Kahe käega poolt hääletan

Eks need suuremad kulud ole vist ikka meestel ,kes linnas elavad,või elavad ühes eesti nurgas,aga jahil käivad mujal.Meil endal soo kus hane käime laskmas kodust 4 km kaugusel,mereäärde parti laskma umbes 25 km.Ma ei ole kunagi arvutanud palju kilo hinnaks tuleb,kui käin soos ära ja ühtegi hane ei saa,või põllul rebast kätte ei saa mis siis ikka jahi elamuse saan ikka kätte,lisaks veel liikumine tervisele kasuks.

Ega ma siis seda 1400 kr. kilohinda põe, see lihtsalt tegi meile veidi nalja ja see oli ka ainus kord kui arvutasime. Ja läks ju jutuks ka. Ega minagi neid kulusid arvesta, jahil käin ma ju kõikidest kuludest hoolimata. Pealegi ületavad kulud tugevalt tulud ja päris tugevalt ületavad - ma ei mõtle sellele.

ei pea ise ka jahipidamise kohta mingit arveraamatut a lihtsalt huvitav natuke statistikat teha,need arvutused ei tähenda muidugi midagi, arvan et siin foorumis nagu mõtetut teemat pole,mõtetu on ehk põdra sita sees sobrada.

Ei ole julgend kirja panna! Ükskord mingi ime läbi naise kätte satub, siis seda "jama" ei suuda keegi klatti!

Iga lõbu maksab, nii et jahist rahaliselt otsest kasumit saada on minu arvates suht võimatu. Kaudselt aga küll. Minu silmis kaalub see kaudne kasu muud kulud üle. Kaudseks pean looduses viibimist ja nn stressi maandamist, tervise üldist vastupanuvõime suurenemist (haigekassale ka kasuks), vaba aja sisustamist ja muidugi meeldivat seltskonda jahimeeste näol. See saamahimu on kõigil väga suur, ega isegi heast praetükist pole kunagi ära öelnud, kuid alati ei pea selle nimel ka sõrme kõverdama. See laskmata jätmise võime on minu arvates ka väga hea, mis aga paljudel kahjuks puudub. Selle kulu kohta on endal meeles kevadine "nepi" jaht, kus algaja noore jahimehena sai mitu õhtut metsas põmmimas käidud ja kui lõpuks nädalase kogumise peale 4 kurvitsat käes oli, siis oli ikka "kõva" mehe tunne küll sees ja põhjust kodus naise käest nepi praadi nõuda. Vanasti ringles meie kandis jutt, et ühe suitsunepiga pidi saama 1 liitri viina ära võtta ning sakummi pidi ülegi jääma. Kui neid kulusid kokku arvestama hakata, siis peaks võibolla tõesti jätma maha kõik kulukad harjumused kaasa arvatud normaalselt söömine ja riietes käimine ikka selle nimel, et kõik elu jooksul kogutud kuld ja kard endaga hauda kaasa viia. Selliseks muutuseks pean ainult enne kuskilt kõrgelt alla kukkuma ja kõva põrutuse saama. Öeldakse küll, et õnn ei ole rahas, kuid natuke seda mammonat peab ikka olema, et ennast õnnelikuna tunda. Sama analoogiat annab ju arendada iga asja peale. Kasvõi auto omamisele. Iseasi on see kas osta 5000 kroonist kuupalka saades endale 50 000 kroonine relv teiste ees eputamiseks või ajada läbi 5000 kroonisega, milline teeb sama töö ära. Loomulikult on Sapakal ja Mersul vahe, kuid naudingu saab kätte ka Sapakaga sõites ning pere eelarvet seetõttu ka lõhki ajama ei pea. Las see sulgedega ehtimine jäägu isaslindudele looduses ja naistele.

aivar 00



absoluutselt nöus sinuga.

Oli aeg, kus korralike saabaste omamise eest saadeti Siberi.Ja annab ju ka "Sapakate" hulgast nimetada 40 hj eputamiseks, Sest ÕIGE mees ajab asjad ära 27hj-lisega. Ikka ja jälle on kellelegi liiga tehtud, Teadke,et isegi nuiad esimeste ahvinimeste käes olid erinevad, mille tõttu on areng toimunud- seda nimetatakse PROGRESSIKS, ehk inimeste püüdeks liikuda edasi paremuse poole.

Samuti ühel meelel aivar00-ga! Kunagi huvi pärast lõin kokku viimase 10a. otsesed kulud jahipidamisele - st. relvad,moon ja maksud - see tuli üsna mõtlemapanev number! Tuju läks kohe sandiks!
Ja ma lubasin endale, ma enam nii ei tee! Kopkat veeretades kaotab asi oma mõtte!
Kuid saab ka teisiti - meiegi jahtkonnas on küllalt mehi, kes käivad jahis 30-40a. tagasi soetatud püssitörtsuga, padrunidki taskus narmasse kulunud, iga kopkas arvel. Jahist koju minnes aga on kummalgi kotis võrdne ports liha!
Kõik on valikute ja vajaduste küsimus!