Niipalju kui minul loetust kõrvade vahele jäänud,siis ongi kolme tüüpi ehitusega relvi,kas siis hõljuva (floating barrel) poolhõljuva (partial-floating) või mittehõljuva toruga relvad,sealt siis ka see,kas peab olema vahe ja kui pikalt või mitte.
Siin natuke juttu ja päris head fotod

http://www.rifleshootermag.com/gunsmithing/bedding_0304/

kuna ameeriklast ei mõista, siis väike küsimus - nimelt mul plastiklaega Tikka ja sel on küll (vaevalist) paberiliikumise ruumi kusagil ca 7-10 cm, siis tuleb mingi plasttugi või -kaar vastu. Teab keegi öelda, kuidas neil püssidel see vahe peab olema?

Põhimõtteliselt on kõikide asjadega nii, et masstoodangul on mõned kvaliteedivead. Kui ostsin kunagi endale ühe YAMAHA kitarri, siis tiksusin sellega aastaid, siis tuli mõte, et annaksin selle ühe meistri kätte. Kahe päeva pärast sain pilli kätte, teate, see oli UUS pill, kõik oli lihtsalt paika aetud, keelte kõrgus, krihvid lihvitud, kael paigas. See ``müstiline`` muutus läks maksma 150.- krooni. Tehase pill muutus paremuse poole niivõrd, et ma ehmatasin. Sama ka relvadega, ka neid tuleb järele kohendada ja tulemused võivad vägagi üllatada.

Sai siin ka paar nädalat tagasi käidud sõbrale vintrelva valimas. Valiku käigus pöörasime ka tähelepanu asjaolule, et raua ja lae vahel oleks vahe. Vaadates ühte plastlaega relva, siis sellel vahe üldse puudus ja Deerhunteri müüja ütles, et plastlaega relva puhul see vahe ei olegi oluline, kuna plastik ei "mängi" nii nagu puit. Võta sa nüüd kinni, on see õige või vale. Mingi loogika asjal nagu oleks ka?

Oma eelmises postituses ma mõtlesin jah seda et puit läheb selle koha pealt tumedamaks.

Selle müügimehe jutt on jama "kuna plastik ei "mängi" nii nagu puit"- raua ja puidu vahel peab olema vahe sellepärast et lasu ajal kuul paneb raua vibreerima kuna ta keerleb rauas ja kui seda vahet seal ei ole siis ühele poole vibratsiooni ei toimu ja rauast väljumisel viskab kuuli kuhu jumal juhatab. Nüüd tema teoorja järgi plastik ei mängi nii nagu puit siis see on veel kehvem varjant , sest plastik siis ei lase raual üldse vibreerida. Tean et toelt laskmisel pannakse toe ja relva vahele käsi, mitte relv otse jäigale pinnale, kuna see aitab samuti täpsusele kaasa. Eraldi jutt on muidugi selliste relva pukkidega kuhu relv kinnitatakse tugevalt kinni.-See on muidugi üks teoorja ja mida mina tean ki8ndlasti on neid veel.

Muidugi on see müügimehe jutt jama. Lihtsalt sel põhjusel, et kõik algab toru vibratsioonist ja kui palju miski toruga kokku puutuv seda summutab. Ei saa olla, et toruga kokku puutuv puitosa seda vibreerimist mõjutab, aga plastiosa mitte. Ka see, et plastik ei mängi üldse, on jama. Ta mängib lihtsalt vähem, on inertsem. Laminaat on samuti oluliselt inertsem kui tavaline puu - põhjusel, et puidukihid on liimiga vaheliti ning suure surve all kokku pressitud - see ei saagi mängida nii nagu tavaline puit. Kuid ka laminaat reageerib natuke - umbes samapalju kui plastik. Vaieldaksegi, et kumb on parem, s.t. inertsem. Plastik on lihtsalt kergem. Benchrest püsside laed on plastikust (kevlar, fiiber jms) ning bedding-materjaliga lukukoja külge püsivalt liimitud - ei mingit mängimist. Indianiö pn õigus - poest ostetud riistal tuleb kõik asjad ise üle vaadata, siis tead et on mõtet moona raiskama hakata. Võtsin ka oma uue Zoli enne üheainsagi paugu tegemist pulkadeks ja lasksin meistritel lae kallal tööd teha, et oleks nagu vaja - ja sai suurepärane. Muidu poleks ei see ega teine olnud. Põhiline järeldus, millele suured gurud on jõudnud, on see, et pole oluline, milline beddingu meetod või stiil on valitud, peaasi, et see oleks konsistentne: kui on free-floating, siis mahtugu paber vaevata toru ja lae vahelt läbi; kui on full bedding, siis olgu toru kogu pikkuses laega heas kontaktis; kui on osaline, siis olgu see osa korraliku tasase pinnaga ja ühtlase alguse ja lõpuga, muu kanal olgu vaba - jne. Just selle konsistentsuse saavutamiseks ongi vaja asi enne proovimist lahti võtta ja üle käia. Täpsuspüssidel eelistatakse enamasti siiski täiesti vabalt hõljuvat toru, umbes pooltel juhtudel on lae esiotsas väike survepadi. Vaadake nt. briti Accuracy International püsside ehitust, see on suurepärane näide kõikvõimalike muutuvate tegurite välistamisest.

endal plaanis soetada tikka T3 Lite või Weatherby Vanguard Syntetic.
mõlemad siis plastist laega.
oskab keegi kommenteerida neid, millise rauaga tegu, kas hõljuv või pool hõljuv või jäik vms.
ja kas seda plasti ei anna ju ise enam parandada või mis, jama küll-osta uus püss ja hakka ikka ehitama veel
kas see jäigalt lae vastas(ilma vaheta) raud on siis vähem täpne või kuidas.