http://arileht.ee/?uudised=443125 Huvitav,et sellele artiklile pole mingit vastukaja.Seesama must elukas sõi ju meie naaritsa välja ja nüüd hakatakse neid jälle kasvatama.Kindlamast kindlam,et varsti on loomakaitsjad platsis ja päästavad mingid lahti.

Kas naaritsate vabastamisarmee saabumine just kindlamast kindlam on, kuid riske 0i peale viia oleks liialt kulukas.

Asi mis mind painab on asukoha valik. Ikka ja jälle astutakse sama asja sisse, et pannakse tõrvapott keset küla. Olen kindel, et Eestimaal on piisavalt kohti, kus asustus on jääks piisavalt kaugele, et ei häiriks oma tegevusega inimesi, samas tööjõud oleks piisavalt lähedal.

Ma arvan,et kui asi tehakse kaasaegne,pole seal ei haisu ega kajakaid.Aga äärmuslaste oht jääb ka siis alles.Need jobud ju ennem teevad ja siis mõtlevad.Keskkonna minister on meil ka tore vend juhtund.Saab aru küll,et asi vale aga loa kirjutab ikka välja.

Ei saa mina sellest mingipaanikast aru. Minu jaoks see elukas juba osa Eestimaa loodusest. Ei tee enam ammu midagi, et neid kunagi tehtud vigu ringi pöörata ja mõned farmist lahti pääsevad elukad ei muudaks ka ajalugu. Mink oli, on ja jääb meile, kui just mingi haigus või liik teda siit välja ei söö. Sama teema kährikuga.

Väga õige mõtlemine!

Õige või mitte, aga ma olen realist mitte paniküür.

Noh jah,kui siit nüüd proovida realistina,mitte paanika külvajana,edasi mõelda siis on ju karuputk ja marutaud ka ammu osa Eestimaa loodusest.Milleks nende vastu võidelda.Ka minule meeldib minki püüda ja koeraga kährikut jahtida.Naaritsafarmi nagu ka igasuguste teiste ulukifarmide vastu olen ma(ja peaks olema kõik jahimehed)aga kindlasti.