Kas on keegi relvameister valmis avaldama saladuse, kuidas saavad relva kabadesse ilusad lõigatud mustrid? Jooned on sirged ja alati ühe sügavusega. Kuidas neid tehakse? Mingi masina või käsitööga?

Kehva teeb masin, kena teeb inimene. Selleks on spets riistad, taskunoaga seda ikka ei kratsita. Sisselõiked a`la tammelehed, loomakesed jms. tehakse tänapäeval freesidega, säiksed nagu elektrikruvikad aga -50 000 p/min on saba all.

Vaata ka - RELVAD - teema "püssipära valmistamisest"

Ma just pidasingi silmas neid risti-rästi asetsevaid mustreid, kus käega kinni haarata saab. Ühe kaba ma olen ka kaunistanud ise, kuid seda teagin põletiga ja ei tule nii kaunis kui puhas lõige. Nimelt on plaanis teha uus kaba ühele riistale, millel poes tulles pinges kaba oli. Ega sa ei juhtu teadama, kus saaks sellist riista, millel sellised pöörded ja töövõimalused on?

Väga huvitav postitus oli seal relvade all, kuid rihveldusele kahjuks sellist ammendavat vastust ei saanud. Olekski just huvi selle vastu kus ja kuidas rihveldatakse neid haaramispindu.

Küsi Nurkade käest, neil on noad olemas, millega lõikavad, äkki avaldavad sulle oma saladuse.

Kes Nurgad on ?

Vennad Nurgad on relvameistrid. Kontakti nendega saad Tartu mnt. Küti Äri juures olevast rattapoest.

Tartu maante mis linnas? Pärnu või Tallinn? Sest mõlemas on see küti äri Tartu maanteel.

Kas keegi oskab soovitada paremat puitu kui kirsi-puu?

Beretta lehel on üks video, kust on see spets-tööriist näha.
http://multimedia.beretta.com/beretta/legni.wmv

Videos on üks asi üsna kahtlane: ühel hetkel meister viimistleb juba graveeritud relva küljes olevat kaba. Kusjuures mitu korda on peitli ja liivapaberiga metallile jube lähedal. Mis siis saab kui peitel veidi vääratab ja teeb täkke sellisele imepeenele graveeringule? Sellest tuleb tunne, nagu oleks see video veidi selline potjomkinlus vms.

Vabandan, et pole otseselt antud teemaga seotud, aga üks rumal küsimus tekkis. Huvitav millega vanasti sportrelvad kaeti? Kui nuusutada siis tekib tunne, nagu oleks seda suusatõrvaga tehtud ja piiritus võtab ka seda.
Nurgad on kuuldu järgi kilulinna tegelased.

Elementaarne Watson
See raud, mis kaba sees töötlemise ajal ongi spetsiaalselt selleks.Teeb kaba valmis, hiljem võtab selle raua välja ja paneb tuliuue sisse.
Uut kaba tegema hakates jälle see shabloonraud sisse ja nii lõpmauseni kuni raud liiga ära täksitud-kulunud.

Tänu PELLEle, kes leidis video, kus näha, kuidas see pära tegemine üldjoontes käib, samuti rihvelduse tegemine.
Nüüd ehk on arusaadav, kui palju peab vaeva nägema käsitsi tehtud päraga, iseäranis siis, kui see peab lisaks kõigele sobima keha mõõtudega. Samuti on seal näha seesama paaristeraga raud, millega rihveldust tehakse, millest varemalt juttu on olnud. Lisaks kõigele nägin videol veel midagi, mille peale ma rihveldust tehes varem ei tulnudki.
Veelkord, aitäh PELLEle!

P.S. Pära tehakse videol ja ka muidu ikka konkreetsele relvale, mitte sabloonile. Seeriarelvadel tehakse pära kopeerfreespingis, käsitsi käib ainult lõppviimistlus.
Kui viimati Nurkade juurde asja, oli nende asukohaks Tallinn.
Immutada võib püssipära millega tahes, mis teeb ilmastikukindlaks.
Albin küsib, mis puit on kirsist parem? Ma küsin, milleks parem!?

Sõnastan küsimuse ümber: "Mis on parim puit relvakabaks? Kas kirsipuust on hea teha relvale kaba? "