Üks lugu, mida võiks nt Postimehes avaldada

[Feen]

Riputan selle siia üles. Kui keegi leiab vigu, või miskit lisamiseks, maha võtmiseks, andku teada.
-------------------------

Maaomanikud ja ulukid, jahimehed ja ulukid e kuidas käituda siis, kui mõni ulukiliik maadel kahju kipub tekitama.

Mida kiiremini majandus areneb, seda tihemini kipub inimeste ja loomade eluala kattuma. Paraku ei sobi inimestele tihti, et nende majandataval maaalal mingi ulukiliik tegutseb või esineb ulukeid lihtsalt liialt arvukalt. Mõlemal juhul soovitakse antud liigist vabaneda. Taolisel juhul pöördutakse enamasti jahimeeste poole. Pahatihti on aga maaomanike arvates jahimehed üks selgelt määratlemata inimgrupp, kes jahivad valimatult kus ja keda tahavad. Tegelikkuses valitseb teistsugune olukord, kus jahimeeste tegevus on suures osas reguleeritud ning mingis osas ka piiratud. Seega- selleks, et maaomanik saaks parima lahenduse teda vaevavatele probleemidele ulukitega, tuleb teada mõningaid fakte ning teha kööstööd õigete inimestega õigel ajal.

Maaomanike peamiseks mureks on sõralised (ennekõige kits, põder, metssiga mõnes kohas ka hirv) ja koprad. Probleemid erinevad piirkonniti. Sõralised kipuvad kahju tegema istutatud metsanoorendikele ning nende liiga suure arvukuse korral pole abi ka repellentidest. Koprad ehitavad tamme, ujutades seejuures üle ka neid alasid, mida maaomanik majandab või plaanib majandada. Lisaks kasutab kobras elutegevuseks puitu, mille kasutamisest maaomanik tihti ise huvitatud on. Kui sõraliste puhul teadvustatakse endale, et tegemist on suurulukitega ning nende majandamiseks on olemas mingi plaan ja kindel jahipiirkond, siis kopra puhul valitseb arvamus, et koprad on nagu hiired, keda võib jahtida ükskõik kus ja kui palju hing ihkab. Seal, kus kobras kahju teeb, esineb enamasti ka veendumus, et jahimehi kopra küttimine üldse ei huvita. Tegelikkuses on sellised arvamused sageli ekslikud.

Kuidas käituda kui kusagil teeb muret sõraliste liigne arvukus? Olukorra ennetamiseks tuleks otsida üles jahimaa valdaja. Tema leidmiseks tuleks minna piirkondlikku keskonnateenistusse, jahinduskeskusesse või valda ning järgi uurida, kelle jahimaale teie maatükk jääb. Samast saab enamasti teada ka vastava jahiseltsi esimehe kontaktandmed. Antud isikuga on seejärel mõttekas kohtuda. Kokkusaamisel tuleks kirjeldada konkreetset olukorda ja oma plaane, samuti uurida kuidas antud alal sõraliste arvukuse reguleerimine on kavandatud. Tasub uurida võimalust suunata mõneks aastaks sõraliste jahtimissurve antud piirkonda. Kui näiteks kuusenoorendik on jõudnud u 5 aastaseks saada, siis väheneb kitsede poolt tekitatava kahju võimalus märgatavalt. Seejärel saab jahinduslikku survet taas vähendada ja loomade arvukus taastub. Lisaks tasuks teada, et metskitsed, sageli ka põdrad, liiguvad ringi, kogunedes talveks karjadesse ning tekitades sel ajal mingis piirkonnas suuremat kahju. Kogu jahimaa ulatuses on samal ajal antud ulukite arvukus täiesti normipiires ning kahjustuste esinemine väike.
Võib ka juhtuda, et antud kohast ei soovita sõraliste arvukust kahandada või, hoolimata teie soovist, olukord erinevatel põhjustel siiski ei muutu. Sellisel juhul tuleks eelkõige rahulikuks jääda, kuulata ära jahimeeste argumendid ning probleemi korral ikkagi endale kindlaks jääda. Vajadusel võib konsulteerida inimestega nt Erametsaliidust (http://www.eramets.ee/foorum/) või Jahindusfoorumist (http://www.marandi.fie.ee/foorum).

Kindlasti on vaja teada, et vastavaid otsuseid ei tehta üleöö ja paljud jahiseltsid võtavad otsuseid vastu üldkoosolekul, mis enamasti leiab aset märtsis. Alati jääb aga võimalus, et vastavaid otsused saab teha ka muul ajal. Siit soovitus, mida varem jahipiirkonna kasutajaga asi paika pannakse, seda suurem on tõenäosus, et asi ka toimib.

Omaette lugu on ühe teise sõraliste esindaja- metsseaga. Metssead on üsna liikuvad isendid, seetõttu võib mõni seakari tulla öösel kohale, keerata kõik pea peale ning jalutada kilomeetreid eemale. Seega- kui metssead vilja- või kartulipõldu kahjustama hakkavad, siis tasub teha kõne jahiseltsi esimehele ning kutsuda paar meest seajahti pidama. See küll ei välista metssigade edasist põllukülastust, kuid pärast paari metssea küttimist muutuvad ülejäänud palju ettevaatlikumaks ning eelistavad tegutsemiseks rahulikemaid kohtasid või aegasid ja kokkuvõttes jääb üldkahju väiksemaks.

Hoopis teine teema on aga kobras. Üsna mitu maaomanikku on kurtnud, et koprad teevad liiga ja keegi neid ei küti. Ka sellisel juhul tuleb uurida, kelle jahipiirkonda maa-ala jääb. Kindlasti tasub arvestada sellega, et jahiseltsis tõesti ei huvita paljusid koprajaht ja mõni pole kunagi koprajahis käinudki. Samal ajal võib seltsis olla päris mitu liiget, kellele koprajaht tõsiselt huvi pakub. Seega, kui jahiseltsi juhataja jätab sellise mulje, et ta on probleemist teadlik, aga kindlat lahendust asjale ei näe, tasub temalt uurida, kas keegi seltsi liikmetest oleks asjast rohkem huvitatud ning suhelda antud liikmega edasi. Siit ka soovitus jahiseltside juhatajatele- antud murega inimeste ilmudes peaks tõsisemalt järele mõtlema, kes jahiseltsist sobiks probleemiga tegelema. Juhul, kui leidub mõni tuttav jahimees kusagilt mujalt jahiseltsist, siis on lahenduseks külalisjaht ja teinekord võibki olla olukorrale hea lahendus, kui probleemiga tegeleb mõni jahimees väljaspoolt antud piirkonna jahiseltsi.

Kui asi on jõudnud selleni, et jahipiirkonnas jahipidamisõigust omav isik ja maaomanik on kokku saanud, tuleks teada vastavaid asju: koprajaht võib olla mingis piirkonnas alguses väga lihtne, loomad on julged, neid on lihtne küttida. Kui aga antud kohast pole võimalik kõiki loomi välja püüda, muutuvad alles jäänud isendid väga ettevaatlikuks ning nende tabamine on suur probleem. Sellised loomad võivad tegutseda väga ettearvamatutel aegadel, enamasti siis kui keegi kahtlane tegelane ligiduses ei viibi. Pikka aega ei lähe ükski korbras ka raudadesse, tamme ei parandata mitu kuud, kuid korraga on taastatud kõik tammid, ala uuesti üle ujutatud ning elutegevus käimas. Pahatihti juhtub ka seda, et elupaikade puudusest tulenevalt asustavad uued isendid tühjaks püütud ala kiiresti. Sellegipoolest, kui maaomanik või jahimees avastab probleemi taastekkimise, saab kiiresti vajalikud meetmed kasutusele võtta, kui ainult omavahel piisavalt informatsiooni vahetada. Jahimeestele soovitus, kui te hakkate probleemses kohas kobrastega tegelema, siis selgitage maaomanikuga koos välja võimalused kobraste arvukuse piiramiseks ning teavitage teda võimalikest probleemidest, soovi korral ka jahi tulemustest.

Kokkuvõtteks, maaomanikud ja jahimehed (maaomanikuks olemine ei välista antud kohas ise jahimeheks olemist, kui kõik vajalikud protseduurid selleks läbitud) ei tohiks olla rivaalitsevad pooled, vaid koostööpartnerid. Koostöö reguleerimiseks on ettenähtud maaomaniku ja jahiseltsi vaheline leping, mis peaks kajastama mõlema poole soove, mõistlikuse piirides- vahepeal ka seda, et mõnes kohas loomad rahule jäetaks.

[kakuke]

... lasku ma koprad seal maha.

Kui see artikkel avaldada postimehes siis selline väljend pole kindlasti parim. Diagonaalis lugesin seda juttu.

[Olgerd]

Lugesin läbi, väga hea. Sellega jääb kindlasti parem mulje ka jahimeestest, kui abimeestest mitte mõrvaritest. Aga artikli idee, tuli sellest, kus me käisime kobrast passimas, kas too maaomanik kurtis?

[baddmann]

Sisu oli veidi hüplev, mina jahimehena kujutan ehk küll ette, mida looga öelda taheti, aga tavalugejana vbla tekiks veidi hägune pilt. Lisaks veel mõned liialt pikad ja laialivalguvad laused, mõnede fraaside läbiv liigkasutus (nt pahatihti - seda annaks asendada - tihtilugu, tihtipeale vms).

Aga see on kõik tehniline pool ja toimetamisega kõrvaldatav

Jõudu,

BM

[Ahto Kattai]

Algatus muidugi tubli Võibolla tasuks seda sõraliste kahjustuste värki natuke rohkem lahti mõtestada/selgitada ja võibolla viidata ka veidi seadusandluse muutmise vajadusele . Mõtlen seda ,et praktikas vist ei anna eriti tulemust mingite väga väikeste maaüksuste "survestatud "küttimine.Teatavasti on jahiajad ju paigas ja sellel perjoodil me võime seal küll maa näiteks kitsedest puhta hoida,aga põhilised kahjustused toimuvad arvatavasti siiski talvel ja selleks ajaks on seal loomi jälle piisavalt olemas.Kuidas see kirik keset küla ajada ei tea minagi.Järsku peaks mõtlema mingis osas seadusega küttimisaegade muutmisele ,või mingil muul viisil loomade häirimisele kahjustus piirkondades.Vanasti olid näiteks koerte õpetamis "poligonid",kus siis vist aasta ringselt (va kevad) võisid kõik oma kutsasid jalutamas käia.On ka kõlanud soovitusi ajukoertega kitsejahi lubamisele.
Asja peaks selgitama nii nagu ta tegelikult on:ei saa kogu probleemi lahendamist endi /jahimehe õlgadele võtta!
Et nagu tuleks rohkem lahtirääkida neid asju ,mis tavainimesele/mitte jahimehele ei pruugi pähegi tulla.
Aga need kõigest minu nägemused!

[Olgerd]

Minu arust nad ise kohendavad ka neid lauseid seal ju, või mis?

[honkomees]

Minu arust nad ise kohendavad ka neid lauseid seal ju, või mis?

ja-jah, ja pärast on kogu jutu mõte peapeale pööratud, nii nagu toimetaja asjast aru saab ja oma teksti ei tunne äragi ...

[Feen]

See teema - tule, tapa koprad maha, on taotluslikult sisse pandud. Reaalselt öeldud lause (päris paar korda tegelikult).

Revolution, päris see teema ei ole, kus me käisime. Seal oli niisama natuke teemaks, et kobrast on jne.

BM - igati nõus selleks ta üles saigi, et omal aja ja laiskuse tõttu oli valik, et kas jätta ta veel korrigeerimiseks arvutisse (Kes teab, millal see siis edasiseks töötluseks oleks läinud), või panna ta kähku kriitika alla. Ma võtan täna-homme kõik märkused kokku, ning kriban uue variandi valmis (vast siis aitab mõni moderaator selle teema kustutada) ning teen teema uuesti. Tulevaseks nädalaks tahaks asja valmis saada, seega, kõik aktiivne kriitika on oodatud (et asi ei veniks, aga mingit jama lehte ei satuks).

Kult - sel teemal ma mõtlesin ise ka. Tegelikult mõtlen ma üldse, et äkki viskaks sõraliste osa välja ja kirjutaks loo puhtalt kopra teemal. Ja äkki mainiks lõpus seda, et kui sõralised kahju teevad, siis tasub ka teemat maaomanikega arutada.

[aivar00]

Miskipärast ma usun, et sõraliste probleem on momendil vabariigis kordades teravam kui kobras. Seega võimalusel jäta sõralised ikka sisse. Muidu 5+ algatus.

[honkomees]

Miskipärast ma usun, et sõraliste probleem on momendil vabariigis kordades teravam kui kobras....

pole küll aru saanud et nii oleks. Meil põhikaebused ikka kopra kohta ...

[jorr]

Eks see metsloomade kahjustus olegi nii,et mõnel pool kobras mõnel kits ja mõni võitleb sigadega.Arvan,et Feenipoisil on vähemalt algus tehtud ja algul ikka raskusi tekkib aga tao rauda edasi ja keegi peab seda tegema ju.Paljast võhiklike leheneegrite jorust ka pole ju mingit tolku ja EJS-i juhtkonda asi eriti ei huvita nagu?
Esimene jutt võiks olla rohkem üldine ja kõiki loomi puudutav ja hiljem siis liikide kaupa.Ega sa nüüd aint ühe jutu peale pidama jää?

[aivar00]

Seda ulukite kahjustust ja arvukust lugedes nii erametsa kui ka seda jahinduse arengukava siis minule jäi silma enamjaolt ikka sõraliste probleem. See, et lõuna- osariikides on kopraasurkond kordades suurem olen näinud nii kaardilt kui ka oma silmaga foorumlaste jahil käies. Minule jäi selline mulje, et igal maaomanikul on oma kraav või tiik koos "oma" kopraasurkonnaga. Meie kandis sellist asja aga ei ole. On küll üksikud alad, kus koprad üritavad ellu jääda, kuid nii kui sellest piirkonnast älja kolivad- meie seltsi maadel koheselt ka "potti" lähevad.

[Feen]

Lasin natuke asja redigeerida ja ajalehele söödavamaks teha. Julmalt pikk ikkagi, aga vast sätivad seda veel ise ka. Kui nüüd sellele variandile miskit lisada või koondada, siis ootaks arvamusi. Saadan seejärel asja ära, kui arvatakse liiga pikk olevat (toimetuses), siis teen ainult kopra teemalise nupu. Niisama ei viitsinud uut lugu kirjutama hakata.

Ps, kui kellelgi häid pealkirja ideid, siis need oodatud. BM pakkus kopra teemal ühe hea välja aga see sobib siis ainult kopra teemal.

[Teder]

Tore, et Feen asja üles võttis.

[Feen]

A sealt vist seda söödavaks ei peetud. Igatahes, ei saanud isegi vastust,e t asi ei kõlvanud. Sel ajal oleks teemasse läinu küll ja halva jahimehena (kes tallesid ajujahis tapab), oleks vastu pead ikka saanud.