http://www.meiemaa.ee/index.php?content ... m=jahimees

No joppaidii. See jahindus- ja kalandusspetsialist hakkab vähe pehmeks minema.

Kuidagi hakkab kogu Ärmuse kujundatud jahinduspoliitika Saaremaal minema trofee peale. Hirve pullide laskmisega on ta juba "teed rajamas". Kuna aga sigudikkudel kihvad lühikesed, siis tahab kuldid ka oma kaitse alla võtta!
“Tõenäoliselt tuleb lõpetada suvine kultkesikute laskmine,” arutles Ärmus. See kultkesiku laskmise keelamine tõmbab kriipsu kogu suvisele seajahile nii viljas, kui kartulis. Ennegi raske suurte kesikute ja noore emise eraldamisega. Järgmine samm võiks siis juba olla, et ainult pruunide silmadega sigu võib lasta, sinisilmsed peavad oma head geeni edasi kandma.

Nujah, mis siin ikka öelda, kaastunne saarlastele. St, nendele eriti, kes veel kartuleid kasvatada tahavad ja turistidele trofeesid kasvatama hakkavad. kahes asjas võib muidugi kindel olla, esiteks ei ole Saaremeel tõesti metssea kihvade teemal miskit head olnud paari aasta jooksul, teisalt, sigu on seal palju, kohati väga palju... kas tõesti ei suuda mõned piisavalt vanas elada, et kihv medali välja annaks. Äkki on probleem selles, et kulte lastakse palju... mitte kesikut. Kesikutest mõni ikka suureks saab, jätaks need laskmata. Ehk loll idee, aga ma tean, et Tartumaal mõnes paigus on kulte nii kiivalt hoitud (laskmine suurem õnnetus kui emise laskmine), et suurte kihvadega loomi jagub, isegi auto rataste alla (jällegi, teine äärmus, ja ple ka hea).

Mees kaua ametis olnud-juba mõjub.Suure isa jutt juba.Vana kooli lend.Meestel mingis eas.... Aga mitte kõigil.

Minu meelest täiesti õige jutt!
Piirata tuleks just üksikult liikuvate isendite küttimist, kes on suure tõenäosusega noored kuldid.
Ka põldude kaitsmise seisukohast ei anna nende küttimine suurt midagi kui siis ehk kaugemas perspektiivis. Tallab ju näiteks emis põrsastega oluliselt rohkem vilja maa sisse, neid aga keegi suure tõenäosusega ei lase. Palju pole kindlasti neidki, kes karja lihtsalt ära hirmutab. Nii nad seal põllus siis müttavadki.
Ei usu, et artikli puhul on silmas peetud kesikute küttimise keelamist karjast.

Küsiksin siis, et mis on jahinduse eesmärk? Kas loodusressursi mõistlik kasutamine, seejuures küttides ulukeid, kes põllukultuure sõõvad või trofeede kasvatamine??

No kindlasti on jahinduse üks olulisi eesmärke majandada selliselt, et säilitada tugevaid isendeid, kes annaksid terve järglaskonna ja rõõmustaksid jahimeest ilusa trofeega.
Vastupidiselt looduslikule valikule, jahib inimene (jahimees) just suuremat ja ilusamat. Eriti on selline tegevus aktiviseerunud turismijahi kui majandusharu kasvu tõttu. See viib lõpuks selleni, et sokkudel, põdrapullidel pole enam ilusat sarve peas ja kultidel kihva suus.

Ilusat juttu jahinduse eesmärkidest räägime siis,kui loomade arv on mõistlikes piirides.Saades ise aastas kümneid tuhandeid kroone kahju ulukite läbi,läheb mul sitt keema selliste õilishingede jutu peale,sest nn.jahinduse eesmärkidest rääkijad ei ole minul ühtegi puutaime istutanud või kive niidukite eest korjanud.Nüüd alles(ennustan ette),kui kroonist on üleöö saanud raha,alles läheb löömaks.Mis maksab kevadel puutaim,palju maksab purustatud niiduki tera.Kes need kinni maksab?Mutikestel on õued pahupidi löödud.Muruseeme maksab.Juba käisid ühel mehel sead puukuuris,löid selle pahupidi.Mis ütleb jahimees tavaliselt mutile,kui ta kurtma tuleb?Kas nüüd käseme kõik kuuripõrandad ära betoneerida,sest ennem käskisime majadele korralikud aiad ümber ehitada.Tean fakte ,kus sead öppisid kohe aia alt läbi käima.Kusjuures väga korralikud aiad on.Inimene tahab teada,kes vastutab.Ja keda ta esimesena kohtab ? Jahimeest.Nüüd on maal kombeks jälle veiseid kasvatada ja sead teavad suurepäraselt,et sitahunniku all elab vihmauss.Augud on sellised,et vene Belaruss võib küliti minna.Laupäeval lasime 2 kesikut.Hakkas jälle see irin,et ega ometi emis.Ise olen võtnud seisukoha ,et soolist ja vanuselist struktuuri ei jälgi.

Kellapoisil õige jutt! Mõni jahimees meenutab jutuga juba seda rohelisest puukallistajat metsas.
Kaitsta tuleb siis kui arvukus all, mitte siis kui üleval. Seal hetkel kindlasti elu parim, kui elases varem olnud.

Toetan kahe eelpoolkirjutaja mõtteavaldusi! Metssigade kaitsmise teema oli ehk päevakohane 10 aastat tagasi (olenevalt piirkonnast), ent siis "päheõpitud" põhimõtteid ei saa, ei tohi lasta kohalduda tänapäeval. Ma olen piltlikult öeldes lõppemiseni tüdinud "vanade kogenud" jahimeeste või kesk-klubide "jahindusarendajate" mõtteavaldustest, kus vähegi emasema sigalooma tapmisele vaadatakse kui suurele kurjale veretööle ning täiskasvanud kuldi küttimine võrdsustatakse koheselt soolise-vanuselise tasakaalu rikkumisega.

BM

Mina pean silmas noorte kultide küttimise piiramist (sellest ka teema alguse sai), et mõni saaks kasvada ka suureks. Kes räägib siin metssigade kui liigi kaitsmisest!?
Kui arvukus muret teeb, siis jumala eest, andke tuld emistele!
Tean jahtkonda, kus emise küttimise eest makstakse mitu tuhat krooni trahvi. Samas on seal seajaht väga aktiivne (eriti koertega) ja põrsas naljalt kesikuks ei jõuagi kasvada. Saab palju jahti ja arvukus on kontrolli all.
Ja uskuge mind, inimene pole kunagi rahul, ka siis kui see arvukus madal on!