Mul selline küsimus ,et miks läheb jahipüssil 12 kaliibril löök nõelad pidevalt puru ,keegi oskab äkki sell teemal nõu anda,kuigi õlitan korralikult ,

Mis marki relvaga tegu?

Kas lööknõelade purunemine pole mitte seotud nö tühjalt laskmisega?! Mul vähemalt nii meeles, et sileraudsel pole see soovitatav. Parandage kui eksin.
Mind ajavad vihale nii mõnedki tuttavad, kellele oma püssi näitan! Nii mõnigi on kiire tegema kontrolllasku- "plõks-plõks!" (nagu Kalađnikovile oli ette nähtud). Ise olen vältinud tühjalt plõksimist.

Sedagi olen aru saanud, et liigne õlitamine toob pigem kahju. Ju ka mu esimese relva IĘ-18M-M pidevad tõrked olid sellest tingitud.

Vanema relva puhul, kui tühja plõksitakse, ei ole ime, et lööknõel murdub. Kui karastatud terast kogu aeg ikka ja jälle taguda, siis lõpuks läheb ta hapraks. Vanematel relvadel sai relva raudade kokkusurumisel päästikud alla vajutada, et vinnastusest vabastada.
Uuematel, al.- 2005, vene relvadel päästiku vabastamine kontr.- lasuta võimatu. Nii Jahipaunas öeldi ja kuidagi teisiti ei olnud võimalik.
Õlitus, isegi kui see liigne kipub olema, ei riku iialgi relva. Iseasi, kui õli padrunisse satub...







[/u]

Uuematele, eriti ühepäästikulistele kaheraudsetele tuleb osta dummy-padrunid, millega siis jahi- või spordipäeva lõpus vedrud lõdvestada. Need vidinad ei maksa ka hingehinda, ainus vaev on neid endaga kaasas vedada ja mitte ära kaotada vms.

BM

Mulle see jama ka ei meeldinud ,et lahtimurdes / vinnastades kaitseriivi peale lükkab ja ei lase kukkesi sujuvalt maha lasta.Võtsin lae tagant ära ja selle jupstüki välja mis kaitseriivi peale lükkab ja asi lahendatud ! Ärge nüüd hakake ..... ,selle riivi võib ka näpuga peale panna ,tuleb ainult endale see liigutus sisse harjutada.Ja olen ennast algusest peale sedasi harjutanud,et kaitseriivi lükkan alles siis maha kui laskmiseks püssi tõstan,seda siis jahil olles ,tiirus teine teema. Mul selle kohapealt väike ebausk/kiiks küljes -umbes nii ,et kui riivi enne vajadust maha lükkad jääb võimalus tulematta .Olen pannud tähele ,et mõni vend nagu küttiliinile seisab ,nii ka kaitseriivi vabastab,minuarust see eriti mõistlik ei ole!
Kivi kotti!

Ma küll aiman aga igaks juhuks küsin: kas see protseduur lahendas ainult kaitseriivi automaatse pealelükkamise juhtumi ikka ? Või oli see jublakas nii universaalne et selle eemaldamisel hakkas kukevedrusid kah saama sujuvalt alla lasta ?

BM

BM Täpselt nii oligi ,sest see kaitseriivi värk ju seda kukkede sujuvalt allalaskmist segabki .Kaitseriivi ei saa muidu maha lükata ,seega päästikud toimida,enne kui püss on kokku murtud ja siis käib juba klõpsakas! Ei tea kuidas need ühe päästikuga ,aga minu püssil on see nii!
kivi kotti!

See on küll hea uudis, järelikult on lootust, et võibolla ka ühepäästikulisel annab kukkesid pehmelt alla lasta. Pean uurima. Kuigi seal võib muidugi omaette tehnilisi takistusi veel olla - ühe vajutamisega ju kahte pauku sellest relvast tulla ei tohi.

BM

Võta laad tagant ära ja tutvu selle süsteemiga,kõik on ju inimese tehtud
kivi kotti!

Minu iz-12 toimib asi nii et kui vedrud vinnas siis murrad püssi lahti, võtad kaitseriivi maha, vajutad päästikud alla ja murrad püssi kokku. Ongi vinnastu maas. Ühesõnaga automaatne kaitseriiv vinnastamisel töötab ja maha saab ka lihtsalt ...

Minu Iz-27 `ga käib see samamoodi nagu Gunnar kirjutab. Kui jaht läheb üle vaikselt passimisest stiilis "hüppa jookse lase" siis segab mind ka see automaatne kaitseriiv.

Oli omalgi jama selle kaitseriiviga.Seakari tuli peale ja nagu ikka, emis põrsad ja lõpus kesikud, nii parajate paarimeetriste hüpetega.Võtsin emise taga oleva põrsa, käis üle pea aga kargas püsti, maad nii 25--30.Andsin teise ja jäi paigale siplema.Näen silmanurgast kuidas rea lõpus olevad kesikud pööravad ümber ja minust vassakult mööda.Padrun,püss kokku ja palge, viimane kesik on üle tee hüpet sooritamas, pool looma pikkust ette ja vajutus, tõrge, kaitseriiv krt jäi peale.Ja pidingi aint põrsaga leppima.Jahil ju sekundite mäng.

Kui kaitseriiv peale jääb, ei ole tegemist tõrkega. Kui siis ehk inimliku tõrkega (ei suutnud reageerida), aga ju sul süda ikka sisimas haledaks läks selle hirmsa tapmise peale. Pealegi põrsas päeva kohta on kahh ju hea...

Mul relvameister ei soovitanud ära võtta, vaid tegi hoopis lühemaks, pidi parem olema, ei teki lõtku...