Login    
    Registreeri KKK  •  Otsi    

Kõik on UTC + 2 tundi


Ava uus teema Vasta teemasse  [ 17 postitusi ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine
Autor Sõnum
 Postituse pealkiri: Toosikannu
PostitusPostitatud: R Märts 13, 2015 10:33 am 
Offline

Liitunud: T Dets 11, 2007 5:26 am
Postitusi: 402
Asukoht: Järvamaa
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=70992069

_________________
Ole kui leebe tuul...


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Toosikannu
PostitusPostitatud: R Märts 13, 2015 11:32 am 
Offline
Kasutaja Avatar

Liitunud: T Veeb 03, 2004 4:58 pm
Postitusi: 3073
Asukoht: Tartu
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

_________________
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Toosikannu
PostitusPostitatud: R Märts 13, 2015 11:43 am 
Offline

Liitunud: K Nov 03, 2004 9:13 pm
Postitusi: 420
Asukoht: Tallinn
Feen kirjutas:
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.


Või astu bensukast läbi ja soeta Maalehe värske number.

_________________
Ma ei kuuluta tõde. Avaldan vaid arvamust.


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Toosikannu
PostitusPostitatud: R Märts 13, 2015 11:47 am 
Offline
Kasutaja Avatar

Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm
Postitusi: 1164
Asukoht: 58°22'N 26°43'E
Tsiteeri:
Punahirv piilub iga põõsa tagant
13. märts 2015 08:59

Viio Aitsam

Maaleht
Punahirv piilub iga põõsa tagant

Pilt
Toosikannu loomapargi hirvepullid on tulnud söötmisplatsile silo sööma. Ees paremal on näha ka soolak.
Foto: Viio Aitsam

Neli ja pool aastat loomapargi rajamise luba oodanud Toosikannu Puhkekeskus peab nüüd Raplamaal 163pealist hirvekarja. See on aga hoogu andnud arutelule, kas Eesti saaks aediku-jahimoodi vältida.

Toosikannu Puhkekeskus on omaette paik – hooned asuvad suure, inimasustuseta maavalduse südames. Kogu valdusel on ümber kolme meetri kõrgune ulukiaed. Õieti on aedasid kaks, sest 920hektarise loomapargi sees on ka väiksem – 140hektarine. Väikest hüütakse hirvepargiks, kuna seal elavad ainult punahirved. Suures on hirvedele lisaks põdrad, metskitsed, metssead ja väikeulukid.

Hirved on kasvandusest ostetud, kõik teised loomad pärit kohalikust loodusest. Parkide rajajail tuli ekstra peale passida, et suurkiskjaid aeda sisse ei jääks.

Kasvandusest kasvandusse

Ringsõidul jäi mulje, et punahirved on Toosikannu loomapargis justkui palgal – nii kohusetundlikult jäid nad päise päeva ajalgi kas pikemalt või vilksamisi vaatevälja. Kaks hirvepulli olid söötmisplatsil võtnud sisse maalilised poosid, vahtides ainiti ja liikumatult segajat autot. Teisal jalutas kolmene hirvekamp hästi aeglaselt üle tee. Kõrvalteel näitasid need graatsilised loomad veel pikalt oma ilu, enne kui üle kraavi metsa kadusid.

Ainus, mis võõristavalt silma hakkas, oli pullide “kehv” sarvekasv. Tegelikult saeti neil Lätis enne Eestisse sõitu sarved maha, et nad auto peal olles üksteist ei vigastaks. Loomade peas olid alles vaid lühikesed sarvekontsud. Hirvepullide võimalik n-ö imelik enesetunne (sarved on ju pulli uhkus) ei kesta õnneks kaua. Nad heidavad oma sarvekroonid pärast talvekülmasid peast nagunii, et uusi kasvatama hakata.

“Loomad uinutati sarvede saagimiseks, vaktsineerimiseks ja kõrvamärkide panekuks,” kirjeldas puhkekeskuse juhataja Leo Kass. “Kui jälle üles äratati, sõitsid nad varsti autotreilerites Eestisse, kus esialgu veetsid mitu päeva karantiinis.”

Läti kasvandust valides oli üks tähtis näitaja vaid 300kilomeetrine vahemaa ehk sõidupikkus, mis solgutas loomi muude võimalustega võrreldes kõige vähem. Loomulikult olid hirved sellegi sõidu tõttu närvis. “Kui uksed lahti tegime, oldi ikka hirmul ja hüpates pandi metsa poole,” meenutas Kass hetke mullu oktoobrist, kui loomad kohale jõudsid.

Nelja vooriga Toosikannu loomaparki toodud hirvedest on pooled lehmad ja pooled pullid. Lisaks mõttelised hirved, vasikad, kelle tiined lehmad toovad ilmale kevade poole. Tegu on ehtsate kasvanduseloomadega. Ostu puhul oli tähtis näitaja ka hirvede n-ö kvaliteet, päritolu. Lätlaste väitel ulatuvad nende punahirvede kaugemad juured Rumeenia diktaatori Nicolae Ceaușescu hirvekasvandusse.

Hirved võitsid

Kasvanduseloomade seisukohalt neil Toosikannu loomaparki kolimisega vedas. Tavaliselt paiknevad hirvekasvandused avamaastikul ja aiad on väiksemad.

Ka senine “kodukasvandus” Lätis kasvatab hirvesid avamaastikul ca 10 ha suurustes aedades, kus tuleb aasta ringi loomi toita. Toosikannulgi käib aktiivne lisasöötmine, kuid loomade toidubaas on palju rikkam, kuna olemas on ka mets.

Kui võitjad on aga vabad loomad, kes aia sisse jäid? Suures aias elavad 99 punahirve kõrval suurulukeist põdrad, metskitsed, metssead. “Hirv on domineerija, kelle eest põder taganeb, ja ka metssiga, kes hirvega ühte söötmispaika kasutab, otsustab tihtipeale sealt hirvede pärast lahkuda või oma järjekorda oodata,” ütles Kass. Need pinged lahendab praegu suur territoorium.

Kui aed loomade väljapääsemist välistavate nõuete järgi üles ehitati, oli aia juures ulukijälgi suhteliselt palju, kuid nüüdseks on väljakippujaid vähem. “Kohad, kus aia juurde jõutakse, on vanad kindlad liikumisrajad, mis nüüd on aiaga katkestatud,” lisas Leo Kass.

“Sellise aia tegemine on suuresti valik, kas loomad või mets,” ütles Kass. Ta sõnu kinnitasid paljudes kohtades värskelt näritud tüvedega puud. Puhkekeskuse juhataja tunnistas, et ikkagi üllatab, kui aplad hirved on.

Meeldib kuuse koor

Punahirvedele meeldib igas vanuses kuuse koor. Hästi läheb haab, pihlakas, saar, proovitakse ka leppa. Samas teatud vanusest alates kaske keegi ei taha. See tähendab, et Toosikannul tuleb nüüd metsa majandades hoopis rohkem kui tavametsas arvestada loomade olemasoluga.

Seda tehakse n-ö ühes komplektis põllu- ja rohumaade harimisega. Alale jääb tosin endist talukohta, kus põldusid (neljas ka õuealasid) korras hoitakse. Külvil käib kultuuride valik arvestusega, et sõralised tahaks neid süüa – nii on võimalik loomi metsa kallalt põllule meelitada.

Põldudel kasvatatakse ristikut ja n-ö karjamaasegu. Lisaks on puhastatud ja siledaks lükatud kraavidetagused maaparandusega tekitatud vallid (Toosikannu suhteliselt madalatel maadel on tehtud korralik maaparandus), kust on saadud söödapaikadeks lisaala. Kokku
7 hektarit, kuhu samuti on karjamaasegu peale külvatud.

On söötmisplatsid (suures loomapargis näiteks kolm), soolakud ja söödatünnid.

Teatud hetkel, kui loomi on juba rohkem, peab Toosikannul hakkama ka nende arvukust reguleerima. Arvukuse piir, millest loomapargis üle minna ei tohi, on üks suuruluk ühe hektari kohta. Praegu on parkide pind kokku 920 hektarit, ent asukaid märksa vähem.

Kui metsas mindaks edasi tavapärase klassikalise majandamisega, tähendaks see ulukikahjustustega arvestamist igal sammul. Keskkonnaametki on oma arvamuskirjas soovitanud, et niisugusel juhul tuleks kõik metsauuendusalad omakorda puid kaitsvate ulukiaedadega ümbritseda.

Ent puhkekeskusel on teinegi võimalus, mida pakkus välja ka keskkonnaamet: detailplaneeringuga saab aiaga piiratud metsas muuta maakasutusviisi. Siis ei kehtiks alal enam metsaseadus, pole üldist metsa uuendamise nõuet ja põhimõtteliselt saab metsa majandada oma äranägemise järgi.

Juba praegu on eristaatuses Toosikannu metsloomad. Kuna aed on ümber, ei kehti jahiseadus ning keskkonnaministeeriumi asemel kontrollib tegevust veterinaar- ja toiduamet.

Põhiliselt lisakaup

Praegu on loomade vaatlemise retked peamiselt lisateenus, mida hea meelega kasutavad need, kes Toosikannul oma seminare, konverentse ja muid suuremate gruppide üritusi korraldavad. Alal ringi sõitmiseks on veoauto GAZ 66 ja vana PAZ-buss, väiksemate seltskondade jaoks maasturid. Puhkekeskus on korraldanud selliseid vaatlusretkesid juba neli aastat ehk alustati siis, kui aeda veel polnud.

Tulevikus Leo Kassi sõnul loomadega seotud teenuste hulk laieneb. Teave levib ja huvi loomade vastu on suur, kuid hirved saabusid pärale nii hiljuti, et kõik uudistajad pole veel kohale jõudnud. Suure tõenäosusega tahetakse tulevikus loomade arvukuse reguleerimine siduda turismijahiga, ning kui tekivad jahisaadused, tahetakse teenuste ja omatoodete hulka laiendada.

Leo Kassi arvates võisid Toosikannu loomapargi rajamise ettevalmistused, eeskätt keskkonnamõju hindamine, venida nelja ja poole aasta peale sellepärast, et niisugust suurt loomaparki Eestis teist pole ja otsustajatel võis olla hirm, et pärast ühe lubamist hakkab neid mittesoovitult palju tekkima.
Küll on metsloomade aedapanek olnud jutuks interneti jahindusfoorumis, kus jahimehed sellesse üldiselt pika hambaga suhtuvad. Aedikujahti ei pooldata – parem vaba looduse määramatus kui kindla peale küttimine loomapargis.

Ajakirja Eesti Jahimees peatoimetaja Kaarel Roht, kes Toosikannu loomapargi keskkonnamõju hindamise esimestel aastatel töötas veel keskkonnaministeeriumis jahinduse peaspetsialistina, pakkus, et üldist suhtumist mõjutab meil ka see, et ei olda selliste aedadega harjunud. Aedikujahti võetakse mujal maailmas tema sõnul tihti hoopis kui vaba looduse jahipressi maandajat.

KOMMENTAARID

ANDRES LILLEMÄE, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja

Sellised loomapargid on paljudes Euroopa riikides väga levinud. Neid on küllalt palju ka Leedus ja Lätis ning Rootsis ja Soomes. Aiad on eri suuruses ja asukate erineva liigilise koosseisuga.

Neid on tehtud küll loodusvaatlusteks, küll lihakasvatuseks, jahiks või kõigeks korraga. Aedades tehakse ka teadustööd.

Ma ise olen ulukiaias jahti pidanud. Kui aed on piisavalt suur, ei taju piirdeid ja küttida on isegi raskem kui vabas looduses, kuna loomad tunnevad aiamaastikul iga sentimeetrit.

On loogiline, et nüüd on ka Eestis niisugune aed. Aga seda ei usu, et meil selliseid suuri aedasid juurde tekib, kuna nende rajamine on väga kulukas ja pidamine töömahukas.

TIIT RANDVEER, ulukibioloog

Hirveaiad hakkavad muutuma reaalsuseks Eestiski. On vaid aja küsimus, millal neis algab ka ulukite küttimine. Olen juriidilistes küsimustes profaan, ja minu arvamus, et selliste aedade ehitamisel pole siinmail täielikku seaduslikku alust, ei ole pädev. Aga ma olen kuulnud kahtlusi ka nende suust, kes seaduste nüansse minust paremini tunnevad.

Võimalikele Toosikannu ulukiaia rajamisega seotud negatiivsetele asjaoludele ja ohtudele juhiti tähelepanu Eesti Terioloogia Seltsi kirjaga, mis edastati 7.09.2011 selle aia keskkonnamõjude hindajatele. Mina rõhutaksin kaht aspekti, mida selles kirjas esile ei toodud, kuid mis mulle “aedikumajanduse“ juures ei meeldi.

Esiteks: kas ja kuivõrd on ikkagi kontrollitud aedikutesse toodud hirvede “puhtus”? Teadaolevalt on euroopa punahirv suuresti segunenud tähnikhirvega (ehk jaapani või sikahirvega), kes on võõrliigina meil kutsumata külaline. Siin seni kohatud tähnikhirved on väga tõenäoliselt põgenenud naabermaadest, kus neid leidub aedikutes või ka (Leningradi oblastis) introdutseerituna vabas looduses.

Kahjuks on juba olemas fotogi ühest Mandri-Eesti hirveaia (mitte Toosikannu) põgenikust, kes on kas tähnikhirv või tähnikhirve ja punahirve hübriid. Jahimehed teavad, et hübriidsete isendite sarved ei ole oma suuruselt ja imposantsuselt võrreldavad punahirvelt saadava trofeega. Lisandub märksa olulisem asjaolu, et nende lähedaste liikide kooseksisteerimine viib nende “kokkusulamisele” – kahest liigist saab üks ja loodus muutub vaesemaks.

Teine aspekt: jaht aedikutes ei ole kooskõlas siinsete jahitavadega. Ma ei saa seda muidugi väita kõigi Eesti jahimeeste nimel, aga mulje põhjal näib, et negatiivne suhtumine niisugusesse jahti on valdav. On kahetsusväärne, et Eesti Jahimeeste Seltsi volinike 2014. aasta 16. aprilli koosolekul vastu võetud “Eesti jahinduse hea tava“ ei sisalda selle teema kohast seisukohavõttu.

ELARI HIIS, Käru vallavanem

Aia ehituseks andsid pärast keskkonnamõju hindamist loa Käru ja Kehtna vallavalitsus, kelle territooriumile loomapark jääb. Tean, et jahimehed on siiani selle vastu, et jahiloomi aias peetakse, aga meil ei olnud põhjust “ei” ütelda – seadus võimaldab sellise aia rajamist ning keskkonnamõju hindamisega olid pädevad inimesed selle plaani üksikasjaliselt läbi vaadanud ja heaks kiitnud.

Turismi seisukohalt annab hirvede olemasolu muidugi piirkonnale palju juurde.

Toosikannu loomapark

TOIMINGUD
- 2008 lõpus algatavad Kehtna vallavalitsus ja Käru vallavalitsus kahe valla piiril paikneva Toosikannu Puhkekeskuse taotluse peale puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise (loomapargi loomise) keskkonnamõju hindamise.
- 2009 suvel saab keskkonnaametis heakskiidu firmas Hendrikson ja Ko koostatud keskkonnamõju hindamise programm ning algab töö aruandega.
- 2013 mais saab heakskiidu aruanne, millele lisanduvad keskkonnaameti määratud 17 keskkonnanõuet.
- 2013 oktoobris algab aia ehitus.
- 2014 oktoobris tuuakse aeda Läti kasvandusest 163 punahirve.

EESMÄRK JA TUNNUSED
- On rajatud eesmärgiga arendada puhkekeskuse loodusturismiteenust (võimalus Eestis elavaid suursõralisi vaadelda ja pildistada), pidada ulukite arvukuse reguleerimise vajaduse piires turismijahti, korraldada jahinduskoolitust, võimaldada teadus-uuringuid.
- Koosneb kahest osast: 780ha loomapark ja 140ha hirvepark.
- Asub suures osas Toosikannu Puhkekeskuse kasutuses olevatel ühe omaniku maadel, välja arvatud üks talukoht, millel on teine omanik.
- Piirete pikkus 16,7 km.
- Mõlema aia kohta kokku on kümme suurt tiibväravat ja kümme väikest jalgväravat.
- Loomaparki pääseb vaid peaväravast läbi puhkekeskuse südame, kus üks osa sissepääsust on teele jääv lai metallrest, mis võimaldab vajadusel väravaid ka lahti hoida – sõralistel pole võimalik metallrestil liikuda. Kahe aia vahelisi suuri tiibväravaid saab avada-sulgeda elektroonika abil.
- Jalgväravad kujutavad endast süsteemi, kus väravauks sulgub kahte asendisse ega saa seetõttu lahti jääda.

Allikad: keskkonnamõju hindamise aruanne ja Toosikannu puhkekeskus


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Toosikannu
PostitusPostitatud: R Märts 13, 2015 12:17 pm 
Offline

Liitunud: T Jaan 17, 2012 8:20 pm
Postitusi: 450
Asukoht: tallinn-pärnu
Paar korraliku auku sisse ja saavad kohalikud jahimehed ka turismijahti korraldada!
Tunnen sealt kandi meestele kaasa ,aga igas halvas on miskit head nii ,et tange poodi ostma (b) !

_________________
sinu nukker noku!


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Toosikannu
PostitusPostitatud: R Märts 13, 2015 12:32 pm 
Offline
Kasutaja Avatar

Liitunud: E Nov 19, 2012 3:30 pm
Postitusi: 163
Huvitav, millisel seadusandlikul alusel seal siis turistid tulevikus loomade arvukust reguleerima hakkavad? Ja millises staatuses sealsed elukad üldse on (tulundusloomad, lemmikloomad)?
Praeguse jahiseaduse §23 lg3 p2 järgi seal jahipidamist nagu toimuda ei saaks. Loomakaitseseaduse §2 lg 2,3 järgi oleksid sealsed elukad justkui pigem lemmikloomad, kelle surmamine on ette nähtud ainult eutanaasia läbi. Või hädapärast põllumajandusloomad, kelle tapmine võib toimuda ainult pärast uimastamist.
Vaevalt küll, et sihtgrupina nähakse ainult uimastipüssidega varustatud veterinaare? Tõenäolisem on, et vajalikud seadused-muudatused on juba tellitud ja tegemisel. Sellele näib vihjavat ka artikli lõpus olev kommentaar stiilis - ".... jõuame ülejäänud Euroopale järele".

_________________
Ja mis tähendab öelda hüvasti
kärmele ponile ja jahile?
Elu lõppu ja kiratsemise algust

Pealik Seattle?


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Toosikannu
PostitusPostitatud: R Märts 13, 2015 5:32 pm 
Offline
Kasutaja Avatar

Liitunud: T Veeb 16, 2010 2:21 pm
Postitusi: 1453
Asukoht: Mandri naba
Ettevõtlik seltskond loob seadusandlust, aga nii nagu tsitaat allpool. Mitte riik ja käepikendus EJS. Seni aga ei allu teema justkui ei ühe ega teise seadusandluse raamidesse. Metsa- ning jahiseadusele ei allu jmt. Samas lause arvukuse reguleerimisest on ka päris põnev. Karja omanik ühtäkki reguleerib oma karja arvukust, mitte ei tegele normaalse põllumajandusega. Ah-jaa, vist ikka mingi muu majandusega.
Leo Kassi arvates võisid Toosikannu loomapargi rajamise ettevalmistused, eeskätt keskkonnamõju hindamine, venida nelja ja poole aasta peale sellepärast, et niisugust suurt loomaparki Eestis teist pole ja otsustajatel võis olla hirm, et pärast ühe lubamist hakkab neid mittesoovitult palju tekkima.


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Toosikannu
PostitusPostitatud: R Märts 13, 2015 5:38 pm 
Offline

Liitunud: R Märts 12, 2004 8:41 pm
Postitusi: 2366
" Jah ,pole eestis õigemat meest EJS juhtima ,ega ole eestis väärilisemat paika kokkutulekuid korraldada" Aga iga rahvas pidi olema oma kuningaid väärt.


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Toosikannu
PostitusPostitatud: L Märts 14, 2015 11:45 pm 
Offline

Liitunud: L Veeb 09, 2013 7:27 pm
Postitusi: 7
Oli kirjas ,eiole vaja täita jahiseadust.Kuna tegemist on kinnise alaga=farmm=tapamajaga


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Toosikannu
PostitusPostitatud: P Märts 15, 2015 8:10 am 
Offline

Liitunud: R Veeb 27, 2004 8:45 pm
Postitusi: 2776
Asukoht: Rakvere
Ahto Kattai kirjutas:
" Jah ,pole eestis õigemat meest EJS juhtima ,ega ole eestis väärilisemat paika kokkutulekuid korraldada" Aga iga rahvas pidi olema oma kuningaid väärt.



Milles probleem??? Vaadake oma volinikud üle ja vajadusel vahetage välja üle eesti ja ongi olemas. Reformi kah kirutakse aga ikka valitakse. ;)

_________________
jahismurf


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Toosikannu
PostitusPostitatud: P Märts 15, 2015 8:49 am 
Offline

Liitunud: R Märts 12, 2004 8:41 pm
Postitusi: 2366
andrus kirjutas:
Milles probleem??? Vaadake oma volinikud üle ja vajadusel vahetage välja üle eesti ja ongi olemas. Reformi kah kirutakse aga ikka valitakse. ;)

Miks "vaadake"? Järsku ikka "vaatame"? Kollektiivis peitub jõud ,või on enamuse arvamus ,et nii ongi õige?


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Toosikannu
PostitusPostitatud: P Märts 15, 2015 12:50 pm 
Offline

Liitunud: R Veeb 27, 2004 8:45 pm
Postitusi: 2776
Asukoht: Rakvere
Sry aga mind ei häiri,et kellelgi on raha olnud omale loomapargi ehitamiseks ning tal on nürida mõistusega sõbrad kes naudiksid seal aias "jahti". Samuti ei häiri mind,et reform taas võimul on. Nad peaks veel rohkem eestis elu p. keerama siis ehk lõpuks järgmine kord enam ei valita.Seni ju tundub,et see ikka rahva tahe olnud.

_________________
jahismurf


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Toosikannu
PostitusPostitatud: P Märts 15, 2015 7:18 pm 
Offline

Liitunud: P Dets 26, 2004 1:41 pm
Postitusi: 1148
andrus kirjutas:
Sry aga mind ei häiri,et kellelgi on raha olnud omale loomapargi ehitamiseks ning tal on nürida mõistusega sõbrad kes naudiksid seal aias "jahti". Samuti ei häiri mind,et reform taas võimul on. Nad peaks veel rohkem eestis elu p. keerama siis ehk lõpuks järgmine kord enam ei valita.Seni ju tundub,et see ikka rahva tahe olnud.


(y)


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Toosikannu
PostitusPostitatud: K Veeb 10, 2016 7:37 pm 
Offline

Liitunud: E Sept 29, 2008 5:01 pm
Postitusi: 14
Kahjuks ei saa artiklit jagada.
Kuid Raplamaa Sõnumid kirjutab,et seakatk on ka toosikannus.
Metssigade arve tuleb viia nulli.


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Toosikannu
PostitusPostitatud: K Veeb 10, 2016 8:44 pm 
Offline
Kasutaja Avatar

Liitunud: P Apr 09, 2006 5:16 pm
Postitusi: 787
Asukoht: Lõuna-Eesti
beagle kirjutas:
Kahjuks ei saa artiklit jagada.
Kuid Raplamaa Sõnumid kirjutab,et seakatk on ka toosikannus.
Metssigade arve tuleb viia nulli.

http://xn--snumid-pxa.ee/uudised/toosik ... seavabaks/


 Profiil  
Näita postitusi eelmisest külastusest:  Sorteeri  
Ava uus teema Vasta teemasse  [ 17 postitusi ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine

Kõik on UTC + 2 tundi


Kes on foorumis

Foorumis on hetkel kasutajad: Ei ole registreerinud kasutajaid ja 1 külaline


Sa ei või postitada uusi teemasi selles foorumis
Sa ei või vastata selle foorumi teemades
Sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
Sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
Sa ei või postitada manuseid selles foorumis

Otsi:
phpBB skin modifed by: Mart
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group