Mulle on täiesti arusaadav ,et kiirpäästikuga on äratõmbamise võimalus väiksem. Seepärast olengi nüüd vaadanud selliseid relvi ,milledel see olemas.(ostusoov) Küsimus selles ,et huvitav kas ka jahilaskurid kasutavad eranditult kiirpäästikuid, või on sellel asjandusel ka mingid varjatud miinused? Oleksin väga tänulik kui keegi asjatundja viitsiks võhikule asja lahti rääkida.

Ma olen kuulnud,et kiirpäästikut(eelpäästikut,kuidas kellelegi meeldib)ei tohi võistlustel kasutada või ma eksin?Ära tõmmata aga on ka selle lisa vidinaga võimalik.Ise oman eelpäästikuga relva,aga kasutan seda haruharva,vahel märki lastes ja pukist lastes.Täpsemalt siis,kui on aega pikemalt sihtida.

Mis ta siis on? Eelpäästik, kiir päästik, kiirpäästik või hoopis shneller

minu arusaamise järgi on nimetusena korrektsem kiirpäästik, kuna eelpääste on terminina tavalise päästiku kõige esimene liigutus ehk siis see väike osa päästiku teekonnast päästmisel, mille jooksul päästik küll juba liigub, aga lööknõela löök veel ei vallandu. Šneller peaks olema sellesamuse kiirpäästiku derivatiiv saksa keelest.

kuigi, kui veidi järele mõelda, siis oleks ehk kohasem mõiste "kergpäästik", mis väljendab paremini asja sisu - päästmine on kergem,tundlikumast vajutusest piisab. kiirusega on ju tegevus küll seotud, kuid kiirus ei ole konkreetsel juhul prioriteet, vaid kaasnev nähtus.

KERGEPÄÄSTIK. Huvitav! Kui ei ole reguleeritav (MP-122), kaua viilida tohib ja millest alates relvale kergepäästik tekib Kas siis, kui lask vallandub põrutusest või iseenesest

Vot, jahimehed relvaspetsid Küsige poest, (kui šhnellllleriga püssi leiate) sellist püssi näha ja siis...
Mina olen ühte drillingut näinud ja stutzenist isegi paugu lasknud Ajujahis isegi kasutaks

tavaliselt ei soovitata tõmbetugevust alla 1,2 kuni 1,5 kg kahandada, läheb ohtlikuks. aga viilimise korral on tegu ikkagi põhipäästiku jääva reguleerimisega, mitte "šnellerdamisega" kuna šnelleri korral jääb tavatugevusega päästik (mis reeglina on ka omakorda veel teatud piirides reguleeritav muideks) siiski samasugusena alles.

šnellerid tõepoolest vallandavad lasu äärmiselt kergel vajutamisel, nii et tavalises, nt ajujahisituatsioonis mina nende kasutamist ette küll ei kujuta. see on ikka mõeldud täpsuslaskmiseks rahulikus situatsioonis jms.

JP ja VJS on võistlusmäärustega lubatud min päästiku tõmbetugevus 1 kg. Harjutuses VSS on päästik vaba, mõned kasutavad kiirpäästikut.
Kiirpäästikuga on äratõmbamise oht määratult suurem, seepäras jahis seda liikuva objekti tulistamisel kasutada ei saa, päästiku tunnetus kaob ja lask läheb metsa. Jahitingimustes on kiirpäästiku kasutusala näiteks vindiga rebasejaht ja hanejaht kus ettevalmistatud laskekohalt (toetatud relvaga) tuleb teha "pikk" lask, kus aega on ettevalmistuseks suhteliselt palju. Kiirpäästik lühendab päästmise protsessiks vajaminevat aega ja tabamus tuleb täpsem.
Algaja laskuri jaoks on kiirpäästik isegi ohtlik, juhusliku lasu tõenäosus on suur! Püssi raputamine ja põrutamine vallandab ka valmis seatud kiirpäästiku puhul lasu!
Niisiis, Kiirpäästiku puhul: kogenud laskur, treenitud , tundliku päästikusõrmega, seisev objekt, pikk laskemaa! Tuld!

Noor ja rumal nagu ma olen kaifin varitsusjahis hoopis tugevat päästikut. Kuidagi püss saab tugevalt toetatud (ei tea isegi kuhu) milletõttu ajujahis nii mõnigi lask jääb hoopis sooritamattta. Miks selle tuntud kaubamärgi .30-06 Spr Stuzenid valmistatakse 600mm rauaga? Kas 490mm ja 500mm rauaga Tikka .30-06 Spr meestel kannatab ainult õlg või ka lasu kvaliteet??? Õnneks ei jõua sellist drillingut ja kahe päästikuga stuzenit endale never osta ja seda isegi mitte šnellllerita ja kaliiber neil .30 R blaser ja kas läänemereäärest padruni leiaks

Olen ka selle eelpäästikuga püssiga lasknud, mõnes mõttes on mugav, aga ükskord pukis olles tuli pauk enne kui ma seda võimalikuks pidasin, loom oli küll sihikul ja maha ta jäi, aga veidi ehmatas küll. Reguleerisin samal õhtul päästikut veidi tugevamaks. Nii et kogemus selline, et alla teatud tõmbetugevuse muutub laskmine ohtlikuks.