Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Võimalus avaldatud või avaldamisele minevate artiklite aruteludeks.
usoPM
Postitusi: 38
Liitunud: N Mär 05, 2015 7:47 pm

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas usoPM »

Jutt on ainult Saaremaast, mujal Eestis sellise ulatusega erinevusi ju pole. Keegi ei eeldagi, et ulukite arvukuse hinnang peaks olema täpne, selles osas on eksimine igati loomulik. Küsimus on selles, et miks saarlaste hinnangud teiste meie jahimeeste omast nii palju erinevad? Kas saarlased on tõesti teistest nõnda palju rumalamad? Mina seda ei usu. Aga kui nad rumalamad pole, siis ikkagi valetavad, kolmandat võimalust ju pole. Igatahes on see probleem ja sellega tuleks tegelda. Kurb on see, et selle asemel, et probleem omale teadvustada, selle põhjused üles leida ja sellega tegelema hakata, hakatakse hoopis süüdistama neid, kes olemasoleva probleemi välja tõid. Kas jahimehed oleksid rahul riigi esindajatega, kes jahimeestele ja avalikkusele valetaksid (nt et kõik on kõige paremas korras ja et suuri sigu saabki lasta kordades rohkem, kui neid olemas on)? Seda ma ka ei usu.
Pole mõtet ka unistada mingist alternatiivsest imemeetodist, millega metssigade arvu jahipiirkonnas täpsemalt hinnata saaks. Muidugi, seire rajakaameratega või infrapuna kaameraga droonilt oleks see isegi võimalik, kuid selline üle-eestiline väga ressursimahukas ning ma ei usu, et maksumaksja (jahimees) oleks nõus seda kinni maksma. Jahimehed suudavad väga hästi sigade arvu piisava täpsusega hinnata, probleem on pigem mujal.
Kasutaja avatar
Anti
Postitusi: 501
Liitunud: E Dets 05, 2005 2:13 pm

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas Anti »

Tegelikult on teada tõde, et jahipiirkonniti tehakse asju ikka omamoodi.
Üks proovib lugeda üldloendusel kõik jahimaal liikuvad loomad, teine loeb "põhikarja" nimelist asja (tausta uurides olen aru saanud, et sellesse kategooriasse lähevad ainult 2+ aastased loomad), kes hindavad arvukust lakke vaadates ja kindlasti on neidki, kes hindavad arvukuseks alati jahimaa korralduskavas olnud "optimaalne metssea arvukus" numbri.
Esimese asjana tuleks saada kõigilt jahipiirkondadelt sarnastele põhimõtetele tuginevad arvud, siis võiks asja edasi arutama hakata.

Saaremaa arvukuse hinnangud on olnud muidugi kummalised. Koguaeg sujuvalt Eesti keskmise lähedal, kuigi küttimine oluliselt suurem, kui ülejäänud maakondadel.
Kui 2015 aasta kevadel hinnatakse arvukuseks 1290 looma ja 01.02.2016 on üle 2800 täiskasvanud looma maha lastud, siis tuleb tunnistada, et päris korralik viga on sees.

Siin keegi küsis,et miks peaks jahimees arvukust madalamaks valetama. Kas see oli huumoriga küsimus või aus küsimus? :roll:
Väiksem hinnang = väiksem min. küttimislimiit = rohkem mänguruumi küttimises = rohkem sigu metsas (jahimees ikka tahab rohkem loomi)
Lisaks ei saa keegi targutada, et sigu on liiga palju, sest min.limiidid on alati 1,5-2 kordselt üle lastud.

Kui katk saartele jõuab, siis on edaspidi arvukuse hindamine kõvasti lihtsam. Number 5 või 10 on kergem kirjutada kui 100 või 300.
Viimati muutis Anti, N Mär 03, 2016 2:16 pm, muudetud 3 korda kokku.
http://beta.album.ee/antilaht
linnukütt
Postitusi: 182
Liitunud: K Dets 05, 2012 8:49 pm

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas linnukütt »

USO PM arvas nii: et maksumaksja (jahimees) oleks nõus seda kinni maksma"

Praegu ju maksumaksja jahimees taob seirekulud omast taskust kinni. Või on KKM eraldanud ruutloenduse ja sõraliste loenduse korraldamiseks jahimeestele raha. Ma küll ei tea. Küll aga tean seda, et omaaegsele seireosakonnale eraldati KIK kaudu suurkiskjate sõltumatuks seireks raha.(Vt eelmisi EJ numbreid, kus toodi ära KIK´i projektide rahastus). Kui seireametnikud ei suuda sõltumatut seiret ilma täiendava rahata teha, siis miks arvatakse, et jahimehed on lõputu rahaauk, kust kühveldada. Kui loenduse tegemist kontrollitakse ja selle tegematajätmist karistatakse seaduse jõuga, siis pole tegemist vabatahtlikkusega vaid tasustamata tööga. See jutt vastuseks ei päädi, et neid andmeid on teile jahimeestele vaja. Seepärast siis teetegi tasuta. Neid õigeid andmeid on eelkõige riigile (ametnikele) vaja, et kas või seakatku olukorras õigeid ja pädevaid otsuseid vastu võtta ning kuuma õhku mitte suust välja ajada jahimehi süüdistades. Jahimehed ju ei otsusta. Töö tegemist igas riigis tasustatakse (ehe näide KIK kaudu suurkiskjate sõltumatu seire tegemine), vabatahtlik tegevus toimub loendaja kulu ja kirjadega ning kui ta andmete esitamisel eksib, siis teda ka ei näägutata ega süüdistata riigiametnike poolt rehepapluses. Võrdle Soomet, kus seiretegevus toimub vabatahtlikkuse alusel, seadus ei sätesta mingeid kohustusi, sest seire on Soomes riigi korraldada. Eestis seireseaduse alusel korraldab seiret Eesti riik ning korraldav tegevus ei ole ainult kohustuste määramine, nende kohustuste kontrollimine, süüdlaste karistamine vaid korraldava tegevuse alla käib vahendite (raha) eraldamine selle tegevuse läbiviimiseks. Paar lõiku keskkonnaseire seadusest:
§ 3. Riiklik keskkonnaseire

(1) Riiklikku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium.

(3) Riiklikku keskkonnaseire programmi finantseeritakse:
1) riigieelarvest;
2) rahvusvaheliste programmide eelarvetest;

Tekkis kohe küsimus.
Kus need finantsid siis ulukiseire (ruutloendus, teadusliku uurimismaterjali korjamine jms) osas on? Jahimeesteni see raha eriti jõudnud pole, kui mitte arvestada esmakordset tasu maksmist 50 põdramao korjamise eest. Võib-olla on makstud ka siia- sinna midagi suurkiskjate seire eest, ei vaidle vastu. Ammu oleks aeg seire ja teadusmaterjali kogumise osas jahimeeste kottimine lõpetada ning minna üle kas usaldusisikute süsteemile või puhtale vabatahtlikkusele, jättes jahiseltside hirmutamise rahatrahvi ja jahipiirkonna kasutuse äravõtmisega.
Elu on Eestis raha peale üles ehitatud ning aeg oleks ka seire osas minna seirel üle tehtud töö tasustamisele (jahimees oma tegevuse taob nii riigile kui maaomanikele kinni ja kui ei tao, siis kohus aitab) või lõpetada kogu seiretegevus sellisel kujul ära. Võib-olla on siis lootust enam-vähem õigete (10-20% veaga suurte loomade puhul) andmete saamiseks, võib-olla ka enam mitte.
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas aivar00 »

Linnukütt (y)
ikka lõbusalt
saaremees
Postitusi: 114
Liitunud: N Mär 17, 2005 2:26 pm

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas saaremees »

usoPM
Postitusi: 38
Liitunud: N Mär 05, 2015 7:47 pm

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas usoPM »

[quote="linnukütt"]USO PM arvas nii: et maksumaksja (jahimees) oleks nõus seda kinni maksma"

Eestis seireseaduse alusel korraldab seiret Eesti riik ning korraldav tegevus ei ole ainult kohustuste määramine, nende kohustuste kontrollimine, süüdlaste karistamine vaid korraldava tegevuse alla käib vahendite (raha) eraldamine selle tegevuse läbiviimiseks.

Linnukütt - kogenud endise ametnikuna võiksid teada, et ulukiseiret reguleerib jahiseadus, mitte keskkonnaseire seadus, ära aja inimestele kärbseid pähe.
linnukütt
Postitusi: 182
Liitunud: K Dets 05, 2012 8:49 pm

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas linnukütt »

USO PM arvas "Linnukütt - kogenud endise ametnikuna võiksid teada, et ulukiseiret reguleerib jahiseadus, mitte keskkonnaseire seadus, ära aja inimestele kärbseid pähe.

Värskendan sinu mälu keskkonnaseireseaduse osas.

§ 2. Keskkonnaseire ja selle eesmärgid

(1) Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist.

(2) Keskkonnaseire eesmärgid on:
1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine;
2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine;
3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine;
4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;
5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine;
6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute tegemine;
7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine;
8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks.

Kui ulukid pole taastuv loodusvara, siis kes või mis nad on? Siit tulevad jahiseadusesse sisse kirjutatud seirealaste eesmärkide täpsustused. Jahiseadus ainult täpsustab seireseadust ning kumbki neist ei räägi tasuta seire tegemisest. Või leidsid sa kusagil koha, kus on sõnaselgelt öeldud, et seireosakonnale tuleb teadusliku uurimistöö materjalid ja andmestik pannil tasuta kätte tuua. Tasuta tuuakse kätte, mitte hirmutamise taktikat kasutades, vaid vabatahtlikult kogutud materjal. Võrdle, kuidas koguvad andmeid ornitoloogid, ja kuidas nad neid üldsusele serveerivad.
Mind muuseas vihastas viimase jahieeskirja paranduse sappa lükitud seiremääruse parandused, mida ei kooskõlastatud jahimeestega (EJS andis selgelt eitava vastuse nendele parandustele niikauaks, kuni pole vajalik tegevus jahimeestega läbi räägitud) ning mille punktid räägivad selget keelt jahimeeste mitteusaldamisest ( (3) Loenduse algusest tuleb teavitada Keskkonnaametit.)väljavõte seletuskirjast;"Punktiga 9 kohustatakse ruutloendusest eelnevalt teavitama Keskkonnaametit. Teavitamiskohustuse kehtestamise eesmärk on parandada ruutloendusel saadud andmete usaldusväärsust. Lisaks annab see Keskkonnaametile võimaluse teha loenduse tegeliku toimumise pistelist kontrolli või kontroll-loendust. [u][u][/u][/u] Üks määruse koostajatest olid ju sina.Tsiteerin seletuskirja:"Eelnõu koostamisel osales Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil"
Kui see ei ole usaldamatus, siis mis see on? Kui Te jahimehi ei usalda, siis lõpetame jama ära ning leiame teised võimalused seireandmete saamiseks.
linnukütt
Postitusi: 182
Liitunud: K Dets 05, 2012 8:49 pm

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas linnukütt »

Ma täiendan eelmist kirjet parema arusaadavuse mõttes.
Veelkord:
Keskkonnaseireseaduse § 2. Keskkonnaseire ja selle eesmärgid.

(2) Keskkonnaseire eesmärgid on:
4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;

Jahiseaduse § 21. esimene lõige algab nii:
"(1) Jahiulukiasurkonna seisundi jälgimiseks korraldatakse ulukite seiret"
Selle jahiseaduse paragrahvi aluseks on ju otseselt keskkonnaseire seaduse paragrahv 2 lõike 2 punkt 4. Ja hulga määramine käib JS paragrahv 21 "Jahiulukite seire" lg 3 alusel antud ministri määruse kohaselt.
Nüüd peaks küll selge olema, kust alused tulevad. Iga iseseisev seadus täpsustab vaid oma valdkonda (metsaseadus metsa osas, kalapüügiseadus kalavarude osas, jne)
Kasutaja avatar
Ain Aavik
Postitusi: 842
Liitunud: R Okt 03, 2008 12:13 pm

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas Ain Aavik »

Mehed, mida te siin vaidlete ..

Seda et ... kui harituse tase pole võimaldamas omandada lihtsat, kunagises Eesti Põllumajanduse Akadeemias jahinduse loengutes olnut. Ja seda oli kahjuks väga vähene tundide arv .. kuid siiski.

Ulukite arvukuse hindamise esmaseks kriteeriumiks on küttimistulemused ! Sellele järgnevad loendusandmed jahimeestelt.
Veel õpetati sealsetes loengutes, et enamvähem adekvaatse ehk siis täpsema pildi annab ajuloendus. Sellele järgneb jäljeloendus.

Nood teemad on kuidagi meelde jäänud.

Huvitav, et ''spetsialistid'' seda meeles pole hoidnud .. või on see niinimetatud ''vananenud metoodika'' või vene aegne igand!?

... lisan, et toonases õpetuses sisaldus veel selline klausel, et kütitavatest metssigadest on soovitatav küttida 80 protsenti põrsaid ja kesikuid ...

Aga te vaielge siin edasi .. kaugele arvate jõudvat.!?
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Kasutaja avatar
Beretta
Postitusi: 1452
Liitunud: T Nov 25, 2003 4:47 pm

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas Beretta »

Ain, lihtsalt (y)
Grumpy old man
greenhorn
Postitusi: 188
Liitunud: N Apr 29, 2004 8:31 pm

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas greenhorn »

Piirkonniti ruutloenduse andmetele tuginemine vägagi eksitav. Loetakse lolli järjekindlusega samu ruute juba paarkümmend aastat! Linnalähedal on loendusruudust metsad ja metsloomad kadunud, asemele on kolinud ilutaimed, inim- ja lemmikloomad.
Ka mängib osade ulukite puhul suurt rolli millal loendus läbi viidi, kas kohe jaanuaris või märtsi lõpus. Lisaks viimaste aastate olematud lumeolud. Ime ka kui rehepapiks ei tituleerita :)
linnukütt
Postitusi: 182
Liitunud: K Dets 05, 2012 8:49 pm

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas linnukütt »

Ainile

Ega ma üritanudki vaielda. Mul enda jaoks asi juba ammu selgeks tehtud. Ma üritasin seletada seda, et ulukiseires on kaks poolt: jahimehed ja ametimehed ning koostöö peaks toimuma võrdse kohtlemise printsiipi järgides. Mitte nii, et üks osapooltest on rehepapid ja valetajad ja teine osapool see õilsam osa. Ja ka mitte nii, et samu protsesse seires tehes (andmeid või teadusmaterjali kogudes, jms) on üks osapooltest projektipõhiselt tasustatud ja teine teeb seda oma kulu ja kirjadega jahipidamise võimaluste kaotuse hirmus. Kui on vastastikune usaldus poolte vahel, siis sujub ka koostöö. Siis pole ka rahas küsimus. Mulle näib, et hetkel on vastastikune usaldus langenud peaaegu olematusse. Ja see teeb muret. Ja siit ka need vastastikused kahtlustused ja probleemikesed.
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas aadu kadakas »

Ain Aavik kirjutas:Ulukite arvukuse hindamise esmaseks kriteeriumiks on küttimistulemused !

Ma siinkohal julgeks panna kõrvale kvaliteetsema käsitluse.
On võimalik täiesti vabalt ka hinnanguid vormida ilma hilisemaid küttimistulemusi liigselt fetišeerimata. Tõsi, see on üks osa arvukuse määratlemise tervikust. Selle Saaremaa loo puhul aga olen muidugi Ainiga nõus, et selline arvukuse hindamine osutus ilmselt paremaks. Olles ornitoloogia ning muude loodusvaatluste tegemisel ka aastaid näiteks metskitse arvukuse dünaamikat jälginud, siis väidan, et on täiesti võimalik saada korralik ülevaade ja +- muutustest mingis ajas. Jah, metsavahte enam pole, aga asjast huvitunuid ikka on, kes näiteks mingi interaktiivse kaardi peale viitsiksid ulukite vaatlusi kirja panna (nagu EOÜ-l on aastaid olnud ja hinnangud erinevatest luubialustest lindudest olemas). Lindude arvukusi ei määratleta ju pärast küttimisandmete selgumist.
Metsahindamine tehakse ka ikka enne raiet, ehkki paljudel juhtudel tahetakse hindamisest teha raiejärgse tulemuse fikseerimine, mida mõõdetakse koormas või juba mõõtmisliinil. Ometigi ei anna selline tagantjärele hindamine eelnevat head tulemust, et enne raiet näiteks asjalikku plaani pidada. Kui on suva nagu ju meil hetkel metsamajanduses on, siis selge see, et eelhindamine on "bürokraatlik takistus" ja vaid vajalik mingi numeroloogia/metsaregistri jaoks.
Ulukite arvukuse hindamine on palju keerulisem, sest ei seisa nad ju enamus eriti lokaalselt paigal. Seega tuleks enne ressursi kasutamist katsuda natuke paremini kasvu- või kahanemistrende tabada. Ausalt öeldes vana aurukatla mees suudaks ka paremini kuumemaks või jahedamaks kütta, kui praegune riik vs jahimees köievedu.
linnukütt
Postitusi: 182
Liitunud: K Dets 05, 2012 8:49 pm

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas linnukütt »

Tegelikult pole selle artikli puhul üldsegi tähtis, kui palju kütiti või loeti metssigu. See artikkel on puhas jahimeeste negatiivse maine kujundamise artikkel. Kui kõrge riigiametnik (KKM vanemametnik on avalikkuse silmis kõrge riigiametnik) räägib avalikkusele tõestamata väidete najal seda, et jahimehed kogu aeg vassivad mitte ainult loendus vaid ka küttimistulemustega, elik teevad rehepappi ja valetavad ning neid ei saa usaldada, siis selline lähenemine võib muuta oluliselt avalikkuse arvamust jahimeestest, kui seakatkuga võitlemise alustalast. Signaal on saadetud. Ja see avaliku arvamuse muutus ei pruugi toimida mitte ainult Saaremaal vaid see võib muuta suhtumist kogu Eestis. Positiivne maineke, mida me oleme aastatega üritanud luua, sai korraga tugeva hoobi. See, et ametnik pärast vabandab või võtab sõnad tagasi, ei muuda enam asja. Tegu on tehtud, üldsusele signaal saadetud jahimeeste vääritu käitumise kohta. Ja see teeb mind murelikuks tulevikku silmas pidades.
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

Postitus Postitas baddmann »

Kas keegi osundaks, kust saaks lugeda jahimeeste üleriikliku esindusorganisatsiooni vastulauset ?

BM
Vasta