Ära üldse räägigi, mul ju üks kasvab ja käib juba issiga pukis kaasas. Sõidu ajal kommenteerib kogu aeg, et nüüd tulevad kitsed välja ja et nüüd võib rebast näha. Ise 5 aastane.

Tegelikult on äge kuulata sellist.

loen ja naer tuleb peale! Kohe selline ilus ja soe nagu švejk.
Ma olen aru saanud , et naine tuleb kohe alguses välja koolitada ja asi tehtud. Annad korra või kaks peksa korralikult ja jookseb saba sorus nagu peni hirmus. No see peksa andmine on nagu metafoor, ma mõtlen ikka vaimselt. Minul probleeme pole!? Sööb liha ja kui kaissu võtad lööb nurru kah. Peab kohe algul prioriteedid paika panema:kõigepealt jaht ja pere, siis vaatame mis saab ja kui nii ei meeldi, tuleb uus otsida, maailm naisi täis. Naistele aga soovitan natuke mõelda, kas süüa seda hirmsat sealiha, mida müüakse ja tuuakse ei tea kust kohast või süüa korralikku metslooma, mis on ise lastud ja, mida pole keegi hormooniga toitnud. Loomulikult jääb kodus midagi tegemata, aga sellest saab ka üle! Täna ei jõua, küll homme jõuab, pole hullu. Tolerantsust daamid.

No nii sattusin ka seda teemat lugema ja tuju kohe tõusis.(Näitan naisele ka, saab naerda) Auto sai ammu Niva vastu vahetatud ja seisab garaazis uksed lahti matid väljas, seevastu naise auto on ka 30 kraadise külmaga õues ja see peab iga päev sõitma aga niva käib ju ainult metsas. Ega Nivade kokkutulekki paha mõte oleks. Ka niva juures on nippe mille peale ise kohe ei tuleks. Nii, et naine nivasse ja metsa!

Tore kui jutt meeldib! Ega see korralik auto peagi garaashis seisma , ta ju korras ja käivitub iga ilmaga!? Aga jahiauto- see püha ja puutumatu ,vot selle koht on soojas sest... ta ju jahiauto!
Ja nendele meestele kelle naine ei lase jahile ütlen ma seda, et ärge laske neil kunstküüsi panna, solaariumis käia, teaatrisse ärge neid viige tantsukursustest loobuge, mingite sõbrannedega keelake kah väljas käia ja üleüldse, ignoreerima peaks neid rohkem!? Las siis katsuvad ise süüa teha koristada vagusid ajada peenraid teha vett pumbata autol õli vahetada vaadake mis arvavad?

Aastaid rakendatud poliitika

Väheke hilinenud lisa... Kui jahi- ja metsaigatsus ikka täielikult pöördesse panevad, s.t mõõdutundetuks kiresk kujunevad, on asi kurb. Üks tark raamat ütleb, et "mul on luba kõike teha, kuid miski ei tohi saada meelevalda minu üle." Selles on oma uba. Mindki üks hää olend hoiatas, kui väga hakkasin vinti üles võtma, et tõmba natuke tagasi, kulla vend, ära selle sisse ära kao. See on üks asi elus, mitte terve elu. Tõmbasin tagasi, ja ei kahetse. Tegelikult naudin rohkem. Aga see ei oma mind. Mina oman seda. Oma naine arvas algul, kui jahimeheks hakkasin, et "oli ta enne hull mis oli, aga nüüd on täitsa ära pööranud!" Kuni mul õnnestus ta ükskord sügisesse pardijahti kaasa meelitada - kuldne vananaistesuvi, kõrvulukustuv pardikontsert, kuldsed lehed jne. Ta jäi peaaegu purju, nii ilus oli. Ütles: nüüd ma saan aru, mis sa siin teed. Sellest alates on ta igal võimalusel kaasas, naudib täiega. Me parimad hetked ongi niimoodi kahekesi "ära". Ega teist inimest ei saa sundida oma maailma tulema ja ennast mõistma, ainult kutsuda saab. Aga kui juba abieluks on läinud, siis ollakse teekaaslased. See on eelkõige hoolimine ja sõprus. Selle alusel tullaksegi teise salamaailmaga tutvuma, isegi siis, kui ennast (algul) eriti ei huvita. Kuid tullakse sellepärast, et see on mu lähedaimale inimesele oluline - ja see on järelikult ka mulle oluline. Muidu on tal üks suur elusektor, talle väga oluline, milles ta ilma minuta rändab. Aga abielu on eelkõige jagamine. Sellepärast õpin mehena mõistma naise maailma, kohti ja asju, millesse tema rändama läheb ja mis talle palju pakuvad - et ta ei oleks seal minuta, ja et ma mõsitaksin tema rõõme, muresid ja kordaminekuid. Jagatud rõõm on suurem, jagatud valu kergem kanda..

oh

Mango!Raiuks Su jutu järeltulevate põlvede jaoks kivisse kui oskaks seda tööd.

Mango jutt läheb tõega südamesse.

Minu naisel on põhimõtteliselt sama probleem.Ma siiski püüan naisele meelejärgi olla.Kui tahan mitu päeva järjest metsa mööda hulkuda,siis mõtlen ka naisega koos olemiseks mingi ürituse välja.Oma naise eest varjan ma pooli jahiga seotud kulutusi.Kui ta teaks täit tõde,siis läheks asi päris hulluks.Olgem nii kõvad jahimehed,kui tahes,aga suhteid perega ei tohi unarusse jätta!

Minu kadunud isa ütles alati, kui ema juhtus palju pahandama, et kulla naine kui sa nüüd järgi jätad, jään koju , muidu aga panen jalad riidesse ja lähen tagasi.
jahimees ka inimene.

LP kah üks naine, mis siin siis tegelikult halba on?Kas on siis parem, kui poiss kasvades omasugustega kuskil ringi jõlguks ja lollusi teeks?Niimoodi metsas käies on ta ju issi pilgu all ja õpib kindlasti rohkem eluks vajalikku kui omasuguste käest.Mina võtsin poisi jahti kaasa kui ta oli veel kuue aastane.Ja seda veel jänesejahti, kus tuli jalgsi palju kõndida.Vahel oli kojusaamisega raskusi ja tuli noormees kukil koju tuua, oli küll veidi raskem kui jänes või rebane kotis aga metsakartust ei olnud tal kunagi ja järgmine kord läksime jälle. Isegi sõjaväes oli tal kergem kui mõnel kambajõmmil, kes metsas ainult ema käekõrval käinud.Tänage Jumalat kallid naised, et mehel üldse selline hobi on mis poisist ka mehe kasvatab.Ega teilgi kodus kerge pole, aga kannatust, ei mees ja poiss kuhugi kao ja vahel toovad ka metsast midagi koju mis süüa sünnib.Isegi meremeestel ju naised olemas ja kah elatakse.

Seda lugu lugedes tuli mulle meelde, kuidas ühe siinse foorumi tegelasega sai oma poiss 5a sünnipäeval viidud sokujahti. Istusime põlluservas oma pool tundi ära ja vaatan, et poiss hakkas nihelema. Ma ikka rääkisin, et vaikselt tuleb istuda, aga kui nihelemist ei jätnud, märkasin korraga, et olin poisi sipelgapessa istuma pannud. Katsu sa ise rahulikult sipelgapesas istuda.

terast tuleb karastada.

Miks ka mitte, oma naist tuleb ikka kiita.