Vabandan, et tasulise ja lõpunilugematu artikli viite esitan, aga alapealkiri juba iseenesest kõrgem pilotaaž:

http://www.postimees.ee/3966197/leht-ke ... -punahirve

BM

Hea on muidugi see väljend, et üliharuldane punahirv.

http://online.le.ee/2017/01/03/keskkonn ... punahirve/

Keskkonnainspektor lasi ilma loata maha haruldase punahirve

Detsembris tulistas maakonna keskkonnainspektor Arseni Eller Läänemaal üliharuldast punahirve, punahirve laskmise luba Elleril ei olnud.

Juhtumi asjaolusid uurib keskkonnainspektsioon, alustatud on väärteomenetlust. Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles Lääne Elule, et keskkonnainspektsiooni inspektor võttis osa 10. detsembril Martna jahiseltsi maadel peetud jahist, kus kütiti punahirv, kelle laskmiseks puudus jahiluba.

Juhtumit uurib inspektsiooni Harjumaa osakond, sest arvatav tulistaja Arseni Eller ise töötab Läänemaa büroos. Eller ütles eile Lääne Elule, et uurimise praeguses faasis ei soovi ta juhtunut kommenteerida.

Lääne Elule kinnitas mitu allikat, et esimese lasu tegi punahirvepulli pihta just keskkonnainspektor Eller. Kokku oli hukkunud loomas seitse kuuli, sest esimene lask vaid haavas hirve. Punahirve laskmise luba Elleril ei olnud. Läänemaa jahimeeste sõnul pole seda mõtetki võtta, sest Läänemaal on hirv nii haruldane, et pole lootustki teda küttida. Läänemaa jahindusnõukogu liige Einar Pärnpuu ütles, et nõukogus pole hirvedest isegi mitte juttu olnud. „Läänemaal lihtsalt ei ole hirvi,” märkis Pärnpuu.

Punahirv lasti maha 10. detsembril Martna jahiseltsi maadel, täpsemalt Kirnas, kus pages haavatud loom jahimeeste käest taluõuele, kus ta ka lõpuks suri. „Meie õue peale ta jooksis ja siit jahimehed ta lõpuks ära viisid,” ütles Kirna küla elanik Aare Üksvärav. Haavatud loom jooksis pealtnägijate sõnul õue mitu korda paaritunnise vahega, kord lamas, kord tõusis püsti. Viimase lasu tegid jahimehed õue peal.

10. detsembril läks kümmekond Martna jahiseltsi liiget seajahile. Et realiseerimata olid ka mõned põdraload, oli kokku lepitud, et võimalusel lastakse ka põtru. „Olin kütiliinis. Kõlasid lasud, siis tuli teade, et hirv on haavatud. Positsioneerusime ümber, et haavatud loom kätte saada,” kirjeldas jahiseltsi liige Andres Kampmann.

Kütiliinis kaugemal olnud Kampmann nägi punahirve alles siis, kui see oli juba surnud. „Üsna vana moega loom tundus. Katkise sarvega,” kirjeldas Kampmann. Nii lähedalt polnud Kampmann punahirve kunagi näinud.

„Sarvede kuju järgi võiks arvata, et tegemist oli Läti punahirvega,” ütles Martna jahiseltsi liige Aarne Taal. Hirvesid on kolme liiki: punahirved, tähnikhirved ja kabehirved. Läänemaal on nad Taali sõnul väga haruldased. 40 aastat jahimees olnud Taal ise hirve Läänemaal kohanud ei ole. „Neid on siin mõnikord nähtud, aga kütitud ei ole,” ütles Taal. Mullu jäi Haapsalu jahiseltsi maadel kaamerasilma üks tähnikhirv. Kaht punahirve on nähtud Martna kandis. Kabehirve kohta teateid pole. Martnas maha lastud punahirv võis Taali sõnul olla haige või vigastatud, sest koer võttis „värske jälje nobedasti üles” ja hirv ei pääsenud põgenema.

Martna jahiseltsi esimehe Maanus Mäesalu sõnul ei ole tavaline, et haavatud loom pääseb jahimeeste käest põgenema, samuti ei tohiks loom sattuda kellegi õuele, nagu juhtus Kirnas punahirvega.

„Jaht peaks jääma metsa. Jahimehe eesmärk on, et lõpp oleks kiire ja konkreetne. Seda ei ole, et jahimees üritaks sihilikult mööda lasta,” ütles Mäesalu. Kui aga esimene lask on tehtud ja looma haavatud, siis tuleb jaht lõpule viia. „Normaalne jahisituatsioon on aga siis juba rikutud ja nii võibki juhtuda, et tuleb teha rohkem kui üks-kaks lasku,” ütles Mäesalu.

Mäesalu ise tol korral jahil ei olnud, kuid arvas, et punahirv võidi segamini ajada tähnik- või kabehirvega. Need hirved on võõrliikidena Eestis lindpriid, nii et neid tohib küttida ilma loata. „Ma arvan, et see oli eksitus. Kui tõepoolest oli tegu punahirvega, siis oli see rikkumine,” ütles Mäesalu punahirve laskmise kohta.

Mäesalu ütles, et ise ta hirve lasta ei söandaks, sest ta ei oleks kindel, kas suudab hirveliikidel vahet teha. „Ei saa ju jahil võtta hirvel kõrvast kinni ja ütelda, et oota, ma tahan su üle vaadata. Arvan, et see oli jahimeestele lihtsalt üks väga halb päev. Ei tahaks, et teist sellist juhtuks,” ütles Mäesalu. Mäesalu on jahimees olnud 25 aastat. Temale teadaolevalt ei ole hirve Läänemaal varem lastud.


Jahiseaduse järgi on loata küttimise eest suurim trahv 200 trahviühikut ehk 800 eurot, millele lisandub 800 eurot keskkonnakahju.

Punahirv (Cervus elaphus)

2015. aasta üldloenduse andmeil hinnati punahirve arvukuseks natuke üle 3000 isendi. Asurkond on alguse saanud sissetoodud isenditest. Üle 80 protsendi punahirvedest elab Hiiumaal ja Saaremaal. Punahirvele võib pidada jahti septembri algusest jaanuari lõpuni. Viimastel aastatel on Eestis nähtud ja kütitud ka tähnikhirve (Cervus nippon) ja kabehirve (Dama dama). Mõlemad liigid on arvatud looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide hulka, kellele tohib jahti pidada samuti septembri algusest jaanuari lõpuni.

Paistab, et nüüdseks pealkirja (kahjuks:) kohendatud. Aga muidu tekkis jah küsimus, et mis hirve nimi ka oli?

Tartumaal pidavat ka üliharuldasi punahirvi olema. Päris mitu aastat on jahtides ikka öeldud, et lasta nt põder, hirv, hunt.... ikka mainitakse, et unistage edasi. Paraku on need hirved ikka sagedased külasid meie maadel, ka hunte liigub. Kunagisel ajal polnud tollane päälik ilvese luba välja võtnud (me ise neid välja ei kirjuta aga see puhtalt korraldamise vaev), saada oli aga mis siin ikka unistada. Tuligi ilves jahis ühele vanale mehele peale. Sellel ei pidanud närv vastu kuid lasi mööda.

Ehk, kui on tõenäosus, et mingid loomad võivad sattuda jahimaadele ning aeg võimaldavad, kui raske on igaks juhuks igal aastal luba omada? Oleks mingi meediasse lekkinud jama asemel põhjust, nagu õige mees, hirvega pildil poseerida.

Sõitsin täna jahimaade teedel paarkümmend kilomeetrit(murdosa teedest) Tulemuseks 16-e hirve jäljed,lehmad,vasikad,pullid.Kõige rohkem oli pullide jälgi.Homme selle aasta esimene ajujahi päev,eks siis näeb,ehk tabame ka mõne üliharuldase?.Siga tuleb ka mummida.Nüüd Saarel ka Sak,ehk saab mõne puhtalt veel tabatud.

Jah kindlasti on maid kus on palju hirvi aga läänemaa see ei ole jakui artiklist loaed siis mindi seajahile ning oli ka paar põdra luba.Keegi ei maini et neil oli hirve luba jne jne.ehk siis kütiti ilma loata vale loob liigitage kuidas tahate kes see kütt on.
Seda enam et tegemist mehega kes peaks nagu täpselt jälgima sedasi ja olema ka mingis mõttes eeskujuks teistele jahimeestele.
Minu silmis on ta salakütt tehke või arvake mis tahate.
Aga nagu meie riigis kombeks küll seegi kinni mätsitakse ning see ei oleks esimene kord läänemaal.
Kindlasti hakkab kohe jutt et see ikka oli haavatud ennem ja haavatud looma piinad tuleb kiiresti lõpetada jne jne.Kahju on lihtsalt vaadata et mõned mehed teevad mis tahavad.Aga noh pole ju veel mingit otsust tulnud nii et elame ja näeme . Võibolla söön veel oma sõnu siin.

Teff,kindlasti ei ole tegemist salaküttimisega.Ei ole tähtis,kes küttis keelatud uluki,minister,müürsepp,kirikuteener või keskonnainspektor.Mees rikkus kehtivat seadust,ole mees ja vastuta.Salaküttimist ei tehta kunagi ühisjahis,tegu oli inimliku eksitusega.Ja kes sellest aru ei saa, on kas loll,või mõtlemisvõimetu.Jahiseadus ütleb üheselt,pead olema veendunud mis ulukit kütid.Olen ennegi neid rusikaga rinnale tagujaid näinud,vot mina...oksele ajab,vähem silmakirjalikkust.

Jah olgu olen sinuga nõus salakütiks tembeldamine on ehk vähe liialdus. Loodan et see ka nii läheb et mees ka vastutab oma tegude eest. Olen kuulnud juba igasuguseid jutte selle kohta. Kuna ei tea kas tegemist on ka juttudega millel tõepõhi all ei hakka. Neid siin edasi hetkel rääkima.
Aga pange tähele varsti on jutt et tegemist oli haavatud loomaga ja haavatud loom ju tuleb kiiresti surmata nii et varsti on ta nagu õigemees kunagi.
Aga jah ei tasu sündmustest ette ruttata elame näeme.

Mida siis ütled, kui tegelikkuses ongi tegemist "õigemees kunagiga"?
Teemaväliselt jätkates, vabandage mu seadusetundmatust... , kuidas lubade puudulikkus ja näiteks haavatud uluki kyttimine käib jahiajal? Jahipidamiseks ei peeta liiklus ja muudesse õnnetustesse sattunud uluki hukkamist kohapeal. Kolme jalaga kitse laskmist veebruaris, ehk väljaspool jahiaega, korraldab keskkonnaamet.

Jahiseaduse mõttes on tegemist rikkumisega
§ 50. Jahiloata jahipidamine
Jahiloata jahipidamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
Haavatud loom on siin jahiloata jahipidamise tulemus. Ei maksa liiga keeruliseks ajada.

Igalisikul on enesekaitseks alati õigus välja tuua kergendavaid asjaolusid, kas nad ka ka on tõendatavad või ei. see on eriline rumalus kui saades hakkama mingi rikkumisega siis sirge seljaga ja silmavaatega öelda et jah tahtsingi nii teha ei ei kahetse midagi.

Ma ei tahaks uskuda et näiteks Teff kui jäädes politseile vahele kiiruse ületamisega ei hakkas leidma põhjendusi miks ta nii tegi et vähendada karistuse suurust vähemalt, vaid ütleks et jah ma plaanisingi sõita kiiremini kui lubatud ja kirjutage nüüd trahv välja nii nagu seadus sel juhul ette näeb. Juhul kui siiski ma eksisin siis ma vabandan meelevaldse tõlgendamise ees ja kummardan meelekindluse ees

Praegu pole keegi osalistest ju väitnud et asja ei juhtunud, seda tunnistavad kõik asjaosalised, ja hakata nüüd kedagi tampima selle eest et leitakse rikkumist kergendavaid asjaolusid et vähendada võimalikku karistust on minu arust vale. Jah, kindlasti suudab keskkonnainspektor leida mõneti lihtsamini kergendavaid asjaolusid kui võibolla mõni teine isik, aga samas on talle ka kindlasti tunduvalt selgemini teada ka rikkumise suurus