See preeriakoerte või maarottide laskmine on eraldi spordi- ja tööstusharu seal ameerika präänikumaal. Kiideldakse sellega, kui kaugelt keegi elaja ära kustutas, vahemaad lähevad karmimal juhul 500-800m peale, kiire vindisammuga toru ja kaliibri kohta üliraske kuuliga AR 15-l (.223)kuni 900m. Spetspüssid ja kõva suurendusega sihikud, wildcat kaliibrid (22-243 jms). Mitmed võtavad laaadimisseadmed kohapeale kaasa. Sellel värgil pole meie tavalise jahiga mingit pistmist. Ainult suur kogemustepagas, millest meilgi vahest oma pikkade põldude peal midagi õppida on. Nad on palju praktikas ära proovinud, mis meil ainult teoorias pähe vilksatab, ka palju sellist mis üldse pähe ei tule - see rõõm.
Vintide konteinerpaukudest räägivad listid ja raamatud üksmeelselt seda, et kiirus suureneb, kuid täpsus kannatab üsna oluliselt, vähenedes eri relvade ja kaliibrite puhul 15-50%. Ise arvan, et iga asja jaoks on ikka oma õige riist. Kui jah igav on, siis teine asi.
Ainuke koht kus seda (minu teada) edukalt kasutatakse on .50 BMG kaliibrine raskekuulipilduja - tavaline kuul ei võta kilomeetri või pooleteise pealt BTR-taolise Bradley soomusest läbi, valang konteinerpauku samast torust pidi samal distantsil soomuki praktiliselt pooleks lõikama (soomustläbistava lõhke-süütekuuliga). Aga sellel pole meie jahiga taas mingit pistmist, ehkki vaadata oleks seda pilti ju lahe (kui seal sees kedagi pole). Ka eriüksuste erimoonas olen sellisest asjast kuulnud, aga see tahab ka eriotstarbelist kuuli.
