Kavandatav loomapark

[Kellapoiss]

See on maaomaniku enda valik.Teeks isegi, kui rahakott võimaldaks ja seadus kah.Ei oma õigust kommenteerida mehe ettevõtmisi tema enda maal.Kas te olete kohanud JOrganisatsiooni,kes peale loendust küsiks maaomanikelt(või nende organisatsioonidelt),kas teie maad kannatavad sellist loomaarvukust välja?Loomade tegevuse jälgi tunnetavad kõige rohkem omal maal ju maaomanikud.Küsige parem mehelt, kui palju ta selle maa pealt maamaksu maksab?Ja kui palju maksab kohalik JS selle maa pealt makse.Ja vastutama kah ei pea.
Räägin siis oma loo.Mõõdunud kevadel lubasin JS üldkoosolekul laia suuga,et teen jahimaade kasutuslepingu ära.Minu süül venis see detsembrini,siis panin siis oma põhisoovid kirja,kinnistute nimed ja pindalad.Kokku oli üle 250 ha
Minu vagad soovid olid:minu maadel ei tohi ilma minu loata omada söödaplatse või söödapölde;minu maadel ei tohi ilma minu loata tegeleda jahiturismiga või külalisjahiga(pean seda kõlvatuks äritegevuseks);päikese loojangust päikese tõusuni jahipidamine minu maal ainult minu loal(turvakaalutlustel).Ka soovisin odavaid sealube (teine siga maksis juba 750eek-2008a) oma heinamaadelt laskmiseks.Vaikus siiamaani.Detsembris ja peale seda toimus ulukite sõõtmine edasi!Pean mainima,et ma pole kellelgi peale päikeseloojangut jahipidamist keelanud.Aga valivad meil maatameeste volitused

[honkomees]

....Teeks isegi, kui rahakott võimaldaks ja seadus kah...

Eks see ole lähenemise küsimus jah. Ise kindlasti ei teeks, kui mingil imeväel sellised võimalused tekiksidki. Nagu nt ei läheks Aafrikasse jahile ka siis kui peale makstaks, see pole jaht.

....Minu vagad soovid olid:minu maadel ei tohi ilma minu loata omada söödaplatse või söödapölde;minu maadel ei tohi ilma minu loata tegeleda jahiturismiga või külalisjahiga(pean seda kõlvatuks äritegevuseks);päikese loojangust päikese tõusuni jahipidamine minu maal ainult minu loal(turvakaalutlustel).Ka soovisin odavaid sealube (teine siga maksis juba 750eek-2008a) oma heinamaadelt laskmiseks...

Mõistlikud soovid. Meil söödapõldude rajamisega ikka nii, et maaomanik võib ära keelata. Küll pole seda tavaliselt lepingusse kirja pandud, aga kui asi selgelt ja KAINELT väljendatud, siis pole ju küsimust.
Külalisjahiga võib ju olla ka küsimusi, meil nt on tihti 1-3 külalisjahimeest kas siis päälinnast või ülemere ja mingit erikohtlemist ega tagatud saaki, jäägriteenust jne neile ei pakuta. Lihtsalt võimalus osaleda meie jahis nagu see tegelikult on, raha ka selle eest eriti ei küsita. See ju pole mingi korraldatud külalisjaht või kuidas?
Odavad load aga on valus küsimus! Nii võib ju tekkida olukord, kus maaomanikud saavad load kordades odavamalt kui jahimehed. Siis on küll tüli kiire tekkima jahimeeste ja maaomanike vahele, sest ebavõrdsus tekitab vaenu. Olen ühes sektsioonis, kus majandatakse lubade oksjonil müügist, sealoo alghind oli vist viimati 1500 ja reaalselt saadi nad kätte umbes 3000.-, põrsad olid tsipa odavamad. Ühisjahiks eraldatud lubade hinna klapivad osalised kinnitatud alghinna alusel ...

[Metslane]

See oksjoni värk nagu kurikuulus Imavere JS, kus turist on kuningas. Ei kujutaks ette põrsa luba tsipa alla 3000. Hirmuvärinad tekivad sellisest asjast nahale. Kas ülejäänud suuruluki load olid samasse kanti: kits 1000 ; põdra lehm 10 000, pull 25 000?

[kakuke]

See on maaomaniku enda valik. ...

Ega ongi, aga siin on õhus kaks eri teemat. Jahtkonna ja maaomaniku suhted, mis tegelikult pole selle teema mõte ja jaht aedikus? Minu meelest seda viimast ei saa ikka päris jahiks nimetada? Sulust võiks ju ka kodusea maha lasta püssiga, aga see pole veel jaht. Või siis võiks ise printerist trükkida omale diplomeid ühe või teise medali kohta ja tellida omale medalid.

[honkomees]

... Kas ülejäänud suuruluki load olid samasse kanti: kits 1000 ; põdra lehm 10 000, pull 25 000?

no meeles ei ole, kits-tall olid vist paarisajaga, sokuluba ronis küll oksjonil kahe tuhandeni ja põdrapulli ainlt oksjonil müüdigi, see oli vist tsipa peale kümne, lehmaload jäid ühisjahiks. Aga need müüakse oma meestele varitsusjahiks.

[Joosep Käba]

... Kas ülejäänud suuruluki load olid samasse kanti: kits 1000 ; põdra lehm 10 000, pull 25 000?

no meeles ei ole, kits-tall olid vist paarisajaga, sokuluba ronis küll oksjonil kahe tuhandeni ja põdrapulli ainlt oksjonil müüdigi, see oli vist tsipa peale kümne, lehmaload jäid ühisjahiks. Aga need müüakse oma meestele varitsusjahiks.

Vat siit tekibki see kõikse suurem "kamm" maaomanike ja metsaomanikega. Nimelt sellest, kui jahimehed ise asja bisniks kätte ajavad. Ei ole see enam jaht jahi, ulukite arvukuse reguleerimise või traditsiooniliste eluviiside ja maal elujõulise kogukonna säilitamise jnee nimel. Kui asi on papi peale üles ehitatud siis ei saa ka mina enam aru miks maaomnik ei saa sellest tulu? Kes see jahindusorganisatsioonike üldse on sel juhul, et võõral maal tulu teenimise eesmärgil toimetab? Varem või hiljem lõpetatakse selline pull ära arvan(ma ei ole ise maaomanik )
Arvan, et jahtkonnad kes tegutsevad peamiselt ärilistel eesmärkidel, saevad oksa millel enamus jahimehi hetkel istub.

[honkomees]

... Aga need müüakse oma meestele varitsusjahiks.

Vat siit tekibki see kõikse suurem "kamm" maaomanike ja metsaomanikega. Nimelt sellest, kui jahimehed ise asja bisniks kätte ajavad. Ei ole see enam jaht jahi, ulukite arvukuse reguleerimise või traditsiooniliste eluviiside ja maal elujõulise kogukonna säilitamise jnee nimel. Kui asi on papi peale üles ehitatud siis ei saa ka mina enam aru miks maaomnik ei saa sellest tulu? Kes see jahindusorganisatsioonike üldse on sel juhul, et võõral maal tulu teenimise eesmärgil toimetab? Varem või hiljem lõpetatakse selline pull ära arvan(ma ei ole ise maaomanik )
Arvan, et jahtkonnad kes tegutsevad peamiselt ärilistel eesmärkidel, saevad oksa millel enamus jahimehi hetkel istub.

Vot ei saanud aru Antud juhul, kui ei müüda lubasid kasu saamise eesmärgil välja, vaid oma meestele.

võõral maal tulu teenimise eesmärgil toimetab

Samas pole mingeid nn rendimakse jms, kõik kulud kaetakse lubade müügi rahast. Need kallid load katavad siis jahimaja remondi ja ülalpidamise kulud ning ulukihoolde. Samas on põtra Põlvamaal üsna vähe ja lubasid kah vähe - tahtjaid aga jagub. Mitmel mehel on pulliluba jäänud realiseerimata, kas pole olnud trofeepulli või üldse pulli mitte. Mõnikord on nad siis selle loa viimases hädas ühisjahiks tasuta välja pannud.
Mis muutuks siis kui load oleksid odavad aga ulukihoolet pole, põlde-söötmist pole, pukke pole, jahimaja pole. Maaomanik oleks muidugi rahul, kui ulukite arvukus nälja tõttu väiksem on, aga pole ju ükski jahimees sellest rikkamaks saanud, kui selts maja ehitab või põldu harib!!!

Aga arvan, et jahimehed saavad siis küll maaomanike peale üsna tigedaks ja külapeal lähevad suhted sassi kui load on odavad aga mehed plekivad tuhandeid rendimakse ja söötmisrahasid ja majaehitusraha ja siis tuleb maaomanik ja tahab saada odavat luba ilma neid kulusid kandmata!

[Pikk]

Honkomees, aga kuidas on tagatud see et need mehed kes ei suuda luba osta või ei jagu neile lubasid ei tegeleks salaküttimisega??

[honkomees]

Lõppude lõpuks tuleb see jahinduseks vajalik raha kokku saada, kas oma meestele lube müües, lihtsalt raha kogudes või lube turistidele müües. No kõigile suuruluki lube niikuinii ei jagu ja salakütti ei peata ka odav loa hind. Aga kui ikka mehed teavad mis nende maadel toimub, siis varem või hiljem jääb salakütt vahele. Ise pole ma ostnud ühtki põdra, sea ega sokuluba. Ainlt kits ja väikeulukid ning ühisjaht.
Teises jahtkonnas aga üldse nö eralubasid ei ole, pukijahti peetakse kah ühisjahina, mehed tulevad kokku ja teevad nimekirja ning jagavad ära, kes kuhu pukki läheb ning pärast käib jagamine nagu ajujahis. Eks siis ole paugud teada, kes ja kus. Nt istun augustis kopratiigi ääres ja käib pauk, helistan kohe mehele, kelle pukk selles suunas on ja küsin, et mida maha said? Kui tema eitab ja keegi pole ka tema puki kasutamist küsinud, siis tuleb hakata vaikselt asja uurima-jälgima. Noh, millist autot nägid kohalikud sinna sõitmas, kas tundsid ära jne... Kui see kord ei saa sotti, siis järgmine kord ikka.
Üldiselt seda lubade väljapoole müümist ja jahiturismi ei poolda, oma mehed tahaks ikka jahti pidada, olgu see siis kallim aga saad iga vaba päev jahti (laupäev, pühapäev, riigipühad ja vahel ka niisama aetakse vabade meeste punt nädala sees kokku kui igavaks läheb ja loom heas kohas sisse piiratud). Muidu on küll load odavad või ilma, aga oma meestele jagub vaid mõneks päevaks.

[mustlesk]

Honkomees, sa räägid, et lube vähe müüakse ja sellest kõik jooksvad kulud tasutakse. Aga siis tuleb ju nii välja, et see kes loa ostab maksab kinni teiste meeste lõbu ka. Sellel kes luba ei osta pole ju siis mingeid kulusid. Ta ei maksa liikmemaksu, ressursimaksu, söödapeale ka raha ei kuluta. Või olen ma millestki valesti aru saanud?

[honkomees]

... Aga siis tuleb ju nii välja, et see kes loa ostab maksab kinni teiste meeste lõbu ka. Sellel kes luba ei osta pole ju siis mingeid kulusid. Ta ei maksa liikmemaksu, ressursimaksu, söödapeale ka raha ei kuluta. Või olen ma millestki valesti aru saanud?

No see liikmemaks, mis maakonna klubile läheb, on ikka. Kuna ta jahti ei pea , siis "lõbu" tal ka pole Kes nagu mina peab ainult ühisjahti, see maksab kinni ühisjahi load oksjoni alghinnaga, mis nt sea puhul oli vist 1500.-. No asja mõte ongi see, et lubade oksjoni alghinnaga peaks saama selts hädapäraselt ära majandatud. S.t. et kõigepealt lüüakse kokku prognoositavad kulud ja selle alusel kehtestatakse lubade alghind. Mida kõrgemat hinda oma jahimehed on nõus oksjonihasardis välja käima, seda rohkem saab teha nii ulukihoolet kui nt maja remontida. Üritustest (nt laskepäev jms) jahtkonna kulul aga saavad tõesti ka need mehed osa võtta, kes lubasid ostnud pole.

[jahe]

See oksjoni värk nagu kurikuulus Imavere JS, kus turist on kuningas. Ei kujutaks ette põrsa luba tsipa alla 3000. Hirmuvärinad tekivad sellisest asjast nahale. Kas ülejäänud suuruluki load olid samasse kanti: kits 1000 ; põdra lehm 10 000, pull 25 000?

Kulla Metslane Imavere JS-is pole elusees ükski luba oksionile läinud,pealegi oma viimase loa ,mis ma raha eest ostsin oli aastal 2002,kui õieti meenub maksis see 150eeki,sealuba,alates aastast 2003 on suurulukiload 0.-eeki ja minu teada pole meil ühteki jahimeest,kes võiks öelda et ta ei saa suurulukijahti pidada.
Mis igasugu aedikutesse puutub ,siis annaks jumal,et neid Eestis olema ei saa,vähemalt niisuguseid ,kus jahti peetakse ,pealegi isiklikult mulle tundub,et paljud jahimeestest maaomanikud ,kes on omale suutnud konnatiigi suuruse maalapi soetada ei soovi seal teisi jahimehi näha,eks ükskord tuleks sellest ahnusest,kadedusest ja minu,minu,minust üle saada

[Kellapoiss]

Aga eelmine riik oli Meie.Mis sai?Kui ma oma maal pukkide alused läbi käin,siis leian mõnegi alt õlle-või dzinnipurgi.Seal on istunud MEIE.Ja kui ma põllult heinarulle koristan,siis on seal kah varitsenud MEIE.Aga ära koristan mina,kuna maa on Minu.Asi pole üldsegi kadeduses.Olen minagi näinud nn.pöördes maaomanikke.Mõndagi on lausa halb vaadata,veel halvem suhelda.Aga kes on loonud halva jahimehe kuvandi.MEIE.Suhtle maaomanikuga ja ime:ta naeratab .

Aitab ,loeng läbi

[GC]

No ei lõhna hästi see "loomapargi" idee. Jutuks hea küll, aga kui tara juba ümber...ei pea just suur aju olema, et aru saada, millega seal tegelema hakatakse.

[Mart]

Tsitaat:
Idee autoriks on Toosikannu puhkekeskus, mis kuulub Viru Keemia Grupi suuromanikule Priit Piilmannile, park ise hakkaks paiknema keskusele kuuluvatel aladel.

Kui maaomanik piirab oma maa taraga, siis pole ju midagi ette heita ja seaduslikku alust selle keelamiseks vist pole või ehk siiski, ei tohi piirata ulukite liikumist. Sama, mis teeäärte tarastamisega. Kuidas aga on lood loomaaia rajamisega, see iseasi.

Tsitat:
Suuremat, ligi 850-hektarilist piirkonda asustaksid seal juba elavad loomad, peamiselt põdrad, metssead ja kitsed.

Kuna tegemist eraettevõtlusega, siis peaks elukad üle lugema ja riigi käest välja ostma, sest looduspark hakkab toimima ettevõtluse osana ja tulu teenima.

Miks peaks üle optimaalse arvukuse minevad ulukid küttima, need võiks lihtsalt loodusesse, väljaspoole tara, vabaks lasta. See küttimise idee viitab ju selgelt ulukite pealt tulu teenimisele.
Kui selle jutu peale vastatakse, et tara ehitamise kulud olid ju suured ja tara peaks ennast tagasi teenima, siis siit küsimus, et miks seda tara siis üldse vaja on. Korraldagu oma ulukihoole ja maakasutus ( jahikeeluala ) selliselt, et ulukeid oleks territooriumil küllaga ja turiste vooriks hordidena vabalt elavaid ulukeid kaema. See oleks suurem magnet, kui see et tean, et vahin loomaaia loomi. Vahet seal on, teen seda kodus Helsingi loomaaias või Eestis Toosikannu loomaaias.