Jääger-online jahindus foorum

Tekkis selline küsimus,et kui vintraudsel relval puhastamiseks toru maha võtta,siis tagasi kruvimisel kas on mingit tähtsust,millise jõuga kruvid kinni keerata Kusagil mälusopis nagu oleks,et päris ükstapuha see asi pole,aga vot mida ei mäleta,seda ei mäleta.
Mõtlesin,et hooaeg hakkab peale ja vaataks,mis sinna raua ja lae vahele ka eelmise hooaja jooksul kogunenud on .Eelmine kord sai lihtsalt tagasi kruvitud,aga nüüd tahaks ikka õieti teha.

Mart kirjutas:Mõtlesin,et hooaeg hakkab peale ja vaataks,mis sinna raua ja lae vahele ka eelmise hooaja jooksul kogunenud on .Eelmine kord sai lihtsalt tagasi kruvitud,aga nüüd tahaks ikka õieti teha.

Aga kui Sa nii küsid, siis pidi selleks nagu põhjus olema. Et kas eelmine kord pidi lasketäpsus või -punkt muutuma või muutuski

No seda peenikest s..tta on seal tõesti tublisti, sest sellese prakku satub õli ju paksemalt, mis sodi kogub. Isegi roostetäpi võib leida!

seal on tegelikult väga lihtne retsept: jäta alati järgmise korra jaoks ka lõpuni keeramise maad, käes peab olema tunnetus, et kui nüüd veel pool pööret teen, siis on umbselt (v.k. "duga") kinni, muidu rikud pikapeale keermed ära. Kõige parem on, kui lahti võttes käsi "mäletama" jääb eelmist kinnituspinget. Kindlasti ei tohi täie jõuga kinni keerata lõpuni. Kui Sul tekib kinnitustes kahtlusi, saad alati üle kontrollida peale paari-kolme kontroll-lasku tiirus, mida nagunii tegema pead.

Ei ole aega olnud netist kaevata,aga ma otsin selle asja välja.Kui leian panensiiagi kirja,arvan,et teistelgi sama küsimus võib tekkida.

Sako 75 Hunter 30-06, 2003 aasta väljalase. Kui hakkasin samal eesmärgil laadi eemaldama, siis tehases oli see ikka kinnnnni keeratud. Algul mõtlesin, et las jääb sinnapaika aga.. Tegin kruvika otsa vähe ringi, et parem istuks ja sain lõpuks lahti.
Mingist tundega keeramisest ma küll aru ei saand.

Minu püssil kui reguleeriti poes päästiku tugevust siis ka keerati kruvid kinni sellise jõuga, et ikka olid kinni. Dünamomeetrit ikka selleks ostma ei hakka ja see ka jama kui laskmise ajal püss kätte ära laguneb.

Kinnituspoldid peaksid läbi kaba minema ju läbi metallhülsside. Samas toetub sel juhul metall vastu metalli. Kinnitused on ikkagi lukukoja ja padrunipesa küljes, mitte raua. Keerake aga ikka korralikult kinni, mitte nii, et hoiaks kasvõi autol ratast all aga mõistlikult. Loksuv raud teeb kaba praguliseks. Lasketäpsusele kinnitusmoment kui on kindlalt kinni ei mõju.

indian kirjutas: Lasketäpsusele kinnitusmoment kui on kindlalt kinni ei mõju.

Mõjub ikka küll. Tähtis ei ole ainult see, et oleks kindlalt kinni. Tähtis on see, et igal kinni keeramisel kasutataks samat jõudu, selleks olekski soovitatav kasutada moment võtit. Muidugi see, mis on kellegi jaoks piisav täpsus, kellegi jaoks aga mitte, mida keegi selle täpsuse saavutamiseks on valmis tegema, on teine teema.

Ajage ikka asi nii teaduslikuks, et pilt eest. 100m peale millimeeter tähtis? Kinnitused on LUKUKOJA ja PADRUNIPESA küljes, trajektoori määrab siiski raud, õigemini isegi selle üsnagi suudmelähedane osa. Lollist peast võib endal mõni ka tilli otsast rebida, asi see püss siis tuksi keerata on? Saab ka torutangidega keerata, ja dünamomeetriga keerata pole ka keelatud. Teoreetiliselt on ehk tuhandeid põhjusi, mis trajektoori mõjutavad, kuni sääseparveni välja, aga praktikas on siiski enamuse neist tähtsus promillides. Kui keegi nii paranoiliselt kahtleb, Jumala pärast, minge laske tiirus paar laksu ja veenduge, kas kõik on korras. Ise ju keerate oma relvi kokku- lahti, ju ikka teate, kui tugevalt eelmine kord krudisite. Ikka parajalt mehed, ikka parajalt.

Olen oma relva kordi lahti keeranud ja kinni kah. Vähemalt igal hooajal on kord kaks kaba rauast eemal olnud ja kõik ära puhastatud ja kaba õlitatud. Kinni keeran lihtsalt tundega, et kääks ja ongi kinni. Mingit muut imet ei ole kasutanud, dünamomeetriline võti oleks kindlasti abiks aga kui keegi pole öelnud, mis jõuga keerata, siis pole ju mõõdikust kah kasu...
Ja ka manualis pole sõnakesti jõust, ainuke asi, millele tähelepanu kästakse pöörata, on "rekyylivaimmennin" ehk siis pisuke metalljunnike, mille eesmärgiks on tagasilööki kabasse suunata...

http://www.sako.fi/pdf/manuals/Sako591_691_LH.pdf

Lukukoja&raua eemaldamisse kabast ning selle mõjust täpsusesse.. hmmm, ma arvan, et kui need ikka samamoodi tagasi panna ja mõistlikult kinni keerata, ei juhtu midagi. Kui nad on teineteise suhtes oluliselt ( loe: soss-sepa poolt mingi imevalemiga paigutatult) teistsuguse nurga all, siis saab mõjutatud olema laskja asend aga mitte relva lasketäpsus, nii avasihiku kui ka optilise sihiku puhul. Sest sihik jääb ikka samamoodi relvale kinnitatud, seda ju ei reguleerita...
See kui laskja lasta ei oska on juba teine teema ju, vai mis?

ma seda oma postitust selles mõttes kirja panin, et kruvide keermetega vägistama ei hakataks, pärast kunagi maksab kurjast kätte. Kui ikka relva suhtuda nagu salaarmukesse, õrnalt silitades, küll tema ka siis sulle samaga vastab. See millise jõuga tehases kruvid kinni poodud ep ole mette standart millest lähtuda relva edasise kasutamise ajal. Relvatehaste, konkreetselt Browningu koostekvaliteedi kohta enda poolt tunnetatud näide poolautomaadi baasil: puudus eeslae rauakinnituspoldi all vaheseib, ise ka alguses aru ei saanud miks kuuli hajuvus nii suur on? Esilaad oli kõvasti raua küljes lihtsalt kinni, sealt ka liigne vibratsioon, seda enam, et seal ka püssirohugaasid ümberlaadimiseks väljapääsu otsisid. Milles asja iva? Tegelikult kirjeldatud häda lahendas 0,7 mm paksune seib, seda meie eesti praktikas.

Hendriku arvamusega täiest nõus, lihtsalt oma kogemustest:
kujutage natuuris ette kui raske on hooldada poolautomaati reeglitepäraselt, see nõuab kübe rohkem pühendumist püssile. See ei olnud mitte öeldud intrigeerivas, halvustavas, hammustamist etteootavas vmt. võtmes

Check for loose screws, and tighten if necessary. I suggest tightening the front lug screw first, to 50 inch-pounds of pressure. Then tighten the rear lug screw(s) to 30 inch pounds. Over-tightening can warp the action and produce poor accuracy.

No nii ,leidsin Barnesi lehelt, et esimene kruvi 5,7 Nm ja tagumine(ised) 3,5 Nm.
Liialt kõvasti kinni keeratud kruvid pidavat täpsusele mõjuma.

Minul vast ehk pole selle teadmisega suurt midagi peale hakata,jahitingimustes vast pole see täpsuse kadu tuntav,aga kes võistulaskmisega tegelevad,neil ehk küll ja noorematel meestel.

Mardil õigus, tahtsin just sedasama kirjutada. Levinud reegel on see, et esimene (s.t. püssiraua suudmepoolne) kruvi tuleb korralikult kinni keerata. Vägistada pole hea, liiga kõva on pigem halb. Aga kindlalt kinni, tundega, nagu Sergo õpetab. Tagumine kruvi keerata kinni nii umbes 10-25% võrra vähema jõuga. See retsept pidada paljude kirjutiste kohaselt puukabades optimaalse täpsuse tagama, kuid ma ei tea, mida meie profilaskurid selle kohta ütlevad. Seda tean, et snaiprid oma sünteetiliste kabade ja lukupikkuste alumiinumplokkidega kabade sees keeravad oma mõlemad kruvid kinni ühesuguse pingega, kasutades jõuvõtit, mis on sätitud andma 65 naela ruuttollile (65 in/lbs) - mis see euroopa mõistes tähendab, pole viitsinud arvutada Aga seal on metall vastu metalli, mitte niiskuse ja temperatuuri käes mängiv puu nagu enamikel meie püssidel...