Takkajärgi targutamist:
http://www.saartehaal.ee/2016/02/18/saa ... tluse-all/

Tere
Kurb on lugeda selliseid artikleid, kuid mida aeg edasi seda masendavamaks see vist muutub, et me kõik, selle asemel et sõimelda, leida lahendusi. Kahjuks on riigipoolne suhtumine muutunud ikka üsna robustseks! hea näide ka artiklis Hr Traksi õeldu, et täpselt teab kus jama on, et jahimehed on süüdi, kuna ise loendavad ja ise kütivad, aga järgmises lauses juba kirub kehva ilma ja lumepuudust, mis takistab ametnikul asja kontrollida, jahimehel pole ju lund vaja!
Olen küll ise noor jahimees (endaarvates) kuid kunagi (ca 15a tagasi) sai huvipärast käidud EJS kuulamas kitsede loendusest ja selle vigadest, Härra Roht oli siis veel Kantsler vist (üks arukaimaid vestluspartnereid Jahinduses minu arvates), juba siis räägiti muudkui sellest, et jahimehed ei tee seda õieti ja teevad seda valesti, aga kui küsisin , et " kui te ise (loe Riik) loote süsteemi koos reeglitega, kuidas saab jahimehi siis süüdistada, kui Jahimehed käituvad vastavalt reeglitele "
Artiklist ei saa ma nüüd aru, et Jahimehed peavad ilma lumeta olema võimelised ütlema täpset sigade arvukust, aga Keskkonnaagentuur ei saa seda kontrollida, kuna neil puudub LUMI. Kuskohas on siin loogika, aga sopaga valatakse muidugi üle kes .................... ???
Tuleks võibolla mõelda hoopis , et miks nii on !! Olles ise Saares Jahimees, siis ei saa mitte leppida nende kõigi süüdistustega täielikult. miks siis !
1. sigade loendust tehakse siis kui , kõik jahimed peaksid teadma ju, on emised end poegimiseks eraldanud ja ei liigu (loendus eeldab aga loomade liikumist)
2. Ilma emiseta põrsakarjad muutuvad samuti paiksemateks ( sama probleem )
3. loendus tehakse enne sigade juurdekasvu - probleemiks ju see, et keegi ei oska ennustada täpset juurdekasvu, looduslikke faktoreid üsna palju ju, külm, sügav lumi, vesine ja siis järsk külm jne jne
Kui aga teostada loendust muul perioodil kui jahinduslik osakaal on väike, nt juunis, siis kindlasti õiged jahimehed teavad üsna täpselt millised loomad nende metsatukas elavad ja ringi luusivad, et neid siis loendada.
muidugi saan aru, et nüüd saan tõrva kaela, kui rumal ikka ja plaa plaa blaa blaaa, jah olen rumal, aga sooviks seda rumalust natukenegi muuta mida lehest lugema pean tarkade meeste poolt süüdistustena õelduna Jahimeeste suunal, just nende poolt kes seda asja on määratud Riigis (meie palgatutena) juhtima

Nagu ühes vanas seriaalis: "Tõde on kusagil olemas."
Midagi uut sellistes erimeelsustes ju pole. Avalik saladus on, et loendamine (vähemalt) metssigade osas pole tegelik arvukus, vaid orienteeruv laskesoov, mis omakorda arvudes suurema suunas tavaliselt muutub. Siinkohal peaks tegema vahet enne SAK-i ja pärast SAK-i laastamist. Saaremaa näide kvalifitseerub pmst enne SAK-i alla .
Mulle pole mingiks üllatuseks ka tühja loa tagastamisel selline kerge alltekst, et "tuleks ikka midagi maha kanda." Ehk teisisõnu tahan öelda, et statistika on võimas relv nagu alati.
Et oma mõtteid selgitada, soovitan taas üht filmikest valetamise "leiutamisest". Jama on kasulik ajada igas teemas, kuid sobib arusaadavalt ka sellesse teemasse. Kumbki osapool tõenäoliselt ei ole aus.
https://www.youtube.com/watch?v=vn71hYvyqCA

Alaloenduses ei ole kahtlustki. Kuid enamus JS on metssealuba tasuta või laskmata jäetud loa eest tasuma ei pea. Ma küll tühjade lubade teooriasse ei usu. Saare Ulukist olen kuulnud, et ainuüksi neile on toodud üle 3000 sea. Enamus mehi põrsaid sinna ei tassi ehk arvukus on hull. Küsimus ei ole ühes lumeta talves vaid mitmes järjestikuses. Eelmise aasta viimases ajujahis ehk veebruaris käisid paaril mehel emised uute põrsastega platsil ja kuna talve ei tulnud ei juhtunud nendega miskit.

Olen täiesti nõus, et küsimus ei ole ühes lumeta talves.
Fakt on see, et me (jahimehed) ei oska sigu õieti loendada, võib olla see ei olegi üldse võimalik, et keegi teab mis seis metsas täpselt on ! ja seda ei oska ka ministeerium õelda, ega ka Keskkonnaagentuur!
sellest lähtuvalt võiksidki kõik osapooled asja rahulikult võtta, selle asemel, et kohe poriga loopima hakkata.
Mõtteks - Jahindusnõukogule - äkki ei olegi üldse õige paika panna mingeid täpseid numbreid, vaid tulekski lähtuda rohkem heast tavast ja kõhutundest. Minu arvamus/kogemus täna on see, et loomi on piisavalt ja võiks SAK-i valguses noorloomade arvu veel vähendada. Arvamus/kogemus on metsast otse, nii jälgede kui ka söödakaamera järgi
Meil on alati nii olnud, et kui kuskil meie piirkonnas on probleemi märgata, siis üritame jõulisemalt sekkuda, muidugi alati see ei õnnestu.
Lühidalt siis, võiksid kõik osapooled esmalt kokku saada ja arutada loenduse metoodikat ja teostust, ennekõike võiks seda teha meie riiklik osapool ja aidata neid oskamatuid jahimehi ! Neid tarku on mets täis aga asjad ikka logisevad !
Mõistust kõigile

Mõned mõtted hr. Tõnu Traksi väljaütlemiste teemal:
Ei ole vist väga suur saladus, kuidas omal ajal Saaremaa jahimehed "kiitsid" ühte tol ajal kohaliku tähtsusega jahindusametnikku, kes oma ülitäpse ja ülirange valiklaskmise nõudmisega nad "kirjaoskajaks tegi".
Huvitav, kumma tegevuse peaksid jahimehed hr. Traksi arvates "jama" ärahoidmiseks lõpetama? Kindlasti on ta teadlik, et loendamise koha pealt on riik juba nii õhukeseks kraabitud, et Keskkonnaagentuur oma jõududega sellega hakkama ei saa. Niisiis jääb üle...?
No näed, tuligi ära! Kogu kampaania on püsti pandud selleks, et metssiga väikeulukiks kuulutada.

Ütleme nii, et kui 1000 siga loendad hooaja lõpus ja lased 5000 ning neid jookseb ikka veel omajagu ringi, siis ilmselgelt tekitab küsimusi

Rajaleidja vanal mulgil on vaja ikka targutada. Tsiteerinud mind: oleks targutamine ära jäänud ja mu tarkus võimendunud!

Üks ütlemata tore lugemine artiklile järgnevad kommentaarid
to:veelkord
Lisatud: 18.02.2016 / 20:36
"Siis nüüd kui iga lastud sea eest 1000 eurot preemiat makstakse, jahivant astus korraks metsavahele ka ja ossamats “näe kurinahad puu taga peidus olid!” kohe 5000 looma leitud!"
Ja meie, lollid, nüsime vulvasid, et 100 eurot saada.

Riik (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet) oleks võinud ulukite küttimisstatistika võimalikule võltsimisele mõelda ENNE seda, kui õigusvastaste käskkirjadega (ilma seadusliku aluse puudumiseta sellise käskkirja andmiseks) määras ühepoolselt suuri küttimislimiite. Nagu külvad, nõnda ka lõikad.

BM

“Me ei oska küll öelda, kust need loomad tulevad ja miks neid nii palju on,” tunnistab Laugi seltsi esimees.

Aadu, see võib ka ajakirjaniku ilustus olla aga Andruse jutt on õige. Saaremaa soojem kliima annab lihtsalt metsseale võimaluse maksimaalselt paljuneda ja seda ta ka teeb. Olen ise olnud jaanuaris (mitte 2016) seajahil põrsakarja keskel ja seal oli kolm alla viiekilost oranžkollase mustatriibulist põrsast. Jah me saaremaa jahimehed "teeme" rehepappi, meid ei usutud, kui lugesime hunte, hirved "olid" ka meil üle loetud. Minge vaadake praegu õhtuti hirvekaamerat, mina lugesin kümme erinevat pulli kahe minuti jooksul. Meie omad saare hundid loksutavad sigu edasi-tagasi. Lund maas ei ole, veebruaris pidasid saarlased koertega jahti tagumikutunnetuse järgi ja küsige tulemusi? Ulukiruut jääb sellel aastal arvatavasti tegemata ja loendus tuleb "pastakast imeda". Kivi kotti kõigile, sookurg karjub ja kaugel see nepi aegki on.

Vabalt võib. Peab ikka hää kontekstiräsija taoline ajakirjanik olema. Ma muidugi ennekõike lihtsalt naudin rõõmsalt pärle.
See millest räägid, on täpselt sarnane ka mandril. Vähemalt oli, kui siga silmas pidada. Kesk-Eesti hirvearvukus on ka sellise üllatusmomendiga seotud. Medalisarvede hindajad ikka pööritavad silmi.
Aga selle temaatika häda ongi, et pooled kipuvad sissisõda pidama, lihtsalt riigiesindajad kujutavad ette, et neil on suuremad munad jõupositsioonil

Munadega on see häda, et pikalt ühe koha peal istudes lähevad, kas hauduma või mädaks