Lugu kolmest põrsakesest

Võimalus avaldatud või avaldamisele minevate artiklite aruteludeks.
greenhorn
Postitusi: 188
Liitunud: N Apr 29, 2004 8:31 pm

Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas greenhorn »

Õnneliku või õnnetu lõpuga lugu?
Kas tegemist on eksministriga või nimekaimuga?
https://maaleht.delfi.ee/uudised/kolme- ... d=88575227
Slash
Postitusi: 31
Liitunud: N Aug 04, 2005 9:07 am

Re: Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas Slash »

Nimekaimuga (kohtulahendis on isikukood näha).
Veel on mehi metsades.
Prohvet Maltsvet
Postitusi: 426
Liitunud: T Dets 11, 2007 5:26 am

Re: Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas Prohvet Maltsvet »

Ei saa lugeda, parooli vaja.
Ole kui leebe tuul...
kalur
Postitusi: 427
Liitunud: N Veebr 10, 2011 6:20 pm

Re: Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas kalur »

Need mehed võiks kirjanikena leiba teenida. Jutt jooksis hästi.
Kasutaja avatar
sammal.habe
Postitusi: 1180
Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm

Re: Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas sammal.habe »

rixa
Postitusi: 387
Liitunud: P Mai 04, 2008 6:37 pm

Re: Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas rixa »



Meeste muinasjuttu ei kommenteeri, aga mis see seaduslik käitumine siis on, kui ilmselgelt vigane loom naaberpiirkonda jookseb? Põdra või sea loa saab kohalik haldaja sinna välja kirjutada, aga kui näiteks on hunt ja seal limiit täis või pole üldse lube antud?
kalur
Postitusi: 427
Liitunud: N Veebr 10, 2011 6:20 pm

Re: Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas kalur »

Sa rixa vii palun ennast teemaga kurssi mitte ära pauguta puusalt. Mingit haavatud siga ju polnud.
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Re: Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas honkomees »

kalur kirjutas:Sa rixa vii palun ennast teemaga kurssi mitte ära pauguta puusalt. Mingit haavatud siga ju polnud.

Aga kohus ütles ju, et ka haavatu jälitamisel naaberpiirkonnas peab olema naaberpiirkonna poolt väljastatud luba ...
Kohus märgib, et ka juhul, kui oleks veenvalt tuvastatav, et Tarmo Zimmer ja Jaan Õunapuu jälitasid haavatud ulukit, siis seadusest ei nähtu sellisel puhul erandeid seonduvalt kohustuslike jahipidamisõigust tõendavate dokumentidega (samuti jahipidamisõiguse tasu maksmisega). Jahiloata võib surmata ilmse marutauditunnuste uluki (JahiS § 33 lg 1) ning sigade Aafrika katku ilmsete tunnustega metssea (JahiS § 331 lg 1). Kumbagi sellistest tunnustest ei ole käesoleval juhul tuvastatud. Kaitsja viide JahiS § 25 lg 3 ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul asjakohane. Nimetatud paragrahv reguleerib kinnisasja kasutamist jahipidamiseks ning jahipidamise käigus haavatud uluki jälitamist ja surmamist ei saa maaomanik viidatud sätte alusel tõepoolest keelata. Kohtu arvates ei tühista viidatud säte samas kohustust omada jahipidamisel jahiluba, mis on antud jahipiirkonna kasutaja poolt jahipidamiseks konkreetses jahipiirkonnas. JahiS § 25 ei reguleeri jahipidamist võõras jahipiirkonnas, s.o jahipiirkonnas, mis ei ole kantud jahiloale.


Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
rixa
Postitusi: 387
Liitunud: P Mai 04, 2008 6:37 pm

Re: Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas rixa »

kalur kirjutas:Sa rixa vii palun ennast teemaga kurssi mitte ära pauguta puusalt. Mingit haavatud siga ju polnud.


Mis see mittehaavatud siga siia puutub? Kohtu väide oli:
Kohtu arvates ei tühista viidatud säte samas kohustust omada jahipidamisel jahiluba, mis on antud jahipiirkonna kasutaja poolt jahipidamiseks konkreetses jahipiirkonnas. JahiS § 25 ei reguleeri jahipidamist võõras jahipiirkonnas, s.o jahipiirkonnas, mis ei ole kantud jahiloale.
kalur
Postitusi: 427
Liitunud: N Veebr 10, 2011 6:20 pm

Re: Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas kalur »

Kui haavatud loom läheb naabrite maale siis tehke nii nagu te koguaeg teinud olete. Kõne naabritele jne.
rixa
Postitusi: 387
Liitunud: P Mai 04, 2008 6:37 pm

Re: Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas rixa »

kalur kirjutas:Kui haavatud loom läheb naabrite maale siis tehke nii nagu te koguaeg teinud olete. Kõne naabritele jne.

Jah, see oleks loogiline, aga tuleb KKI ja maksavad kõik osalised rõõmsalt 200 trahviühikut?
kalur
Postitusi: 427
Liitunud: N Veebr 10, 2011 6:20 pm

Re: Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas kalur »

Lollus kuubis.
rajaleidja
Postitusi: 2633
Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm

Re: Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas rajaleidja »

Kui asjad jõuavad kohtuni, siis muutuvad asjad ikka päris absurdseks.
Haavatakse põtra, teen loale märke ja hakkan jälitama. Loom läheb naabrimeeste maale. nemad väljastavad mulle loa. Taban põdra, kannan naabrite loa maha. ja enda loale teen ka märke, et tabatud? Üks loom ja kaks luba.
Ja nagu Rixa mainis hunti. Et kui naabritel puudub õigus hundijahti pidada, siis haavatud loomale järgi minna ei tohi ja tulebki sinnapaika jätta???
Ma tahaks uskuda, et inspektsioon pigem järgib jahimeeste loogikat nagu see siiani on olnud(pole kuulnud, et oleks sellega probleemi varem olnud). Aga kui asi peaks kohtusse minema, siis sõltub kõik juristi tõlgendusest. Ja noh eks nii mõnigi inspektor võib nüüd saada sellest kohtu tõlgendusest ideed eelarve täitmiseks
Kasutaja avatar
Anti
Postitusi: 501
Liitunud: E Dets 05, 2005 2:13 pm

Re: Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas Anti »

Jahiseadus § 41. Jahiloa täitmine, tagastamine ja säilitamine

(2) Suuruluki haavamise korral märgitakse jahiloale viivitamata haavamise kuupäev ja kellaaeg. Kui haavatud suurulukit 24 tunni jooksul ei tabata, lõpetatakse jahiloa kehtivus märkega, et haavatud suurulukit ei leitud.

(3) Haavatud suuruluki tabamise korral märgitakse jahiloale lisaks tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati.



Mis teemasse puutub, siis sellistele kaabakatele oleks suurematki karistust soovinud.
Huvitav kas EJS jahitunnistuste kehtivused on peatanud?
http://beta.album.ee/antilaht
MLP
Postitusi: 466
Liitunud: T Jaan 17, 2012 8:20 pm

Re: Lugu kolmest põrsakesest

Postitus Postitas MLP »

UUDISED 9. JAANUAR 2020
Kolme põrsakese õnnetu lõpp tegi Valgamaa jahimeestest salakütid 31
Valgamaal Rebasemõisa külas kõlasid 2018. aasta detsembris lühikese vahega neli lasku. Surnult jäi maha tabamuse silma saanud tiine metsseaemis, sealsamas lebasid kolm põrsast

Kiired ja täpsed tabamused uluki küttimisel on hea jahimehe tunnuseks, aga seekord oli osav laskja salakütt. Sellest valede ja mitme seaduserikkumisega rikastatud juhtumist sai alguse ligi aasta kestnud kohtuvaidlus, mis leidis lahenduse poolteise kuu eest.

See oli äsja lõppenud aasta üks tõsisemaid ja suurema trahvisummaga jahiseaduse rikkumisi. Valgamaa küttidel Tarmo Zimmeril ja Jaan Õunapuul tuleb kummalgi tasuda 760eurone trahv ja kahepeale hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 2400 eurot. Mõlemad on esitanud keskkonnainspektsioonile avalduse trahvi ja keskkonnakahju ositi hüvitamiseks.




Kohtu hinnangul rikkusid mehed jahiseaduse paragrahvi, mille kohaselt karistatakse jahiloata küttimise eest trahvi või arestiga. Jõusse jäi mõlemale määratud maksimumilähedane 760eurone trahv.
Peale selle rikkusid mehed seadusepügalat, mille järgi ei tohi relva jätta järelevalveta, aga seda mehed tegid, kui peitsid jahipüssid endast 600–700 meetri kaugusele.

Zimmerit karistati ka selle eest, et ta pidas jahti keelatud relvaga. Ta tulistas sigu poolautomaatrelvast, millel on rohkem kui kaks padrunit mahutav salv. See võimaldab tulistada kiiresti järjestikuselt palju laske.

Siga oli haavatud ja relv oli kotis

Kahe jahimehest sõbra lugu 2018. aasta 29. detsembril juhtunust erineb sellest, mida rääkisid tunnistajad ja asitõendid. Tartu maakohtu kohtunik Roman Levin kütte ei uskunud ja riigikohus nende hilisemat kaebust menetlusse ei võtnud.

Meeste selgituse saatuslikust päevast, mis neist seaduse silmis salakütid tegi, lasi kohus auklikuks. Nii Tarmo Zimmer kui ka Jaan Õunapuu selgitasid oma käitumist ühesuguselt – järgnev on kohtuotsuse peale esitatud kaebuse ümberjutustus.

Zimmeri sõnul väljastati talle 2018. aasta augustis suurulukiluba Lüllemäe jahipiirkonnas ühe metssea laskmiseks. Ta otsustas seda kasutada sama aasta 29. detsembril ning kaasas jahile oma vana tuttava Jaan Õunapuu, kes pidi jahiala piirama ja loomi suunama.

Zimmer tulistas üht teed ületavat suurt siga, kes lasu järel küll kukkus, kuid jooksis seejärel minema ning suundus naabruses asunud Karula jahiseltsi maadele. Neil maadel metssea küttimiseks Zimmeril luba polnud.


Kütt selgitas, et kuna tegemist oli sea haavamisega, siis haavatud looma tuleb jälitada, mida nad ka tegid, aga selleks liikusid nad teise jahipiirkonda. Zimmer läks kohale Õunapuu jahikoera haukumise peale ning nägi, et “koer haugub sama suurt siga, keda ta haavas tee peal, ning tegi seega seale ühe tapva lasu”.


Tapetud emis ja kaks põrsast, kolmas põrsas leiti pisut eemalt kuusestikust. Foto esiplaanil on jahikoer.
keskkonnainspektsioon
Kuid surnud sea juurde jõudes märkasid Zimmer ja Õunapuu läheduses ka kahte surnud metsseapõrsast. Sealsamas oli nende sõnul näha võõraid jalatsijälgi. Nad otsustasid suure sea autoni vedada ning kuna maastik oli raske, relvad seniks sündmuspaika ära peita.
Zimmeri sõnul kasutas ta küll poolautomaatset relva, aga see oli ilma salveta ning sisuliselt oli seega tegu ühelasulise jahipüssiga, mida tuli iga lasu järel uuesti käsitsi laadida. Padrunisalv oli tema kinnitusel autos relvakotis.

Jaan Õunapuu esitatud kaebuses kattus tema jutt Zimmeri omaga. Õunapuu sõnul oli tal kaasas relv, aga seda ta kotist välja ei võtnud. Metssea leidsid nad koera haukumise peale ning siga sai ühe surmava tabamuse. Looma juurde jõudes märkasid nad aga kahte surnud metsseapõrsast ja palju inimeste jalajälgi ning nad said aru, et need põrsad on keegi varasemalt lasknud. Kokku nelja sea laskmisest ei teadnud ta midagi.

Nii Zimmer kui ka Õunapuu võtsid omaks ainult relvade järelevalveta jätmise.

Jäid vahele teistele küttidele

Tunnistajad ja asitõendid rääkisid teistsugust juttu. Keskkonna­inspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Uno Luht ütles Maalehele, et loata jahipidamise ehk salaküttimise juhtumist teavitasid keskkonnainspektsiooni naaberjahiseltsi liikmed, kes püssipauke kuuldes sõitsid sündmuskohale, sulgesid tee sõidukiga ning pidasid salaküttimise kahtlusega isikud inspektorite saabumiseni kinni.

“Keskkonnainspektsioon tänab mainitud jahimehi, tänu kelle kohusetundlikule tegevusele ja julgusele sai võimalikuks juhtumi lahendamine ning süüdlaste karistamine,” ütles ta.

Esitatud tõendid lükkasid ümber kahe jahimehe väite, et nad küttisid vaid varem haavatud emise ja avastasid surnud põrsad alles pärast emise küttimist.


“Väidetaval haavamise kohal (tee peal) ega metsa all metssea jälgedel verd näha ei olnud,” sedastas keskkonnainspektsioon. “Samuti tuvastati, et mööda metssigade jälgi ei olnud keegi enne keskkonnainspektsiooni töötajaid liikunud.”

Salaküttide sõnul nägid nad emise juures kahte tapetud põrsast, aga sündmuskoha jäädvustamisel ning ümbruse uurimisel avastati kolmas maha lastud põrsas emise mahalaskmise ja kahe põrsa asukohast tosinajagu meetri kaugusel tiheda kuusestiku seest.

Kõigil kütitud metssigadel, nii emisel kui ka põrsastel, oli üks tabamus, mis tähendab, et kütiti haavamise tunnusteta loomad. Samuti ei olnud ükski kütitud loom veel kangestunud ega veri hüübinud, mis tähendab, et kõik loomad kütiti samal ajal.

Kui kohus on otsustanud, siis on otsustanud, mis seal enam vaielda.

“Kui hinnata kirjeldatud tõendeid kogumis, siis tekib küsimus, kui suur on tõenäosus, et keegi tuvastamata isik küttis samas kohas kolm metsseapõrsast ja hetk hiljem sattusid täpselt samasse kohta Zimmer ja Õunapuu ning kütivad enda arvates haavatud emise,” märkis keskkonnainspektsioon. “Seega saab menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis hinnates teha tõsikindla järelduse, et Zimmer koos Õunapuuga ühiselt ja kooskõlastatult pidasid Karula jahipiirkonnas jahti, mille käigus Zimmer küttis neli metssiga, omamata jahiluba, ja menetlusaluse isiku kohtule esitatud kaebuses toodud väidetel, et toimus haavatud uluki jälitamine, puudub alus.”

Samuti ei nõustunud keskkonnainspektsioon Zimmeri väitega, et tal oli poolautomaatse jahitulirelvaga kaasas küll rohkem kui kahte padrunit mahutav salv, kuid ta kasutas relva ilma salveta. Inspektsioon nentis, et esiteks on seda relva ilma salveta laadida äärmiselt ebamugav ning kuna kõik metssead olid surmatud ühe lasuga, sooritas Zimmer lühikese aja jooksul vähemalt neli lasku.

Kohus andiski keskkonnainspektsioonile õiguse.

Tarmo Zimmer ütles Maalehele, et seadust saab tõlgendada mitut moodi ja ta ei soovi lehes avaldamiseks teemat pikemalt kommenteerida. “Kui kohus on otsustanud, siis on otsustanud, mis seal enam vaielda,” lausus ta
sinu nukker noku!
Vasta