Oli küll venelastel miskit kuuepoolene, taga nagu vene vindi padrun, eest kael peenike. Vene ajal käis minu töökoha direktor sellisega jahis ja oli nagu meie asutuse püss. Teisel oli 3-me raudne alumine 6,5, pikkus 57mm, kest polnud mitte pudeli kujuga vaid jooksis suure koonusega terve pikkuse peale kokku. 6,5 kal Kustisid ju liikus ka siin omal ajal küll kaitseliitu, küll tsiviilkäibesse ja mingil määral ka ``musta`` käibesse. Arvata võib, et kõigil neil omaaegseil sõjarelvadel ka ühesugune vintsoonte arv ja samm tõenäoliselt. Silmajärgi ekspertiisi tegemine üksjagu keeruline ja labor annab ka teatud aja tulemuse, see tähendab lihtsalt öeldes, et kütad 100 pauku läbi ja kindlalt ei saa enam väita, et sama relv, kestaga oleks raskem ära petta, aga seda ju pole. Eks selle tõttu polegi selle ekspertiisi vastu erilist huvi, et kohtus lükkab advokaat süüdistuse lihtsalt ümber.

Õige! Kõva laskmisega võib väljatulistatud kuuli "fisionoomia" muutuda. Ei usu, et eriti 100 pauguga. Vaatlus ja mikroskoopia on esimene pool tegevusest, et kahtlusaluste kuulide arvu minimaliseerida. Edasi tuleb spektroskoopia toru koostise metalli jääkidele kuulil. Ja seda eriti ära ei peta. Nii, et filmides näidatu vastab tõele - ballistika ON ka kohtus argument. Muidugi ei tõesta kuul, kes päästikule vajutas. Nii peent meetodit veel pole, et päästikusõrme higikoostis või DNA oleks väljalastud kuuli pinnal määratav . Ja jutud miskist ekspertiisi tohutust kulust on "kunstlikud". Põhiosa on inimese töötasu. Massinad on üldjuhul EU rahade eest Eestisse juba ammu sisse ostetud ja üles pandud. Aga loomulikult kui ei viitsita või taheta siis "huijovomu tantsoru i jaitsa meshajut".

Venes 6,5mm kaliibrit ei olnud. Kalashil oli algul 7,62;siis tehti juurde 5,45 ja 5,56( ehk 223)
Aga 6,5 lisaks "kustile", ehk 6,5x55) on 6,5x57 ja ka 6,5x57R ( mis ka minu , nüüdseks endises, kaheraudses olid)
Võimaliku patustaja relva kindlakstegemiseks on vaja esmalt lugeda üle sooned( arv) ja nende soonte "nurk" ( ehk siis twist) . Juba need numbrid ei pruugi väliselt samadel relvadel ühtida.
Mikroskoobiga saab mõõta soonte sügavuse ja "omapära" ja ongi patustaja käes.
Aga seda vaid juhul, kui viitsitakse tegeleda. Isiklikult kahtlen, et hakatakse isegi ( arvan, et just sellepärast) siis, kui "kahtlustatav" olemas. Banaania asi. Tundsin isiklikult ühte sellist, kes lasi erinevaid loomi sellest, et see talle "mõnu tekitas", sai ka oma 10+ tonni maksvat soojusviisorit öösel kasutada . Raha labidaga loopida, aga meie "võimud" talle külge ei hakanud, sest ta "andis tööd 50+ inimesele "depressiivses regioonis"", seega oli ja on "puutumatu" !

Tõsi. Vaatasin isegi googeldades ja sain sama tulemuse. Kuidagi oli meelde jäänud, et SKS-il see 6,5 kaliiber

Väike vihje, leidub veel kuhjaga, kes keelt jagab!
http://zonwar.ru/boepripas/vint_patrpn/ ... ron_2.html

tegelikult on oktoobris-novembris ka need lehmad tiined. ei saa aru miks seda alati rõhutama peab. suvel ka kole neid lehmi lasta kui nad tiined pole.
kas väärteo menetluses on üldse sellist protseduuri nagu ballistiline ekspertiis?
vaevalt et keegi neid raipeks lasi. sellise külmaga võib sisikonnata rümp vabalt paar päeva metsas olla või siis segas keegi tõesti.
lõpuks-igaüks sai oma jao, metsavaht sai põdramao(seekord sai natuke peale)

Selle kõige juures ei tasu loota, et teo tegijatel oli enne või pärast päästikule vajutamist vähimatki plaani, mida saagiga edasi teha. Võib ka olla, et jahisaak ei olnudki oluline, vaid loomad olid oma olemasoluga probleemiks. Sisuliselt on ju kõik edasised stsenaariumid olemas- loomad olid maha lastud, liha riknenud polnud.

Nojah, mul üks tuttav rääkis, et nende külas olnud vene ajal üks vanamees, kes toiminudki nii, et laskis talvel põdra ja jättis sinna kuhu kukkus. Aeg olnud veel selline, kui külmkappe ei olnud ja talved külmad ja lumised. Toimetanudki siis nõnna, et laskis looma võttis sisikonna välja, kattis kuuseokstega ja siis kui vaja käis sealt liha toomas seni kuni otsa sai. Rauad olla ka maha pannud, et suuremad kiskjad eemal hoida. Teadis küla, teadis metsavaht, aga keegi ei torkinud, lihtsalt omade värk.

Näed sa ise panid ju nüüd tabeli üles, kus koguni 2 erinevat tüüpi vene padrunit. 6,5x38 ohotnitseski ja 6,5x63 celevõi. Selle viimasega käis ka meil direktor jahis(nimetasid miskipärast laskesuusatajate püssiks???), tabelis olemas ka 6,5 Sauer, mis teise mehe kolmeraudsesse käis

Suure tõenäosusega tegu 6,5*55 antud kaliber eestis suhteliselt laialt levinud.