Kährikut täielikult välja praakida pole muidugi mitte mingit lootust, kuna ta on kogu Ida - Euroopas levinud. Ja kas ongi vaja, päris armas loom ju (ehkki sööb metsise poegi, tõbras selline), võiks niisama arvukust (kontrolli) all hoida. See et nahku pole seljast tõmmata viitsind... eks mees teab mis mees teeb, aga ära neid puu otsa küll riputa - tõbesid metsas niigi palju.

Meil kähradega norm, kuna nahakütid asja reguleerivad. Kui kellelgi probleem, tuleks hea meelega appi. Koerad vajavad ka harjutamist. Kui muidugi põrgulärm ei häiri.

Kaudne kohtumine kährikuga eelmine laupäev Võistes, keset alevit, meie pere suvekodus. Sauna teisele korrusele viib väljast trepp ja õunapuu ulatub majani välja. Et oli veel mingi lumekirmetis, siis vaatan-kellegi jäljed viivad teisele korrusele. Kassist ja mingist suuremad (kass ju külavahel tavaline ja mink Võistes samamoodi tänu kunagisele karusloomakasvatusele- korra viis, raip, kuuri eest pingilt pardigi 5 minutiga minema). Läksin ülesse ja mis sa ütled, terve trepimade näritud õunajäänuseid ja läbitöötatud (õuna)junne täis. Et ise kährikust suurt midagi ei tea, siis küsisin pühapäeval põdrajahis vanematelt meestel, et mis kuramuse loom see trepist üles ronib ja õunu sööb. Üksmeelne arvamus oli, et kährik.

Urukoer räägi lähemalt nugise naha hinnast,mulle pakuti Audrus ainult 200 kr. nahast.

See oli juba pea kaks kuud tagasi pakutud hind,võibolla puhuvad juba uued tuuled...Euro direktiivid jne,parkla pidavat kahh Audrus kinni pandama.Vääga keskonnakahjulik pidi olema.

Kährik ei ole sama loom mis kähr Kähr = määr = mäger. Nii et täpsust terminoloogias, kaasjahimehed

Viitas on mulle sügisest saadik rääkinud 200 kr.-st

[quote="jahemees"]kährad on üks paras nuhtlus,tänavu sügisel neid ühe koha pealt 36tk saand maha lasta,otsa ei paista teised saavat,22LR-ga hea teisi plõksida :xSõbrad,jahimehed!Ärge muutuge mõrtsukateks.Õige kütt peaks oma jahisaagi ka vääristama.Niisama "plõksimine"(sellepärast,et on22LR)ei sobi jahimehele.Kui nahad ära kuivatada,siis ei juhtu nendega midagi ja nad võivad oodata paremaid aegu.Mina olen viinud ka kolm aastat kodus seisnud nahku kokkuostjale.Loomi tappa sellepärast,et nad on nuhtluseks,ei saa.Ka meil on sellise mõtteviisiga jahimehi,kes näiteks arvavad,et metskits on nuhtlus.Nemad ei saa hagijaga jänesejahti pidada.Samas räägivad,et metsjänese liha ei kõlba üldse süüa.

sooviku:" Mina olen viinud ka kolm aastat kodus seisnud nahku kokkuostjale".

Räägi lähemalt kuivatatud nahkade säilitamisest(temperatuur,õhuniiskus ja koi tõrje).

kährik on kajuks võõrliik eestis,kes meil on väga hästi ennast sisse seadnud,ja keda tuleb spetsjalistide hinnagul võimalikult palju välja tõrjuda ja üldsegi kahetsetakse et kährik eestisse toodi, teine loom on mink, kes on välja tõrjunud euroopa naaritsa ja tõenäoliselt ka ondatra, kohast kus ma need kährikud last olen on ka tetrede pesitsusala,võib vaid oletada kuidas need ligi 40 kährikut (mõne olen juurde last) tedre arvukusele mõjuvad,härra SOOVIKULE niipalju et enamus on lastud sept ja okt. noored kährikud kelle nahaga pole kajuks midagi teha ja 22lr kasutan ma sellepärast et ei häiri teisi loomi ei tasuks nagu ilma põhjuseta iroonitseda.

Kährik on võõrliik ja küttida teda tuleb,aga niisama tapmist ei pea mina õigeks.Muuseas,ei taha ma ka uskuda,et need 40 looma maha maeti või põletati.Nüüd nahkadest.Võimalik ,et koi ei ole mind selle kahekümne aasta jooksul üles leidnud,aga midagi erilist pole ma säilitamise osas ette võtnud.Nahad olen korralikult puhastanud ja kuivatanud.Kuivad nahad ripuvad mul jahitoas sarvede otsas.Soovitusi on olnud igasuguseid:hoida õhukindlas kilekottis koos seebitükiga;puistata kuivatuslaud üle peensoolaga.Ma arvan,et kõige paremad soovitused saab oma kokkuostjalt.

Ootasin ka seda kolme aasta hoidmise nippi.Ei oska arvata mida see jahituba endast kujutab ,aga naabrimehel elutoas üle suve hoitud kümme rebase nahka kõlbasid järgmiseks kokkuostu hooajaks ainult fundamendi õhutusavade täiteks,koid olid kõik ära ajanud.Lisaks kipuvad nad seest mustaks tõmbama ja kokkuostja ei ole sellisest kaubast eriti huvitatud.
Kerge soolamisega teevad kavalad sellid sügisesi seest musti nahku valgeks ,aga sellega on selline lugu et vähe niiskemates oludes tõmbab nahk kohe märjaks ,kuna sool imab niiskust ,nii et vaevalt üle ühe korra kokkuostjat õnnestub "tillitada"
Kivi kotti!
Ps.Küll aga on saanud näiteks kähriku nahkadest paljakuid väljalõigata ja kohe lauale tõmmates kokku õmmelda ,samuti on saanud vindiga lootusetult lõhki lastud rebaseid lappida ja nahk mis muidu kaubaks poleks läinud läheb turgu nagu naksti.

Ma ei tea kuidas kaasajal , trükk ju teine, aga vanasti sai säilitatud nahku ajalehtede sees. Pliitrükk oli , ükski koi ei läinud sisse.

Kui kährikute "niisama tapmisest" rääkida,siis mulle selline asi ei istu.Kui ma loomalt elu võtan,siis pean ma talt ka midagi saama.
Kohas,kus ma aastaid olen kährikud kõik kinni püüdnud,on hakanud hoogsalt paljunema metsised ja tedred.Kui ühel aastal mets kährikutest puhtaks teha,on järgmisel aastal nad ikka tagasi.

Eks neid tuleb muidugi naaberaladelt, sest loodus tühja kohta ei salli. Siiski tuleb kährikuid küttida nii palju kui võimalik, tegemist ikkagi võõrliigiga, kes kodumaistele loomadele-lindudele liigset survet avaldab. Vahepeal oli meil küll kährikute arvukus päris maas, kas küll seoses küttimisega just, kes teab. Kui järele mõelda, oli sel ajal hunte väga palju. Aga kas see just põhjus oli, ei tea.