Kaja'lt sain meili !

Pärnu koerte varjupaika on toodud pesakond juba suuri kutsikaid, kes
piltidel on täiesti vene-euroopa laikade nägu! Võimalik, et sohilapsed. Jutt
juures küll selline, et ema auto alla jäänud ja kutsikad sellepärast ära
toodud. Kuid - ei usu, et selles põhjus, nii vanadest kutsikatest ei hooli
ema enam eriti. Kui ikka ligi 3 kuuseid 5 tükki korraga käes, siis usutavam
on, et omanikud ei saanud oma küla peal lahti ja viisid varjupaika, kuna
sellise röövlibande pidamine on paras katsumus.
Arvestama aga peab, et tegu ikkagi paberiteta ja võimalik, et ka
segavereliste kutsikatega

http://www.koertekoda.net/foorum/viewtopic.php?t=1422

Kolmekuusel laikal on kõrvad kenasti kikkis,sellel pildil aga..... ia nägu nüüd ka eriti laika moodi pole.
Kivi kotti!

Tulin täna hommikul esimeseks asjaks siia, et panna see link nende kutsikatega - näe zakslane siin juba ette jõudnud
Kuldile - uurisin neid pilte uuesti - mina küll nii kindlalt ei julgeks väita, et kõrvad kikkis pole?

Jahimehe naisuke

Vaatasin ka neid pilte veelkord ja kuidagi ei julge neid puhtaks laikaks arvata .Esiteks paistavad kõrvad kahtlaselt suured ja pool ripakil,ja nina tundub ka selline imelik ,nagu mingi pullterjeri v oskagi kohe öelda,kelle moodi.Võimalik muidugi ,et on kehvad pildid,eks peaks ikka looma vahetult nägema .Piltide järgi on mulje küll..... Aga,mis spetsialistid ütlevad.Ehk loeb ikka mõni koerte ekspert ka teemat?
Kivi kotti!

Jaanuaris sünnivad vene-euroopa laikal pojad. Vanematel näituse hinded 1 ja metsseale katsed tehtud. kui keegi tunneb huvi võiks ühendust võtta.

Teema on küll laika kutsikate ostmine aga mul oleks teile hoopis selline küsimus, et mille järgi keegi kutsika pesakonnast välja valib?
Ise olen siiani võtnud kõige suurema kutsika pesakonnast ja pole pettunud. Kuigi esimene laika oli näituse jaoks liiga suur nii, et kohtunik soovitas sellega hundi ringi minna ja paaritus luba ei saanud, tegi ta tööd hästi ja seda pean ka kõige tähtsamaks (jahikoer on enne kõike jahikoer tubli on kui näitusel ka hästi läheb aga see ei ole minu puhul küll esma tähtis ) .

Suvel sai tubli koeraema maha hulga kutsikatega. Esimesed 2 viidi ära 5 nädalaselt ja kui uus peremees vaatas kutsikate hambaid, hindas nende jooksu stiili, kehitasin mina õlgu, ega osanud ohhi-nohhi öelda.
Lõpuks jäi kätte kaks kutsikat, kusjuures ühte neist polnud ma kordagi haukumas kuulnud. Kaalusin ilmatu aja, kuulasin ka abikaasa arvamust ja jätsin kutsika endale.
Ta ei hiilanud absoluutselt mitte millegagi. Aga nüüd, kuue poole kuuselt, on ta metsas nagu vana tegija. Muidugi mängib suurt rolli õppimine ema kõrvalt.