Hagijaga on rebasejahiks hea just tuisune ilm.Vanad jäljed on kadunud ja kui jälge näed, on koeral kohe laul lahti. Ole aga mees ja jõua õigesse kohta ette.
Vene ajal oli tuttav traktorist,kes sügisõhtutel kündi tehes alati jahipüssi kaasa võttis ja vahel isegi kolm rebast õhtuga lasi.Repsile meeldis künnipõld ja traktorit ta eriti ei kartnud.

aga niikui traktori seisma jätad paneb kohe leekima

kuidas rebaseid ka tundub (palju , vähe ). Mulle endale tundub et on omadele jahimaadele kurja tehtud 4 jahipäeva kohta 1 rebast näha on ikka väga vähe.

Mis seal salata, tundub tõesti, et hakkavad otsa saama. Pikad püssid ja noor veri teeb oma töö. Marutaudi plaani täitmine on tõsine eesmärk. Äärealadel nagu mingi invasioon ikka toimub naaber sektsioonide maadelt. Lund ka nati vähe, et täpset arvu määrata.

Meil ka seis suht nukker. Ootan lund siis peaks rebane põldus rohkem näha olema. Viimase paari nädala jooksul pole küll ühtegi näinud.
Ei tea kas mingi seletamatu haigus, ega siis laskmine tagajärjel loomad ära saa kaduda.

Saarlne ütles

Kui ikka pihta lased ja laibad ära korjad, saavad küll.

Meil pole küll märgata, et vähemaks jäänud oleks aga meie asume ju väljaspool marutauditõrjet.Küllap teie mehed seda preemijavinti hiilivad ja nii on tuleval aastal teil rebast vaja juba kaitsma hakata, või tulete meie juurte eluspüüki tegema.

Sai siis laupäeval väheke sealuuret tehtud ja metsavahel tee peal repsi kohatud.Haarasin kiirelt fotopüssi,et paar ilusat lasku teha enne kui rebane metsa põgeneb.Aga oh üllatust rebane ei mõelnudki metsa joosta vaid tuli sirgelt auto poole.Tegin siis mõned pildid aga palju teha saandki kui kadus auto esistange alla ära Asi tundus kahtlane, võtsin tagaistmelt püssi ja läksin autost välja .Korraks rebane nagu ehmus kui ma autost väljusin(ta oli siis parema tagaratta juures),jooksis u 20m metsa ja põõras otsa ringi ning uuesti minu poole tulema.Lasin ta igaks juhuks maha,äkki marutaud või miskit.Karv oli muidu ilus ja suht noor tundus ka.Eks vet. labor toob selgust.