Tere
Pole varem vajadust olnd- raudadejärgi- ikka tina antud - a vat huvitav- kuda neid isetapjaid paigaldatakse... Selgesee, et vette ja rajale.... a nii, et käed-jalad omal terveks kah jääks...
Trapperis vaatasin üksvahe- kätevahel keerutasin nii- ja -naa- müüa ainlt oskas seletada- et kaks laksu vedrud panevad- a letipääl mitte proovida eisaaju (ja kas ta üldse oskas?)...
Tegelt isiklikult ikka rohkem meeldib kobrast passida- a vat seal, kus nad juba praega kurja teevad- metsa mahavõtavad- aitab vist siiski raud kõigekiiremini/effektiivsemalt.
Siit ka küssa- on keskit tartumaalt või lähiümbrusest- kes viitsiks näidata või vähemalt siinsamas foorumis tehnoloogiat veitsa jagada?
tsuks nigu ma olen...
Koppra rauad
-
4x4 Urukoer
- Postitusi: 89
- Liitunud: E Nov 24, 2003 7:19 pm
RAUAD!??
Pakun välja, et rauad ühed ilmatu vastikud asjad on, laisa jahimehe pärusmaa...mingit naudingut jahil käigust ei saa...see rohkem tundra ja siberi alade jahist elatuva küti ala! EI SOOVITA, seda enam, et näha ka nende ohtlikkus ükskõik kellele, astud **** ise veel sisse!!
Connibear tüüpi rauad koprale kinnitatakse kahe vaia vahele.Möödad vahe ära, taod vaiad paika,vinnastad rauad maas jalaga surudes ära ja tõstad vaiade vahele nii,et vai läheb vedru vahelt või vedru rõngast läbi.Vaiad hoiavad rauda püsti ja paigal.Igaksjuhuks tuleks raud veel kinni ka siduda.Ma ise ainult ühe korra proovind nii, et ma eriti tarka juttu ajada ei oska,siis panin rauad tammi peale ülejooksule, kuhu oli vesi väikse ojakese uuristand.Raudade kõrvale tuleks roigastest aed teha, et kobras ikka kindlasti rauda läheks.
sellest haigusest lahti ei saa
conibear
Pakun välja, et rauad ühed ilmatu vastikud asjad on, laisa jahimehe pärusmaa...mingit naudingut jahil käigust ei saa...see rohkem tundra ja siberi alade jahist elatuva küti ala! EI SOOVITA, seda enam, et näha ka nende ohtlikkus ükskõik kellele, astud **** ise veel sisse!!
mhm, no suhteline asi see laiskus... kui oled üldse raudade ülespanekuga hakkama saanud ja iga jummala hommikul (vahel ka õhtul)vaatamas käid, huvitav, kas siis ka laiskusest veel räägid. ja kui tuleb mõned kildid jalgsi ka veel käia? mina naudin ka paljalt looduses viibimist, rääkimata eluka tabamisest. noh, aga igal mehel omad eelistused ja põhimõtted.
olen conibear- tüüpi raudasid kasutanud paar hooaega, mõne korra olen ilma ka jäänud.
nn tehnoloogia on minul järgmine: vead vedrud ükshaaval vinna, paned nad lukku, paned rauad püügiasendisse, päästik paika, rauad vette, kinnitad vaiadega ja võtad ettevaatlikult lukud maha. et vedru vinna saada, surun mina selle jalaga kokku ja siis jalga peal hoides panen luku peale. kui on vaja tühjasid raudasid ära korjata, siis ajan need mõne kaikaga kinni.
kuhu rauad üles panna, seda peaks iga mees ise vaatama. üks asi on aga kindel, et kuivale neid raudasid kohe kindlasti EI TOHI
panna. siis võib enne kobrast jõuda sinna su väga hea sõbra taks või siis peremees ise või miski muu metsaelukas peale kopra.
aktiivne jaht meeldib ikka rohkem, aga kui vaba aega rohkem ja nii juhtund, et kopraonud mitmes kohas ülbitsema
hakanud, siis püüan ka raudadega.seal on teine rebane!
Re: conibear
shikaree kirjutas:olen conibear- tüüpi raudasid kasutanud paar hooaega, mõne korra olen ilma ka jäänud.
Kas oled ilma jäänud saagist või raudadest?
Ehk puudukaksid paari sõnaga raudade ülesseseadmist kohtadesse, kus lauged kaldad. Olen ise ka sellega natuke pusinud, aga need kohad on kuidagi kättesaamatuks jäänud. Eriti keeruline (ütleks suisa võimatu) on raudu paigutada nii, et need veest välja ei jää. Pean silmas just neid kohti, kust väljas söömas käivad. Kui pikki piirdeaedu roigastest (nende suunamiseks) kasutatud on?
Mõnele, kes ei tea, siis kontrollimine polegi just nii aeganõudev, kui vastavaks püügiks ettevalmistamine (vähemalt minu jaoks).
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
raudadest pole ilma jäänud, mõnikord olen tühja kotiga jäänud
aga kuradima raske on öelda, et kuidas rauad üles panna kui pole ise kohta näinud. sa proovi ennast kopra nahka mõelda (kes arvab, et nalja koht, siis paneb mööda) ja vaata siis, mis teha tuleks. ära tõkkeid selliselt küll pane nagu oleks pioneerirühm kaitserajatisi teinud, pilt peab jääma võimalikult algsele sarnane.
seal on teine rebane!
shikaree kirjutas:aga kuradima raske on öelda, et kuidas rauad üles panna kui pole ise kohta näinud. sa proovi ennast kopra nahka mõelda (kes arvab, et nalja koht, siis paneb mööda) ja vaata siis, mis teha tuleks. ära tõkkeid selliselt küll pane nagu oleks pioneerirühm kaitserajatisi teinud, pilt peab jääma võimalikult algsele sarnane.
Pole tegelikult raske ette kujutada kallast, mille servast hakkab peale õhuke ca 20 cm vesi. Tavaliselt on nad selle veel nii mustaks ka trampinud, vahest isegi vagu sees, aga probleemiks on just veekihi paksus (20 cm). Kas on keegi järsku ise seda süvendanud, et kui on mõnda aega harjunud, siis püüda või kuidas? Nn. aiad olen ma varakult valmis teinud, et kui on nendega mõned kuud harjunud, siis alles üritan, aga see selleks. Riputaks ka selgituseks pildi ülesse, aga FTP´d pole
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Mnjah, eks selle üle pole tõesti mõtet vaielda, et minu väide et raudadega püük nüüd ainult laisa jahimehe pärusmaa on, eks ta loomulikult suhteline asi ja igamehe eelistustest ja põhimõtetest kinni on, variante siin on mitmeid.
Kuid, spekuleerides, siis arvan veel et jääb siiski õhku selline minu väide, et kui paljudele see kobras suurt tüli teeb, siis tema eesmärgiks jääb ainult mugav kinnipüüdmine ning tõeline jahiline nauding, hiilimis- ja laskemoment jääb olemata.
Selleks need rauad tõesti annavad hea võimaluse, paned üles, lased töötada neil, aegajalt käid vaatamas...Kui pole tahtmist head konservi teha või muul moel liha, nahka väärtustada siis pole ju vahet, kas käia iga õhtu või iga hommik...Ja tean raudselt, et selliseid mehi on tegelikult päris palju! Kuid samas loodan, et tõsiste jahimeeste hulgas neid ikka vähemaks jääb.
Lisaks veel ohtlikkus, vahet pole kas vees või maal need löögimehhanismiga agregaadid on. Meie Eestis pole eriti kohta, kus suvaline inimene-matkaja enam ära ei eksiks ja kes ei oska vaadata-oodata, siis päris hea võimalus on neisse siiski sisse astuda ja hoia siis oma nahk, kui see raudade asetaja silmapiirile sattuma peaks.
Kuid, spekuleerides, siis arvan veel et jääb siiski õhku selline minu väide, et kui paljudele see kobras suurt tüli teeb, siis tema eesmärgiks jääb ainult mugav kinnipüüdmine ning tõeline jahiline nauding, hiilimis- ja laskemoment jääb olemata.
Selleks need rauad tõesti annavad hea võimaluse, paned üles, lased töötada neil, aegajalt käid vaatamas...Kui pole tahtmist head konservi teha või muul moel liha, nahka väärtustada siis pole ju vahet, kas käia iga õhtu või iga hommik...Ja tean raudselt, et selliseid mehi on tegelikult päris palju! Kuid samas loodan, et tõsiste jahimeeste hulgas neid ikka vähemaks jääb.
Lisaks veel ohtlikkus, vahet pole kas vees või maal need löögimehhanismiga agregaadid on. Meie Eestis pole eriti kohta, kus suvaline inimene-matkaja enam ära ei eksiks ja kes ei oska vaadata-oodata, siis päris hea võimalus on neisse siiski sisse astuda ja hoia siis oma nahk, kui see raudade asetaja silmapiirile sattuma peaks.
-
rajaleidja
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Minu teada peab ju iga raua asukoht olema tähistatud, et iga juhuslik inimene, kes lähedusse satub, oleks nendest teadlik. Mis seal sildil täpselt kirjas peab olema, ei mäleta. Omaniku nimi oli suht kindlalt. Ja lõksu asukoht peab vist olema lindikestega ümbritsetud. Võtke seadus lahti, seal täpselt kirjas.
-
rajaleidja
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
rajaleidja kirjutas:Ja lõksu asukoht peab vist olema lindikestega ümbritsetud.
EI mingeid lindikesi, see igamehe oma asi kuidas tähistab va. jahitunnistuse number.
§3. Jahipidamise nõuded püünise kasutamisel
(1) Püünis tuleb paigutada selliselt, et see oleks ohutu inimesele.
(2) Püünisel või varjatud püünise juures nähtaval kohal peab leiduma märgis jahitunnistuse numbriga. Märgise loetavus peab olema tagatud kogu püügiperioodi kestel.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
nii... ma nüüd võtaks sellel teemal ise ka sõna. sest kogemusi mitme aasta jagu. alustaks sellest, et raudadega püük ei ole üldse mitte laiskuse ilming. omajagu põnevust ja osavust pakub see küll. püssiga passimine on omaette teema ja siis on see adrenaliini ja käetäpsuse pool lisaks, aga rauapüügil omad võlud. Kütt'lt küsiks kohe, et kas raua püüki ise proovinud oled? (tegelikult võib vabalt olla nii, et mõnele ei meeldi see ka siis kui seda proovitud).
nii, Tsuksile... et kui Tartusse satud, siis ma hea meelega võin demoda raudade ülespanekut ja mõningaid nõkse mis asjale turvlisust lisavad. ja see on 99.99% absurd, et keegi conibear raudadesse sisse koperdab, peale kopra ja saarma (ptüi 3x, endal pole juhtunud). et kui siis huvi, kirjuta feen@ut.ee, suhtleme sel teemal.
Liha teemal, igasuguseid eelarvamusi on kopra liha kohta. Aga kehtib ainult see reegel, et kui eelarvamused kõrvale jätta, siis pole mittesöödavat kopraliha, on ebapiisavad oskused selle valmistamisel.
Ja nüüd siis raudade ülespanekust mõningaid lisamärkusi.
(ja kui keegi pole veel ikka tähele pannud, siis Lehepäälik soovitab kuidas kobrast püüda... ei nõustu ainult sellega, et raudadega püütud kobras süüa ei kõlba). Kõigepealt, asja teeb palju lihtsamaks nöör, ühes otsas aas, ja sinna pista jalg, et nöör (soovit. peenike köis) korralikult alt paigal oleks, siis pista see läbi raua aasade, tiir peale ja ülemisest nööri otsast on väga mugav vedrut kokku tõmmata. tohutult kergem kui jalaga peale astudes, või käega surudes, ja tihti on pinnas nii halb, et raske on peale astudes neid kokku suruda. siis kaitsed peale. ja nüüd üks väga oluline nõuanne, kui vedrud koos ja raudu vinnastama hakkad (nö. päästikut ja selle kinnitust ühendama), siis raudade kokku pigistamisel võib juhtuda, et vedrukaitsed tulevad maha, endalgi juhtunud korra, õnneks ei juhtunud midagi. aga nagu jahilistis selgus, on ka seda ette tulnud, et kellelgi käsi jääb vahele. sel juhul jällegi on nöör abiks. nii, et kontrolli seda kohe, alati ja lükka siis neid üles poole (ps. selle nööri teemal olid kusagil internetis ka joonised, aga enam ei mäelta kus ma neid nägin).
Mis veel... kui raudasid üles panna, siis paneku kohta valides, kas ülespoole tammi või allapoole, peab jälgima kas tegemist kopra ülekäigukohaga, siis allapoole tammi, või on tammi lõhutud selleks, et vett alla saada ja kobras tegeleb öösiti siis sellega, et ehitab uue tammi (sel juhul muidugi püssiga hea passida, kuid juhtus ka nii, et kobras ilmus nii pimedas, et enam ei näinud lasta, ja kadus enne kui piisavalt valgeks läks). aga sel juhul siis tuleb rauad ülespoole tammi, muidu ta mätsib need lihtsalt kinni, või lükkab oksa sisse.
Siis, rauad ei pea olema täielikult vee all. tihti polegi sellistes kohtades vesi nii sügav. ja siis rauad paremini nähtavad ka inimestele. Raudade juurde tasub kindlasti (kui pole ikka ideaalset nö liurada kopral, et otse sisse) paigutada oksi, et tekiks mingi ainuke läbipääsu moodi tee, mis siiski kopra üllatuseks sisaldab raudasid.
Ja loomulikult tuleks raudadele kinnitada, vedruaasa külge, peenike tross või vastupidav nöör, et juhul kui kopras viimase sööstu teeb (koos raudadega), siis ta kuhugile raskesti kättesaadavasse kohta nendega ei maanduks. Ja selle trossi külge on hea teipida ka sildi nime ja muude vajalike andmetega (korralikult niiskuskindlalt ja nähtavalt paigaltatuna).
Veel... raudadele on mõistlik õmmelda riidest kott, aitab roostet västida, pärat jahti kuhugile ahju (radika) juurde kuivama, ja püsivad suht korras.
Mis veel meelde tuli, paar korda on vedrukaitsed peale ununenud, ja hommiku avastad, et kobras sisse korra läinud, aga kuna rauad sel puhul kinni ei lähe, siis tuleb järgmist päeva oodata. Nii, et enne kui raudade juurest lähed, vaata üle kas need töökorras.
Siis (kui keegi veel lugeda viitsib
), siis mis mina rauapüügis leian. Liha - vägagi söödav, ja seda suhteliselt palju. Pärast jahti hea sõpradega niisama istumise kõrvale hammustada.
Nahk - parkimine kallis küll, aga kui kusagilt leiab kellegi, kes pargib odavamalt, siis ilus nahk, juhtub ka seda, et mõni tuttav ostab ära, või siis ise hea kinkida.
Loodus - kui satub selline koht olema, et astud 50 m teeservast, paned rauad paika, ja hommikul kobras olemas, siis pole küll erilist jahinaudingut. Sel puhul siis valin mõne kaugema koha lisaks, saab muude loomade tegemisi-toimetamisi ka jälgida.
Kahjustuste likvideerimine - on olnud mõni metsauputamise teema ja siis teelõiguuputamise teema. Metsauputamise teemal on ainult rauapüügist tihti vähe kasu, või siis peab ikka pikalt neid raudasid panema. Püssiga see eelis, et kui neid mitu ringi kolistama juhtub, siis võib õhtul ka mitu looma manalateele saata. Arvatavasti siiski sellistes olukordades koerad ja mõrrad jms kõige parem, aga sel teemal kohemus null.
nii, Tsuksile... et kui Tartusse satud, siis ma hea meelega võin demoda raudade ülespanekut ja mõningaid nõkse mis asjale turvlisust lisavad. ja see on 99.99% absurd, et keegi conibear raudadesse sisse koperdab, peale kopra ja saarma (ptüi 3x, endal pole juhtunud). et kui siis huvi, kirjuta feen@ut.ee, suhtleme sel teemal.
Liha teemal, igasuguseid eelarvamusi on kopra liha kohta. Aga kehtib ainult see reegel, et kui eelarvamused kõrvale jätta, siis pole mittesöödavat kopraliha, on ebapiisavad oskused selle valmistamisel.
Ja nüüd siis raudade ülespanekust mõningaid lisamärkusi.
(ja kui keegi pole veel ikka tähele pannud, siis Lehepäälik soovitab kuidas kobrast püüda... ei nõustu ainult sellega, et raudadega püütud kobras süüa ei kõlba). Kõigepealt, asja teeb palju lihtsamaks nöör, ühes otsas aas, ja sinna pista jalg, et nöör (soovit. peenike köis) korralikult alt paigal oleks, siis pista see läbi raua aasade, tiir peale ja ülemisest nööri otsast on väga mugav vedrut kokku tõmmata. tohutult kergem kui jalaga peale astudes, või käega surudes, ja tihti on pinnas nii halb, et raske on peale astudes neid kokku suruda. siis kaitsed peale. ja nüüd üks väga oluline nõuanne, kui vedrud koos ja raudu vinnastama hakkad (nö. päästikut ja selle kinnitust ühendama), siis raudade kokku pigistamisel võib juhtuda, et vedrukaitsed tulevad maha, endalgi juhtunud korra, õnneks ei juhtunud midagi. aga nagu jahilistis selgus, on ka seda ette tulnud, et kellelgi käsi jääb vahele. sel juhul jällegi on nöör abiks. nii, et kontrolli seda kohe, alati ja lükka siis neid üles poole (ps. selle nööri teemal olid kusagil internetis ka joonised, aga enam ei mäelta kus ma neid nägin).
Mis veel... kui raudasid üles panna, siis paneku kohta valides, kas ülespoole tammi või allapoole, peab jälgima kas tegemist kopra ülekäigukohaga, siis allapoole tammi, või on tammi lõhutud selleks, et vett alla saada ja kobras tegeleb öösiti siis sellega, et ehitab uue tammi (sel juhul muidugi püssiga hea passida, kuid juhtus ka nii, et kobras ilmus nii pimedas, et enam ei näinud lasta, ja kadus enne kui piisavalt valgeks läks). aga sel juhul siis tuleb rauad ülespoole tammi, muidu ta mätsib need lihtsalt kinni, või lükkab oksa sisse.
Siis, rauad ei pea olema täielikult vee all. tihti polegi sellistes kohtades vesi nii sügav. ja siis rauad paremini nähtavad ka inimestele. Raudade juurde tasub kindlasti (kui pole ikka ideaalset nö liurada kopral, et otse sisse) paigutada oksi, et tekiks mingi ainuke läbipääsu moodi tee, mis siiski kopra üllatuseks sisaldab raudasid.
Ja loomulikult tuleks raudadele kinnitada, vedruaasa külge, peenike tross või vastupidav nöör, et juhul kui kopras viimase sööstu teeb (koos raudadega), siis ta kuhugile raskesti kättesaadavasse kohta nendega ei maanduks. Ja selle trossi külge on hea teipida ka sildi nime ja muude vajalike andmetega (korralikult niiskuskindlalt ja nähtavalt paigaltatuna).
Veel... raudadele on mõistlik õmmelda riidest kott, aitab roostet västida, pärat jahti kuhugile ahju (radika) juurde kuivama, ja püsivad suht korras.
Mis veel meelde tuli, paar korda on vedrukaitsed peale ununenud, ja hommiku avastad, et kobras sisse korra läinud, aga kuna rauad sel puhul kinni ei lähe, siis tuleb järgmist päeva oodata. Nii, et enne kui raudade juurest lähed, vaata üle kas need töökorras.
Siis (kui keegi veel lugeda viitsib
), siis mis mina rauapüügis leian. Liha - vägagi söödav, ja seda suhteliselt palju. Pärast jahti hea sõpradega niisama istumise kõrvale hammustada.
Nahk - parkimine kallis küll, aga kui kusagilt leiab kellegi, kes pargib odavamalt, siis ilus nahk, juhtub ka seda, et mõni tuttav ostab ära, või siis ise hea kinkida.
Loodus - kui satub selline koht olema, et astud 50 m teeservast, paned rauad paika, ja hommikul kobras olemas, siis pole küll erilist jahinaudingut. Sel puhul siis valin mõne kaugema koha lisaks, saab muude loomade tegemisi-toimetamisi ka jälgida.
Kahjustuste likvideerimine - on olnud mõni metsauputamise teema ja siis teelõiguuputamise teema. Metsauputamise teemal on ainult rauapüügist tihti vähe kasu, või siis peab ikka pikalt neid raudasid panema. Püssiga see eelis, et kui neid mitu ringi kolistama juhtub, siis võib õhtul ka mitu looma manalateele saata. Arvatavasti siiski sellistes olukordades koerad ja mõrrad jms kõige parem, aga sel teemal kohemus null.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...