| Jääger-online jahindus foorum http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/ |
|
| Norma Nosler http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/viewtopic.php?f=41&t=2076 |
1 Lehekülge 1 leheküljest |
| Autor: | pets [ L Märts 18, 2006 8:41 pm ] |
| Postituse pealkiri: | Norma Nosler |
Lasin sisse Sako 308, kuul Norma 11,7 g täpselt kekel, kui võtsin 9,7g 5-6 cm ülevalpool.Kuigi 100m peaks olema nullis. Milles asi kas keegi annab nõu. |
|
| Autor: | indian [ L Märts 18, 2006 11:17 pm ] |
| Postituse pealkiri: | |
Ilmselt raskemal ka algkiirus väikesem, seega on aeg 100m läbimiseks pikem ja tänu sellele ka gravitatsiooni mõju kestvam. Imelihtne ju? Vaata ballistikat ka sealt tabelist, Norma kodukalt näiteks. |
|
| Autor: | Arles [ P Märts 19, 2006 12:13 am ] |
| Postituse pealkiri: | Huvitav |
Aga miks ta peaks 100 m peal olema samas kohas? |
|
| Autor: | pets [ P Märts 19, 2006 7:44 am ] |
| Postituse pealkiri: | |
Minu teada on kuulid laetud nii et nad jooksevad 100mm ühte kohta. Hiljem lange nurk suureneb. Algkiirused on ju erinevad. Gravitatsioonil ei ole siia asja vähemalt 100 m peal. |
|
| Autor: | Ahto Kattai [ P Märts 19, 2006 8:11 am ] |
| Postituse pealkiri: | |
pets kirjutas: Minu teada on kuulid laetud nii et nad jooksevad 100mm ühte kohta.
Hiljem lange nurk suureneb. Algkiirused on ju erinevad. Gravitatsioonil ei ole siia asja vähemalt 100 m peal.  Asja sisu mõistmiseni veel pikk tee minna  Kui sa Indijani juttu ei usu võta kaks kivi ,erinevate kaaludega ja proovi kumba kaugemale suudad visata.
|
|
| Autor: | pets [ P Märts 19, 2006 8:30 am ] |
| Postituse pealkiri: | |
 et erineva suurusega kivi visata ühele kaugusele, tuleb rakendada talle erinevaid jõude. Minu teada on kuulid laetud ka nii. Või seletaksid mida tähendab 100m=x 
|
|
| Autor: | gunnar [ P Märts 19, 2006 8:43 am ] |
| Postituse pealkiri: | |
See 100m=x karbi peal tähendab seda et kui sa antud moonaga oled sihiku sisse lasknud 100m peale, siis selle tabeli abil saad teada kuidas kuul käitub 50, 150, 200, 250 ja 300m peal. Mitte seda et kõik maailma moonad 100m nullis on 
|
|
| Autor: | pets [ P Märts 19, 2006 8:50 am ] |
| Postituse pealkiri: | |
Kuidas kasutada siis eriraskusega kuule, kas tuleb igakord teha optikas korrektuure. Või minna lihtsalt ühe kuuli peale. |
|
| Autor: | Ahto Kattai [ P Märts 19, 2006 8:52 am ] |
| Postituse pealkiri: | |
pets kirjutas: :D et erineva suurusega kivi visata ühele kaugusele, tuleb rakendada talle erinevaid jõude. Minu teada on kuulid laetud ka nii. Või seletaksid mida tähendab 100m=x
Aga sa viska ühesuguse jõuga ,ehk "täislaenguga"/niipalju kui sul toorest on.  Ja mõtLe sellele ,et inimese teadmised võivad ka vahel puudulikud olla! Sa võid küll tõesti leida erineva kuuli raskuse ,kuid siiski sarnase jooksuga padruneid,aga enamasti see nii ei ole! Need tabelid kehtivad ikka silmaspidades et 0= ikka sama kuuliga lastud 0-ga
Kivi lendu!
|
|
| Autor: | baddmann [ P Märts 19, 2006 8:54 am ] |
| Postituse pealkiri: | |
pets kirjutas: Kuidas kasutada siis eriraskusega kuule, kas tuleb igakord teha optikas korrektuure. Või minna lihtsalt ühe kuuli peale.
Näiteks: 1. kasutad ühte kuuli, millega lased pikalt maalt ja vajad suurt täpsust - selle moona jaoks lased püssi ka sisse; 2. kasutad teist kuuli, millega lased lühemalt distantsilt suurt ulukit ja ei vaja nii suurt täpsust - oled tiirus proovinud ja tead enamvähem, kuhu suunda see kuul punktis 1 nimetatud kuuliga võrreldes tabab ning oskad seetõttu pikemal distantsil sihtimist jooksvalt korrigeerida; 3. teed optikas korrektuure igakordselt, kui erinevat kuuli kasutama hakkad ja omad vastavaid märkmeid endaga kaasas (peas v paberil); 4. ei osta poest moona, vaid laed ise ja ajad moona ühte jooksma (kindla distantsi peal küll reeglina ainult) ja unustad enamuse punktides 1-3 mainitust. BM |
|
| Autor: | pets [ P Märts 19, 2006 9:19 am ] |
| Postituse pealkiri: | |
Tänan, vastuste eest. Mul oli siiani ekslik arusaam kuuli nulli jooksmisest. 
|
|
| Autor: | indian [ P Märts 19, 2006 11:16 am ] |
| Postituse pealkiri: | |
Kulla Pets, kui Sa ei pea gravutatsiooni mõju miskikski, siis huvitav, kes oli Su füüsikaõpetaja. Valem on väga lihtne. Kui relvaraud on teoreetiliselt maapinnaga paralleelne (Praktiliselt küll võimatu, sest maakera pole lapik ega seisa kolmel elevandil, kes on roninud kilpkonna kilbile) ja sama rasked kuulid vabastatakse üheaegselt, st. üks väljub rauaõõnest ja teine vabaneb sama kõrgelt kui relvatoru, kukuvad nad maha samuti pea üheaegselt. Üks nina alla, teine kaugemal. Ma ei viitsi praegu arvutama hakata, kui pikk on see aeg, õigemini kui lühike, aga nii see on. Selleks ongi kuuli trajektoor alguses tõusev. SOTT. |
|
| Autor: | Metslane [ P Märts 19, 2006 1:55 pm ] |
| Postituse pealkiri: | kuid.. |
 Teoreetiliselt võib isegi nii olla, aga praktikas ei tea, kas läheks läbi...
Peost vabalangmisse lastud kuul kukuks maha [ruutjuur(2*1,5 m/9,81 m/s2)=0,553 s] 0,553 sekundi jooksul. Sellisel juhul peaks vindi kuul, mille algkiirus on kusagil 800 m/s lendama [800m/s*0,553s=442,4m] 442,4 meetrit ja siis õnnelikult maanduma gravitatsiooni tõttu. Teise kuuli liikumist läbi õhu saadab veel hulk aerodünaamika valemeid ja kui odaviskaja Andrus Värniku kõrval viske hetkel maha kukutada oda, siis jõuab ta peale sinu kukutadud oda maandumist hulk aega veel karjudes odale hoogu juurde anda. M.O.T.T. Aga selles oli sul õigus, et "maakera pole lapik ega seisa kolmel elevandil, kes on roninud kilpkonna kilbile" Oleme sõbrad ikka edasi! |
|
| Autor: | Arles [ P Märts 19, 2006 2:52 pm ] |
| Postituse pealkiri: | Lugemist |
http://www.chuckhawks.com/bullet_trajectory.htm Jutu lühikokkuvõte lisandtega selline: Alati vaadatakse sihtmärgi poole otse - optika või lahtise sihikuga. Selle tulemusena on raud suunatud veidi üles, kuul jõuaks samasse kohta. Olenevalt sihtimiskaugusest siis erinev nurk optika ja püssi telje vahel. Mitte üks kuul aga ei tõuse rauast väljumisel. Lihtsalt ta ongi ülespoole sihitud. Sihtides siis 40 kraadise nurga all, jõuab kuul enne reaalset langemise algust koguda paraja jupi kõrgust ja 312 kaugust on tõusutee üks osa. Aga lastes 600 m pealt 800 m/s algkiirusega kuuliga sokku, peab laskma ilma tuuleta ja nii "lehma jagu" üles toru suunama. Kuulide kukkumiskiirused aga näpu vahelt langeda lastes üsna sarnased - õhutakistus maru väike (põhikool, katse kivi ja udusule kukkumisega vaakumis) - põhiline languse erinevus tuleneb kuulide kiirustest ja kiiruste langemistest - mida kiiremini liigub, seda kaugemale jõuab sama kukkumisaja jooksul liikuda. |
|
| Autor: | Metslane [ P Märts 19, 2006 3:23 pm ] |
| Postituse pealkiri: | väike viga ka |
Muutsin oma postituses arve, sest olin valemis kahega läbi korrutamata jätnud. Tegelik vabalangemise valem on siiski: h=(g*t^2)/2, kus g on vabalangemise kiirendus 9,81 ja sealt aeg t avaldades saame: t=ruutjuur(2*h/9,81) 
|
|
| 1 Lehekülge 1 leheküljest | Kõik on UTC + 2 tundi |
| Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|