Ise olen "käelt" laskja, aga tean, et osad head laskjad lasevad ka "kehalt". Kui proovisin lasta "kehalt" siis tundus, et kätt mõjutavad juba südamelöögid , püss on liialt pikk ja käsi liialt lühike (keha tuleb ebaloomulikus asendis hoida). Või on sellega ka nii, et ühele meldib tütar teisele ema? Mida räägivad teadjamad mehed?

mis asi see kehalt laskmine on? saan aru käelt laskmisest, põlvelt jne aga kehalt? Ehk selgitad ...

"Kehalt" laskmiseks loetakse kui püssi toetava käe küünarnukk on kontaktis kehaga.

Vaatasin kunagi vene snaiperi saiti, seal oli õpetus es käe kontakt kehaga.Vähe levinud.

Kakuke,siis tuleb püssi teisiti hoida.Pöial päästiku kaitsme alla,siis sõrmed esilae alla.Küünarnukk puusakondile toeta ja siis katsu ennast kudagi veel paigal hoida ja vajuta.Tulemustest anna ka meile teada.

Veneajal õpetati vene õhukat nn.kehalt laskma.Jah siis oli küll see kehahoiak nats imelik

õhukat lasti jah niimodi ise lasen automaati püsti tiirus ka kehalt,seisab kindlamalt,aga automaadil on see vahe,et hoiad salve alt siis on asend pisut loomulikum.jahipüssi sedasi lasta ei kujuta küll ette

Selle vaidluse haripunkt oli meil suvel 2004 , enne EM võistlust. Levandi (käelt laskja) tahtis kehalt laskmise ära keelata ja panna seda EM reglementi. Mina (kehalt laskja) olin tuliselt vastu! Tegelikult on parimatest vindimeestest umbes 50% käe. ja 50% keh. laskjad. Loetelu käelt: Arles Taal , Karp, Levandi, Mihkelson(vist) Aarne ja Taavi Taal (vist). Kehalt laskjad: mina, Tõnu Osa, Krooben, Roostfeld, Tihvan (?)
Hirmsas vaidluses otsustas EJSL juhatus jätta asendi vabaks kahel põhjusel:
1.See muudatus halvaks poole Eesti koondise meeste laskmise.
2.Tekkiks tüli Kesk-Euroopa laskuritega kellest ~90% lasevad kehalt.

Kehalt laskmine tahab vist vähe õppimist. Olen kah proovinud (õhupüssiga) ja tunne oli täpselt sama mis Kakukesel, ehkki omaarust hoidsin püssi õieti st nagu Trucker kirjeldas. Tulemused kah ei paranenud. Aga vanasti olid ju püssidel kehalt laskmiseks spets käetoed (või kuda neid nimetada), uuema ajaga pole hästi kursis.

Ärge hakake palun kirja järgi asendeid kinnistama.
Odavam on kõmpida esimesse spordikooli lasketrenni ja paluda veidi abistada. Või astu kuskil võistlustel mulle või kaupole ligi või priidule.

Ise sellel teel olengi. Sportlaskurid ei tunnegi käe pealt laskmist. Kui täna pärisin, et kas lastakse käelt või kehalt siis uuriti kõige pealt, et mis see käe pealt laskmine üldse on ja öeldi selle peale, et kui võistlusel tuleb sooritada 60 lasku siis käelt laskmine muutub võimatuks. Vot sellised lood.

mina lasen nii ja naa. Tiirus kui on tulemus tähtis ja sihtimiseks palju aega siis ikka kehale toetudes. Jahipüssidega lasen käelt, vähemalt liikuvaid.
"kehalt" laskmiseks peab ikka ennem väike selgitus, koolitus olema nagu eespoolgi mainitud. Muidu pole asjast tõesti kasu, teeb vaid asja segaseks.

Härrased!
Kes ütles, et käelt 60 lasku liiga palju on? Selle ajaga, mis sportlaskuritel on? Ja kus sa metsas 60 lasku teed ...
Hakkame otsast - käelt laskmise propageerijana toon välja paar kasulikku punkti:
1) asendi võtmine kordi kiirem
2) sama asend tiirus, metsas, liikuval, seisval - kui kodanikud oma vähese treeningu veel mitme asendi vahele jaotavad, on kasu asemel tegu kahjuga.
3) asend on oma olekult kehale loomulikum ning kergem võtta ka tuule ning ebatasase pinnasega. Seda muidugi tavainimesele - kes kehalt laskmise päris selgeks saanud, saab sellega ka muudes oludes hakkama
4) käelt asendit saab kergelt kohandada puule või tokile

Puuduseks on lõpptulemuse veidi väiksem täpsus professionaalide puhul - ei puuduta tavainimesi.
Rihmaga lastes on paremini keha kinni tõmmatav.
Eks Kaupo oskab kindlasti palju lisada.

Ja lisaks vale asend mõlema puhul on meie laskjate puhul kõikse tavalisem.

Eeee ... sorry ... unustasin lisamast, et räägin spordist mitte jahist metsas. Minu jaoks on need kaks asja sama sarnased nagu siga ja kägu.

Vot midagi sellist ma tegelikult teada tahtsingi.
Tänud!
PS. Vähem irooniat ja kõigil parem.

CH kirjutas: "Rihmaga lastes on paremini keha kinni tõmmatav."
Rihmaga lastakse vaid lamades ja põlvelt, püstilaskmisel seda ei kasutata. Vaevalt keegi metsas jahipüssirihmaga end toetama hakkab.
Niipalju veel, et kui pidada varitsusjahti on tavaliselt aega korralikult sihtida ja siis ma lasen ka enamasti kehalt. Asend on kindlam, tuul ja muud segajad häirivad vähem.