitarusid. Ei tea, kas samad loomad, meile nad talvituma ei jää.
Ei tea, kui kevadel korjus metsa viia, kas leiavad ka üles. Kas mõni teadjamees oskab nõu anda, kuidas karu meelitada. Oleks päris tore, kui oma metsas oma karu elaks

Mul pole veel õnne olnud otti näha, jälgi olen küll näinud hulganisti ja mitmes suuruses, aga jäljejätjat mitte.
Eks nad talvitumiseks otsivad parema koha,ju siis sinu mets neile miskipärast ei meeldi.Üleasustatust meil ei ole,seega otsivad endile ikka kõige nooblima talvituskoha.

Eks ta mõnes mõttes parem ongi, et nad meie metsas ei maga. Pole vähemalt ohtu, et seajahis nad üles ajaks.

Kui kolhoosid veel eksisteerisid, siis sai lautadest lehmade korjuseid välja räägitud ja metsa viidud, mõmmikud tassisid laiali puha.
Aga nüüd, süüa pole anda ja karud ka ainult läbikäigul.

Kas keegi seletaks, et kuidas siis selle korjuste metsa alla vedamisega/jätmisega on ikkagi?! Meile räägiti jahikursusel, et metsast leitud korjused ja lastud looma nülgimise jäägid tuleks maha matta, vältimaks võimalikku haiguste teket ja levikut ulukite seas?!

Ei mäleta kahjuks küll selle seaduse nime, kuid olen minagi kuulnud, et selle eest saavat suisa karistada, kuigi seda nii mõnedki viljelevad edasi. Nopivad edukalt korjuste juurest rebaseid ja kährikuid. See tegu jälle peaks hästi mõjuma haiguste tõkestamiseks.

Kindlasti ei tohtinud ka 13-aastat tagasi korjuseid metsa vedada, aga karudele meelehead sai ikka viidud.

Meil sai veel paar aastat tagasi ARKE lihatööstusest välja räägitud jäätmeid aga nüüd ära proovigi, kohe öeldakse katekooriliselt ei, sest kui keegi peaks neid leidma siis on nemad esimesed kes pähe saavad. Aga karusid liigub ikka, igal aastal talvitub mõni.

Loogiline, et kõik korjused tuleks matta ja utiliseerida, aga ulukihoole pole ju ka keelatud. Hukkunud või vigastatud loomad koristab ju ka mets enda järelt.